Päevatööd

Ketramine ja kangakudumine
Võitegemine, taar hapnema
Kari ja karjane, Karjane ja vihm
Lõikuslaulud ja rehepeks
Heinatööd

____________________________________________________________

.

Read more... 0 comments

__T u b a s e d__t ö ö d__

Read more... 0 comments

1. KOKKO, KOKKO, KOOREKENE! (Jh) (V-)

Kokku, kooreke!
Jõhvi

x

Naiste Jüripäeva laul

KOKKO, KOKKO, KOOREKENE,
Võist, Jumala viljakene!
Taivast tulgu, sisse mingu!
Münta-mänte männa ümber,
kodo lapse kuogi pääle,
karjalapse kako pääle!

(Pööripäeval koguvad vanad naised “Monopoli” kõrtsi ette kokku, onni vaat keskel ja laulavad sääl ümber, mehed kes vaatama tulevad võetakse kinni ja et mitte vaati lasta panna, ostavad naistele viina.)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

2. MU NAINE NÄBEDIKENE (Jh) (V_ek_8)

Laisk ketraja
Jõhvi

x
MU NAINE NÄBEDIKENE,
kujub kangast käbedikene:
üksi vaksa, kaksi pääva,
küünar kümneval nädalil!
Ei tal lõppend takud lakast,
ega lõppend villad vakast,
koti kangas kuke juurest!

Nigisevad-nägisevad niied,
sigiseb-kägiseb kangas!
Suga suuri, niied laiad!
Suga suuri – äia saadud,
niied laiad – ämma luodud,
kangas-jalad kaasa saadud,
istepink oli peiu saadud (1)!

Müeda läen peiu väravast,
kaudu kaasa uonetesta;
läen sisse vaatamaie,
mitu sängi neil tuassa.

Seitse sängi neil tuassa:
isa säng oli istemista,
ema säng oli elmilene,
peiu sang oli preesilene,
küi säng oli küüsilene,
nao säng oli nastulene,
minial mie vahasta,
poiste säng oli pulgiline!

1 (tehtud)

EÜS VI 1161/2 (59) < Jõhvi khk., Voka v., Konju k. < Järvamaa – A. Sildnik < Mari Rosenwelt, 77 a. (1908)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

3. VEERGE, VEERGE, RUTEMINE! (Vai) (V_Vai_3)

Käsikivilaul
Vaivara

x
Kivid olid nagu nüüdki veski kivid, aga palju veiksemad, millest alumine kõvast laua külge kinni oli needitud. Ja PÄÄLMENE kivi võis vabalt ümber veerda. Laual oli nii kõrge serv, kui kivid kõrged olid, et mitte jahud üle serva maha ei langeks. Noor ehk vana, kes kivisid ümber ajas, laulis järgmiselt, mis mina natukene läbi udu mäletan. See oli järgmiselt:

VEERGE, VEERGE, RUTEMINE,
et saaks väljal kündamaije,
puida kodu korjamaije,
asju korda säädemaije!

Keerge, keerge, kivikesed,
veerge, veerge, rutemine,
et saaks valmis jahukesed,
ja neist tehtud leivaksed!

E 553/4 < Vaivara – H. Hendel (1892).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

4. KOKKU, KOKKU KUOREKENE (Vai ) (V-Vai 58)

Võitegemine
Vaivara

x
KOKKU, KOKKU KUOREKENE,
voist, Jumala viljakene:
taevast tulgu, sisse mingu,
ümber männa müssa-mässa,
ümber kirnu kissa-kassa,
tot’s, tat’s leiva pääle.

H II 1, 84 (109) < Vaivara khk., Udria k. – M. Ostrov ja O. Kallas < Mari Kontsa (1888).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

5.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__L õ i k u s l a u l u d__

Read more... 0 comments

1. LÕPETAME SELLE PÕLLU (Jh) (V-)

Lõikuslaul
Jõhvi

x
LÕPETAME SELLE PÕLLU,
vähendame selle väila!
Jätame täda sirgu süia,
sirgu süia, virgu viia,
musta lindude muneda,
karja lindude karata
alli ruuna ratsutada!

EÜS VI, 957 (82) < Jõhvi Puru k < Simuna Laekvere v. – A. Sildnik ja P. Penna < Mari Rajapuu, 56 a. v. (1909).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

2. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE (Jh)

Sirbiviskamise laul
Jõhvi

x
SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE,
kõlise, kõlise, kõvera rauda!
Kelle sirp siin ette jõuab,
selle peigmees vastu ruttab.
Läheme lauldes läbi metsa,
kelle ääl sääl selgest kostab,
selle peigmees mütsi ostab.

EÜS VI, 934 (49) < Jõhvi Voka v. Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Jüri Blum, 84 a. v. “sünd. Kiiklas, Arvila kül., Pungerjal kasvanud (olnud Püssis ja Jõhvis metsakoolis)” (1909).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

3. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE! (Jh) (V-)

Sirbiviskamise laul
Jõhvi

x
SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE,
kõrise, kõverikene,
räägi, rootsi rauakene!
Kelle sirpi ette sõuab,
see meista mehele lääb,
kelle sirpi taha jääb,
see meista kodu jääb.

EÜS II 660 (155) < Iisaku < Jõhvi, Kukemäe < Jõhvi khk, Illuka v, Lähtepea k – P. Penna k Luud < Mari Porkun, 77 a. (1905)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

4. SIRISE, SIRISE, SIRPI (Jh) (V-)

Sirbiviskamise laul
Jõhvi

x
SIRISE, SIRISE, SIRPI,
kõnele, kõverikene,
räägi, ruotsi räägokene!
Kie meista mehele lähäb –
sene sirpi kauge’ella!
Kei meista ära sureb –
sene sirpi maa siseje!

EÜS VI 1018 (172) < Jõhvi khk, Illuka v, Raudi k – A. Sildnik P. Penna < Lien Pakas, 64 a. (1909)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

5. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE (Jh) (V-)

Sirbiviskamise laul
Jõhvi

x
SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE,
kõnele, kõverikene,
räägi, rootsi rauakene –
kee meste ära suressi,
sene sirpi maa siseseje,
kee meste mehele läheb,
sene sirpi kaugeelle.

EÜS II 668 (165) < Jõhvi khk, Kurtna v, Edivere k, Raudi t. – P. Penna k Luud < Leenu Pakas, 59 a. (1905

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

6. LÄHME ME' ESILE, HELLAD (Jh)

Lõikuslaul
Jõhvi

aa_16_viru1_EYS_II_757_137_lahme_esile

LÄHME ME’ ESILE, HELLAD,
käime, pärjad, pääle põllu,
hõikageme, lõikageme,
tõe mielel tõmmakeme,
viha mielel vinnakeme!

Tõmmame, õed, tõeste,
vinname viha perasta,
kas saame vanuja võitu,
usinuida unutada.

Võidame vanad vaole,
usinad unimäele,
liiga targad tatrikuile.

Kül ma lõikan, vaid ei jõuva,
kül ma aitan, ei avita,
vihud väänan, ei vähäne,
kuud kieran, ei kahane.

Kas on iesta mendud,
vai on taganda käidudt,
vai on kääd kinni pandud,
sõrmed sirpije siutud.
Jalad pandud kammitsaije,
üle tüki hüpand hullu,
läbi lamme läinud laiska,
kured ies, kured taga,
kured kummalta käälla.

Kure jättis kurja kaije,
iie laija laitamaije –
ei ma kurda kurgijanna,
laida ei laijada esida.
Kui sirpi kure kulutab,
raud jo piirab põllu pitka,
annan sirbile südanda,
kõver rauale kõmuda,
kää rauale ramuda.
Kül minu kurest korjetakse,
je otsast otsitakse,
kui enne, ne’ sügise,
jõulu pitsilla puhulla,
jaani ella valgeella.

Suvel kuigutan kuressa,
talvel luigutan lumessa,
jõulul laulan laua otsas,
õlle kannu kaendelassa.

Viis: Mai Krassmann (67 a) (EÜS II 757 (137) < Jõhvi khk, Illuka v, Kaidma k – P. Penna ja k Luud, 1905), teksti kirjutas üles M. M. Eljas (kaupmees) (H III 1, 241/3 (36) < Jõhvi khk, Voka k, 1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

7. LÄHME ME' ESILE, HELLAD (Jh) (V-Pt6)

Lõikuslaul
Jõhvi

x
LÄHME ME’ ESILE, HELLAD,
käime, pärjad, pääle põllu!
Hõikageme, lõikageme,
tõe mielel tõmmakeme,
viha mielel vinnakeme!
Tõmmame õed tõeste,
vinname viha perasta,
kas saame vanuja võitu,
usinuida unutada,
võidame vanad vaole,
usinad uni mäele,
liiga targad tatrikuile.

Kül ma lõikan, vaid ei jõuva,
kül ma aitan, ei avita,
vihud väänan, ei vähäne,
kuud kieran, ei kahane. –
Kas on iesta mendud,
vai on taganda käidud,
vai on kääd kinni pandud,
sõrmed sirpije siutud,
jalad pandud kammitsaije.

Üle tüki hüpand hullu,
läbi lamme läinud laiska,
kured ies, kured taga,
kured kummalla käälla.
Kure jättis kurja kaije,
iie laija laiska maije.
Ei ma kurda kurgijanna,
laida ei laijada esida.
Kui sirpi kure kulutab,
raud jo piirab põllu pitka,
annan sirbile südanda,
kõver rauale kõmuda,
kää rauale ramuda.

Kül minu kurest korjetakse,
ie otsast otsitakse,
kui enne, ne’ sügise,
jõulu pitkilla pühülla,
jaani´ella valgeella.
Suvel kuigutan kuressa,
talvel luigutan lumessa,
jõulul laulan laua õtsas,
viina-piekeri pihussa,
õllekannu kaendelassa.

H III 1, 241/3 (36) < Jõhvi khk., Voka v. – M. Eljas (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

8. SIRISE, SIRISE, SIRPI (Vai) (V_Vai 16)

Sirbiviskamise laul
Vaivara

x
SIRISE, SIRISE, SIRPI,
kõlise, kõvera rauda!
Kelle sirp siin ette jõuab,
sellel peigmees vastu sõuab.
Lähme lauldes läbi metsa –
kellel hääl siin hästi kostab,
sellel peigmees mütsi ostab.

E 40975/6 (7) < Vaivara, Samokrassi – Friedrich Feldbach < Leena Saareleht, 66 a.v. (1901).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__T a l g u l a u l u d__

Read more... 0 comments

1.OLGU TERVE MEIE ERRA (Jh)

Talgulaul. Suur härg
Jõhvi

x
OLGU TERVE MEIE ERRA,
saagu palju meie saksa!
Tegi seda, mi tõoti:
tappis ärja talgussesta,
lei lehmä lüpsikulta,
tuhat Turgi kukekesta,
sada Saksamaa kanada.
See oli härga, mis oli härga –
tuhat sülda turi lai,
sada sülda sarved laiad,
kõht tal juoksis müeda kõrta,
magu juoksis müeda maada!

Laulnud Kadri Odakas (76 a) (EÜS VI 899 (108) (EÜS VI 1076 (242) < Jõhvi khk, Kohtla v, Kohtla k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909).

Read more... 0 comments

2. MUUD AGA KÜNDSID KÜITUDEGA (Jh) (V-)

Oinaga künd
Jõhvi

x
MUUD AGA KÜNDSID KÜITUDEGA,
tõised lasid laukudega –
ei rikkunud jumika juurta,
ei pillanud puju pereta,
ei tappanud lasta tagialta!
Mina aga õige õilastega,
väänsin piada pässidega –
lõhki juured, katki kannud,
mättad selili sirutin!

Laulnud Juhan Porkun (55 a) (EÜS VI 887 (65) EÜS VI 1002/3 (159) < Jõhvi khk, Illuka v, Lähtepea k < Jõhvi khk, Jõhvi m – A. Sildnik ja P. Penna, 1909).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

3. OI MEIE ELEDA ÄRRA (Jh) (V-Pt_2)

Talgulaul. Suur härg
Jõhvi

x
OI MEIE ELEDA ÄRRA,
oi meie saleda saksa,
õbepitsi preilikene,
kuldanuppu nooredärrad,
meie puhas prouakene –
ära tegi mis tõuti,
tegi pulmad põllulesa,
õletused õtrulesa,
kahinikud kairulesa.
Tappis ärja talguksesta,
lei lehma lüpsikulta,
sada saksamaa kanada,
tuhat turgi kukekesta.

Mis säälta järele jäine?
saba jäi ja jäivad sarved;
sarved jäid õluta juua,
saba jäi salvu pühkeesta.
Mida soovin ärradelle?
Ärral väljad vilja täisi.
Mida soovin prouadelle?
Proual põhud põrsukesi,
põhud põrsaste emija,
lauda täied lambakesi,
laudad lammaste emija.
Mida soovin preilidelle?
Preilil kolmed kõsilased,
ühed tulgu, teised mingu,
kolmandad koduje jäägu.

H II 1, 333 (491) < Jõhvi khk, Kiikla m. – M. Ostrow O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

4. OLGE TERVE, MEIE SAKSAD! (Jh) (Pt_1)

Talgulaul. Kuri mõis. Kupja sajatus (?)
Jõhvi

x
OLGE TERVE, MEIE SAKSAD! –
tegi pulmad põllulenna,
õletused õtrilella,
kahinikud kauridella.

Mida suovin ärralenni? –
Lautad täisi lambaaida,
põhud täisi põrsaaida.

Ärge te pahasta panga,
ärge võttage vihasta,
et jäi päida põllulenna,
saarele sea sabuda.

Oi meie ilusa ärra,
oi meie saleda saksa,
tulge valda vaatamaie,
kihelkonda kuulamaie,
kuida valda vaivatasse,
kihelkonda kiusatasse! –

Maha lüüasse madalad,
katki lüüasse kadalad,
lüüa piened pilpaasta,
jämedad järi jalusta,
suured suka vardaasta.
Pilli üüab, piitsa plaksub,
nuttu kuulub nurmeeie,
käe kaiku kaugeelle,
sõrme murdu muile maile.

Ärgu mullassa ma’aku (1),
ristiliivassa levaku,
avassa aseta saagu! –
Saagu tuules tutjumaie,
lepa latvas lehkimaie,
kase latvas karjumaie.
Tugevast lei tuule nuia,
vägevast lei väänu kaula,
kõvast lei käsi kõvera.

1 (=magagu)

H II 1, 223/4 (327) < Jõhvi khk., Kohtla k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Riimal, 72 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

5. OH MEIE ILUSA HÄRRA (Jh) (V- Pt_4)

Tänu talgute eest. Suur härg. Koka kiitus
Jõhvi

x
OH MEIE ILUSA HÄRRA,
oh meie saleda saksa,
kulda-nupu nuari härra,
obe-pitsi preilikene –
tegid talgud latrikuile,
helinikud heinatelle,.
kahimikud kaeratelle,
tapis härja talgukasta.

Hüva kokka keetand lieme,
parajast on pannud suala,
tasa tanguja jaganud,
liiga lient ei lisanud.

Puhu pilli, poisikene,
aja sarve, saksukene,
puhu vilet, vennikene,
löä kannelt, kaunikene! –
Ma tahan menna tantsimäije,
mere helme (?) helkimaije.

Ma tantsin, tara müriseb,
tuba kuuskine kumiseb,
kammer kaskine kädiseb,
riijalune (rehealune) riksa-raksa.

H III 1, 216/7 (14) < Jõhvi khk., Voka v. – M. Eljas (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

6. LÕIKAKAMME, HÕIKAKAMME (Jh, Vai) (vai 77)

Lõikuslaul. Talgulaul
Jõhvi, Vaivara

x
LÕIKAKAMME, HÕIKAKAMME,
tõemeeli tõmmakamme.
Tõmmame õed tõesta –
vinname viha perasta.
Kas saame vanadelt võitu,
usinaida uinutada.
Uinutame vanad vaole,
usinad unimäele,
liiad targad taitsikuile.

H III 1, 114 (11) < Vaivara khk. < Jõhvi khk., Voka v. – Nikolai Heek (1889)

Tagged in: jõhvi_vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__R e h e p e k s u l a u l u d__

Read more... 0 comments

1. REIEPAPPI, POISIKENE (Jh) (V-)

Rehepeksulaul
Jõhvi

x
REIEPAPPI, POISIKENE,
mina palun palveella,
eidan ellila sõnula:
pane sina parred peksamaje,
aru-varred ahtamaje,
lase mu Mari magada,
Annekene aigutada!

Pisut saab Mari magada
siisgi seinide nojala,
aru varside varala.
Kui se ukse uilasteli,
ukse linki ligasteli,
siis õlid orjad ulkumas,
vaarumas õlid vaesed lapsed.

Mina palun palveella,
eidan ellila sõnula:
mina, Mari maani tarka,
ani kannuni kavala,
tõstin varda kergeesta,
kergeesta, kõrgeesta,
enesele õlpusamast,
kehale jo kergemasta,
seljale seda parema.

H II 37, 274 (8) < Jõhvi khk – D. Timotheus < Liisu Sawest (1892)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

2. REIE PEKSETA MINUSTA (Vai) (vai 83)

Rehepeksulaul
Vaivara

x
REIE PEKSETA MINUSTA,
varta lüüa vaevatsesta,
kubu kullada siuta.

Mis minusta reielista,
ehk siis vaesest varta lööjat!

Panna paksusta lademid,
sääta sääre kõrgusesta
laba jala laiusesta.

Kässa lüüa marja maani,
marja maani, tedre teeni,
ani põhjani põruta.

Külap siis lööb mater maani, –
mater maani teivas teeni,
algu põhjani põrutab.

H I 1, 14 (14) < Vaivara khk. – Nikolai Heek (1888)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__K o k a__k i i t u s__

Read more... 0 comments

1. ÜA KOKKA, KAUNIS KOKKA (Jh) (V- Pt 3)

Koka kiitus
Jõhvi

x
ÜA KOKKA, KAUNIS KOKKA,
üa kokka kietand lieme,
parajast on pannud soola
tuonud rohud Rootsimaalta
salatimed Saksamaalta,
piparid Venete-maalta.

H II 1, 224 (328) < Jõhvi khk., Kohtla k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Riimal, 72 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

2. JUBA MINA LÕPPIN LÕUNAT SÜIA (Vai) (V_Vai 15)

Koka kiitus. Humal
Vaivara

x
Pärast sööma.

JUBA MINA LÕPPIN LÕUNAT SÜIA,
lõppin lõunata pidamast,
veel on kokka kiitamatta,
õllepruual pruukimatta!

Esti kiidan kokkakesta,
pärast pruugin pruualida.

Hüva kokk on keitand lõuna,
parajast on pannud soola,
toonud rohud Rootsi maalta,
salatid need Saksa maalta,
pipperad veneda maalta.
Rohud laulid rootsi keele,
salatid need saksa keele,
pipperid veneda keele.

Nüüd mina pruugin pruualida:
õlut on tehtud mikki-makki,
mikki-makina rohusta,
põllu peenista ivista,
tagant välja tatteraista.

Õlut paneb õiskamaie,
Linnas laia laulamaie,
Käbi käänama sõnuda.
Tappu väädimed vägevad –
võttid meeled meeste peasta,
pooled meeled poiste peasta,
tanu targa naese peasta.

E 40988/9 (7) < Vaivara, Samokrassi – Fr. Feldbach < Leena Saareleht, 66 a. (1901).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__H e i n a t ö ö d__

Read more... 0 comments

1. MULLU VÕTSIN NAISE NOORE (Jh) (V_ Pt5)

Tõbine naine.  Kuulus kuhjalooja
Jõhvi

x
MULLU VÕTSIN NAISE NOORE,
tunamullu teise poole,
kül oli priske ja punane,
kül oli valge ja valusa.

Viisin mina ella einamaale,
kulla einakaare pääle;
ella eina niitamaie,
niitis eina, elkis metsa,
paukusid paju alused.

Kogus einad kuhja jääre,
sisse pani sinepivarred,
et sie kuhi ei kolletanud,
ega siest ei sienetanud.

H II 1, 257 (375) < Jõhvi khk., Puru k. – M. Ostrow & O. Kallas < Otto Waabel, 63 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__L ü p s i l a u l u d__

Read more... 0 comments

1. SÕÕRU, SÕÕRU, SÕRGAJALGA (Vai) (V_Vai_2)

Lüpsilaul
Vaivara

x
SÕÕRU, SÕÕRU, SÕRGAJALGA,
anna piima, arkijalga,
sõõru neljasta nisasta,
udarasta umbisesta!

Kokka tahab kohvipiima,
emand tahab perele piima,
neitsid võida ruugeeida.
Sõõru neljasta nisasta!

Unt viib sinda, poiss viib minda,
unt viib sinda sööda pääle,
poiss viib minda maade pääle,
kojamees kodade pääle,
majamees majade pääle,
saks viib suure salve pääle,
mõisnik viib mõisa paale.

E 40974 (5) < Vaivara, Samokrassi – Fr. Feldbach < Leena Saareleht, 66 a. (1901).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__M e t s a__j a__m e r e l e__

Read more... 0 comments

1. MINA AGA MEES MERIMEHE POEGA (Vai) (V_Vai 30)

Täid kaladeks
Vaivara

x
MINA AGA MEES MERIMEHE POEGA,
kaunis mees kalamehe poega.
kui mina tunnen tuuled nõuda,
tuuled nõuda, mered sõuda,
vasta päevada vaata,
mõeda päevada mürada,
servi mööda seisatata,
Türgi maada purjetata.

Purjutan punasta merda,
lipatan linasta merda –
oma merda oigeem,
Rootsi merda ruugeem,
Suome merda suureemb.

Istun paadi parda päälla,
nopin aga täida turgistagi:
suuremad pistan suhuje,
pisemad pillan meresse –
sääl nad kasvavad kalaksa,
saavad särje poegadeksi.

H II 1, 123 (171) < Vaivara – M. Ostrov ja O. Kallas < Madis Siesberg, 62 a. Pärit Pl.

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

2. MEIE ÕUES ÕUNAMETSA (Vai) (V_Vai 46)

Vihta minek. Ladvad lindudele
Vaivara

x
MEIE ÕUES ÕUNAMETSA,
toa taga tuomemetsa,
sauna tiel on saarimetsa,
aida teil on aavametsa,
köögi tiel on künnapad.

Tuli suvi, sooja päiva,
lähen metsa ulkuma,
vihalehti leikama,
kaseoksi katkuma,
jätan latvad tuuvi tulla,
pääsukese pead pööritada.

H II 1, 22 (23) < Vaivara – M. Ostrov ja O. Kallas < Jaan Schulz, 61 a., karjane, elab Halli ligidal (1888).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments