2. OLIN ÕITSIS, KÄISIN KARJAS (Jh)

Müüdud neiu
Jõhvi

aa_19_viru2_EYS_VI_891_77_myydud_neiu

OLIN ÕITSIS, KÄISIN KARJAS,
oitsin veljen ovosta,
kaitsin velje karjukesta,
oma erra einamaalla,
oma prouva põllomaalla.

Pedakasta üüdis peigo,
kadakasta kannosjalga,
lepasta pale punane:
„Oia, oia, mis sa oiad,
kaitse, kaitse, mis sa kaitsed!
Jo sinu minule müüdi,
jo kallist kaubeletti!”
„Kie minu sinole müüsi,
kie mind kallist kaubelesi?”
„Isa on sinu müünud,
ema kallis kaubellennud,
veljed kaksi tegid kaupa,
sõsared sõna kõnelid.”

Mida ma isale suovin? –
Isale saab sõidu märä;
isa mengu söitamaie,
märä mättaste vahele:
ise pääle päivitago,
sadol selga sammaldago!!

Mida ma emale suovin? –
Emale saab lüpsi lehma;
ema lehma lüpsamaie:
üks (nisa) vetta, tõine verda,
kolmas sai ilusa piima,
neljas selget võida ruuget!

Mida ma vennale suovin? –
Vennale vägävad ärjad;
veli mengu kündemaie:
ärjad vaole vajogo,
ise pieni pientarai,
ikked jäägo itkemaie,
kured jäägo kurtamaie,
sahad sahti lõikamaie,
lipitimed leinamaie!

Mida ma õele suovin? –
Õele saab suuri sõlge;
õde (läeb) karja saatamaie,
sõlge rinnasta kadoma,
külälapsed leidamaie,
mitte kättä andamaie!

Laulnud Lienu Kilk (58 a) (EÜS VI 891 (77) ja EÜS VI 1119/21 (294) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909).

Tagged with:
Posted in Noorus