Kubjas mõõdab maad. Kättemaks sakstele
Vaivara
KÜLL’ SEE KUBJAS SAADAN KIUSAS:
mõõtis mulle märga maada,
mull mära ei künud märga maada,
täkk ei teinud täitsa tööda.
Vagu kündsin ja vagu jätsin,
ja siis rutust tüki mõõtsin,
et sain tüki teistest mööda,
teo päävad teistest ette.
Oh kui mull oleks volida,
küll’ ma näitaks mis ma teeksin –
ma paneks härrad härgadeks,
opmannid veohobusteks,
kupjad atra kurgedeks
ja kiltrid atra kiilideks.
Ma laseks neid põrgu vedada,
ja põrgu põhja tainata.
Tekst: E 16858 (3) < Kroonlinna < Vaivara – D. F. Roosipuu (1895); viis: KKI, RLH 61:14 (2) < Jõhvi khk, Irvala k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Liisi Rikka ja Aino Källo (1961).