Öösel üksi
Lüganuse
EITÄKSIN MINA MAGAMA –
ei ole juure võttijada,
käe pääle käärijada,
sulal suu andijada,
kallil kätte kandijada. –
Kui tuleb õnnis õdangukene,
igamies lähäb oma omaga,
iga kaasa kumpaliku,
kenega mina vaine?
Lähen mina nuttu nurga poole,
tükin tühja voodieie,
kieran selja, leian seina,
kieran külje, leian külma,
löün jalad, leian jalutsi.
Kirbuga mina kõnelen,
lutikaga lüön mina lusti.
Kirp on kõrki kõrvassani,
kirp on kõrki, ei kõnele,
lutik laia, ei lüö lusti.
H II 1, 608 (787) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888); viis: EÜS VI 874 (12,13) < Püssi v, Purtse k – August Sildnik, Peeter Penna < Mai Punt (1909).