Öösel üksi
Lüganuse
KÕIK LÄHVAD ÕHTU MAGAMA,
isa läheb emaga,
õde oma mehega,
vend läheb noore noorikuga.
Kellega lähen mina vaene?
Lähen nuttes nurga poole,
tahan kerbuga kõnelda,
lutikaga lüia lusti –
kerp oli kõrk, ei kõnelend,
lutik lai – ei lüia lusti.
Keeran silmad seina poole,
keeran külje, kõik on külmad,
küll on külmad küljelauad,
aledad aluspalakad.
Tekst: EÜS XII, 1491 (69) < Lüganuse khk, Maidla v, Uniküla – V. Rosenstrauch < Miili Randmel (1915); viis: KKI RLH 62 28 (2) < Uniküla – Ruth Mirov, Alviine Schmuul < Emma Osju (1962).