4. KUULIN KIIGEL KIIGETAVA (Jh)

Pole ehteid kiigele minna
Jõhvi

1r_kiik_11_
KUULIN KIIGEL KIIGETAVA,
kase latves lauletava,
õunapuussa õisetava,
marjapuussa maisetava.
Mina kuulasin kodunta,
õuna õiede vahelta,
tapuväätide taganta.

Jooksin jooste, käisin kärmest,
astusin sammud sagedad.
Sain ma sinna kiige juure –
muil õli kõigil musta ruka,
Annel aetud käiksed,
Liisul linna-lõngulised,
Krõõdal kolmekeerused,
Maril maani ümberiku –
minul vaesel valge rukka.

Mina nutuga koduje,
aladessa alla õvve.
Küsis eite, küsis taati:
„Mis sa itked, tütar noori,
mis sa, aineke, alatsed,
mis sa, viimik, veeretelled?”
Mina varsti vastaelin:
„Kuulin kiigel kiigetava,
kase latves lauletava,
õunapuussa õisetava,
marjapuussa maisetava.
Mina kuulasin kodunta,
õuna õiede vahelta,
tapuväätide taganta.
Jooksin jooste, käisin kärmest,
astusin sammud sagedad.
Sain ma sinna kiige juure –
muil õli kõigil musta ruka,
Annel aetud käiksed,
Liisul linna-lõngulised,
Krõõdal kolmekeerused,
Maril maani ümberiku –
minul vaesel valge rukka!”

Eit siis varsti vastaeli:
„Ära itke, tütar noori,
Ära, aineke, alatse!
Jäta küüned kütisseie,
sõrmed sõrduje põleta!
Las’ tuleb suve, saab sügise,
siis tuleb talve aiga mööda:
sõrust saad sina sõrike,
rukist saad sina musta ruka,
kütisest saad külmad kingad,
õdrad (õdrast) maani ümberiku!”

Tekst: H II 1, 516/7 (684) < Jõhvi khk, Kurtna v, Lehtepea k < Jõhvi v, Puru k – M. Ostrov,  O. Kallas < Mari Augas (Porkuli ema), 58 a. (1888); viis: EÜS II 757 (142) < Jõhvi khk, Jõhvi v, Puru k < Türi khk, Väätsa v. – P. Penna, K. Luud < Jakob Viidemann, 68 a. (1905)

Tagged with:
Posted in Kevad