7. TERE, TERE, PEREKENE (Jh) (V-M7)

Mardilaul
Jõhvi

x
Noored mehed, tükki kümme ehk rohkem koos, panevad enestele pahupidi kasukad selga, näod ette, linadest habemed suhu ja lähevad Mardi-ema juhul külasse andeid manguma. Mardi-isal oli aisakell käes ja kaelakott kaasas. Paar pillimeest löövad lõõtspilli ehk viiulil tantsulugusid, Mardi-isa ja -ema laulavad mardilaulusid, kuna lapsed selle pilli järele tantsivad. Esmalt kõlistab isa akna taga kella ja palub sisselaskmist.

TERE, TERE, PEREKENE,
tere, perenaisukene!
Laske Mardi sisse tulla:
Mardi küüned külmetavad,
sõrmeotsad sõitelevad.

Mardid pole maasta tulnud –
Mardid tulnud taeva´asta,
tinast tehtud teeda mööda
hõbedasta õrta mööda,
mööda kullasta kõrendaid!

Peretütar, neitsikene,
puhu siis tuli tubasse,
lõõtsu lõke lõuka´asse!
Kui pole peres pierukesta,
siis võta laest laastukesta;
kui pole laes laastukesta,
siis võta rooga räästa´asta;
kui pole roogu räästa´assa,
siis võta varrest pinnukesta,
siis puhu tuli tubasse,
lõõtsu lõke lõuka´asse!

Peremees, peremehike,
perenaine, naisukene,
võta võtmed varnasta,
nõretimed nõtkemasta,
kipsi, kepsi kambrisse,
astu alla keldrisse,
otsi Mardile osada,
katsu Mardile kalada,
vana venda vorstikesta,
sandi-mardi maugukesta,
sealiha siilakuda,
põrsapääde poolikuda!

Selle järele astub üks Mart tuppa ja külvab erneid põrandale, mis õnne peab tähendama. Seal juures laulab ta:

Mart viskab sisse viljaõnne,
sisse kannab kaeraõnne,
uued odrad, keerud kesvad!
Sisse toob sigade õnne,
lauta toob lammaste õnne,
kingib kirju karja õnne!

Nüüd hakkab pillimees mängima, teised laulavad segamisi ja tantsivad marditantsusid, mis maa mürisema paneb. Nad laulavad terakast rukkist, kaharatest kaertest ja keerulistest kesvadest, Mardi pidu ettevalmistamisest, Martide ootusest ja lootusest. Kui lahke perenaine Martidele andeid kätte jaganud, siis lahkuvad viimased lauldes:

Aitumal, eidekene,
aitumal, taadikene,
aitumal, perevanemad,
Mardi osa hoidemasta,
Mardi vara vaatamasta,
suurta käntsu käänamasta,
vähikesta (väikest?) väänamasta!

Tõusku teile tõmmud lehmad,
ülenägu üsna mustad,
sead sisukad siginegu,
laiad latakad emised,
pikaputke pätsakesed,
rukkid teile saagu roosilised,
nisud neljatähnilised!

RKM II 106, 645/50 (7) Kohtla-Nõmme – L. Spirka < Pouliine Lepler, 1961.

Tagged with:
Posted in Sügis