Sõda tõuseb sõlest. Venna sõjalugu
Lüganuse
ÕLIN MA, UBA, SALUSSA,
käisin ma, käbi, külassa:
umaluida õstamassa,
villuja vahestamassa.
Sain mina villad, sain umalad.
sinne mina sõle unestin,
vaskeaijani vahestin.
Sõda tõusis sõlestani
vainu vaskiaijastani.
Toodi ne’ sõa sõnumid,
vainu vastatsed käräjäd:
sõaleiväd sõtkumatta,
vainukakud vaalimatta.
Kee see sõtkus sõaleiväd,
kee see vaalis vainukakud?
Õde sõtkub sõaleiväd.
Kee meista sõdaje meneb –
kas lääb isa, vai lääb poiga,
vai lääb õde nooremasta?
Õde muistis, vasta kostis;
“Ei õle sedä enne õlnud,
et on naisija sõassa,
lintipäid on alla lipu,
tanupäid on tappelissa.”
Kui venda meilt sõdaje meneb
(h)obune lääb venna kaasa,
rahakott lääb kolmandesta.
Küttin sauna veljajani,
küttin sauna künnapuila,
viha-aur on virdeella.
Veli vihteleb lavalla,
mina lava turba alla,
õppetelin veljakeista:
„Kui sina sõdaje mened,
ärä siis eella mene,
ärä jää sõa tahaje!
sõida sõa keske´ella,
tungi ligi trummalida,
ligi lipu kandajada!
Esimised eidetasse,
tagumised tappetasse,
keskmised kuo tulevad.”
Tuli tundi, veeres päivä,
sai mennest mõni aasta,
vend tali sõide´edes sõasta,
pääda väenates väesta.
Sõitis isa õvve pääle.
“Tule, isa, tunne poiga!”
Isa tuli tundemaie:
“Kust mina sinuda tunnen:
sõamees, sõa(h)obune,
kuninga kübär päässa,
sõasaapad jalassa,
mõisniku mõõka vöölla.”
Sõiti venna õvve pääle.
“Tule, veli, tunne venda!”
Veli tuli tundemaie;
“Kust mina sinuda tunnen:
sõamees, sõa(h)obune,
kuninga kübär päässa,
sõasaapad jalassa,
mõisniku mõõka vöölla.”
Sõiti õe õvve pääle.
Õde tuli tundemaie,
õde tundsi õmmetegi:
“Oma mees, oma obune,
tule maha, velvidani,
tule maha, käi tubaje,
viska manteli mahaje,
viska piitsa piida pääle,
kübär päästa lavva pääle,
kindad kübärä pääle,
sadul salvu servä pääle,
saapad sadula pääle.”
Ise pääle itkemaie,
kummuliste kurtamaie.
Mina vennalta küsima:
„Minu veike vennakene,
Kas on sõas naine armas,
Naine armas, kaasa kallis?”
“Ei õle sõas naine armas,
naine armas, kaasa kallis,
sõas armas aljas mõõka,
kallis kangepää obune,
mi päästab mehe sõasta,
sõasta ja vaenuväesta.”
Tekst: H III 1, 703/7 (5) < Lüganuse khk – Emilie Bachmann (1889), viis: EÜS VI 874 (11) < Lüganuse khk, Püssi v, Purtse k – August Sildnik, Peeter Penna < Mai Punt (1909).