1. MUIL OLID VELJED VIIED-KUUED (Jh)

Venna sõjalugu. Uppunud vend
Jõhvi

1r_76vennaotsija_muilolidveljed_laul_1_
MUIL OLID VELJED VIIED-KUUED,
mul oli üksi ainuk velje,
siegi sõlmiti sõdaje,
siegi värviti vägeje,
pandi pampu kandamaie,
tinatükki tõstamaie,
laia püssi laskemaie.

Tina oli ränka, raud oli raske,
sie käineb käsije mööda.

Akan venda otsimaie.
Panin sõle sõudemaie,
lehe laia lendamaie
kive kulla kirkamaie.
„Sõua sõlge, lenna lehte,
kirka, kulla kivikene!”
Sõlge sõudi, lehte lendsi
pitki merda, põigi merda.
Tuli vasta tähte noori.
„Tere, tähte, noori miesi!
Nägid minu vennakesta,
mere päälla sõudavaie?”
Tähte mõisti, vasta kosti:
„Kül mina tean, ei ma’n ütle!”

Panin sõle sõudemaie,
lehe laia lendamaie
kive kulla kirkamaie.
„Sõua sõlge, lenna lehte,
kirka, kulla kivikene!”
Sõlge sõudi, lehte lendsi
pitki merda, põigi merda.
Tuli vasta kuu noori.
„Tere, kullas kuukene!
Nägid minu vennakesta,
mere päälla sõudavaie?”
Kuu muistas, vasta kostas:
„Kül mina tean, ei ma’n ütle!”

Panin sõle sõudemaie,
lehe laia lendamaie
kive kulla kirkamaie.
„Sõua sõlge, lenna lehte,
kirka, kulla kivikene!”
Sõlge sõudi, lehte lendsi
pitki merda, põigi merda,
kirkas kulla kivikene.
Tuli vasta päiva noori.
„Tere, päiva noori miesi!
Nägid minu vennakesta,
mere päälla sõudavaie?”

Päeva mõistis, päeva kostis:
„Kül mina tean, kül mina ütlen!
Vend sie sõuab suurta merda,
purjestab punasta merda,
oma merda õigeeda,
meie merda mievahada!”

Tekst: H II 1, 335/6 (493) < Jõhvi khk, Kiikla m – M. Ostrov, O. Kallas < Mall Nurk, 63 a (1888); viis: EÜS VI 877 (24) < Jõhvi khk, Voka v. Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Jüri Blum, 84 a, “sünd. Kiiklas, Arvila kül., Pungerjal kasvanud (olnud Püssis ja Jõhvis metsakoolis)” (1909).

Tagged with:
Posted in Lüro-eepilised laulud