2. KII-KIIKE, LAA-LAAKE! (Jõh)

Kolm metsa
Jõhvi

2r_kiikiike_jh_v_45_
Kiigelaul

KII-KIIKE, LAA-LAAKE!
Kii-kiike, kõrgeella,
kõrgeella, kaugeella,
ligi pilveda pimeda,
ligi taevasta tasada!

Mis ma nägin kõrgeelta,
kõrgeelta kaugeelta,
ligi pilveda pimeda,
ligi taevasta tasada?
Mäe mina nägin kõrgeelta,
kõrgeelta, kaugeelta,
ligi pilveda pimeda,
ligi taevasta tasada.

Mida seäl mäe peälla?
Õunap seäl mäe peälla.
Mida seälla õunapuussa?
Kolm õli õksa õunapuussa.
Mida seälla õksassanna?
Kolm õli õila õksassanna.
Mida seälla õilessanna?
Kolm õli õuna õilessanna:
üks oli mesine õuna,
teine õli mee-vahane,
kolmas kullal kiedetatud.
Mis on mesine õuna,
selle vein oma emale;
mis on mee-vahane,
selle vein oma isale;
mis on kullal kieratatu (kiedetatud),
sellega petan peigusida,
norgun noorija mehija,
tõrgun tõisi tütarida.

Kii-kiike, laa-laake!
Kii-kiike, kõrgeella,
kõrgeella kaugeella,
ligi pilveda pimeda,
ligi taivasta tasasta.

Mis ma nägin kõrgeelta,
kõrgeelta kaugeelta? –
Kolm oli järve kõrvistiku:
üks oli viha viinajärve,
tõine kallis kaljajärve,
kolmandas mõdu magusa.

Mis õli viha viinajärve,
sie õli noorte mieste järve;
mis õli kallis kaljajärve,
sie õli noorte naeste järve;
kus sies mõdu magusa,
sie õli noorte neitsikeste.

Tekst: H II 1, 497/8 (660) < Jõhvi khk, Kurtna v, Lehtepea k < Jõhvi v, Puru k – M. Ostrov ja O. Kallas < Mari Augas (Porkuli ema), 58 a. (1888); viis: EÜS VI 891 (80) < Illuka v, Kurtna m – K. Luud ja P. Penna < Liina Krasmann (1905).

Tagged with:
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast