Kiige kidisemine. Kolm metsa
Jõhvi
Kiige kidisemine
KII-KIIKE, LAA-LAAKE!
Kii-kiike, kõrgeella,
kõrgeella, kaugeella!
Mis ma nägin kõrgeelta,
kõrgeelta kaugeelta? –
Kolm oli kiike kõrvissute,
üks oli kiike kulda-arja,
tõine kiike õbe-arja,
kolmas kiike vaske-arja.
Mis oli kiike kulda arja,
sie oli perepoja kiike;
mis oli kiike õbe arja
sie oli peretütre kiike;
mis oli kiike vaske arja
sie oli vaese lapse kiike.
Kii-kiike, laa-laake!
Kii-kiike, kõrgeella,
kõrgeella, kaugeella!
Mida annan sõudajalle,
sõudajalle, jõudajalle?
Lammas kui meressa laiva,
saba kui sie saarevihta,
pea kui pajune põõsas –
seda annan sõudajalle,
sõudajalle, jõudajalle.
Kii-kiike, laa-laake!
Kii-kiike, kõrgeella,
kõrgeella, kaugeella!
Mis sa kiigeke kidised,
aluslauake ladised?
Kiike tahab kindaaida,
aluslaud tahab andeeida,
päälispuu puna panita (?),
sammas sinisäärepaulu,
kiike maksab kiudu ärja.
Viis: Ann Pakas (58 a) (EÜS VI 886 (63) < Jõhvi khk, Illuka v, Lähtepea k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909), tekst: Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar, 60 a) (H II 1, 381/2 (540) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme t < Pagari v, Jõetaguse k – M. Ostrov ja O. Kallas, 1888).