2. KUI MINA AKKAN LAULAMAIE (Jh) (V_ek_7)

Kust laulud õpitud. Lauliku vaev
Jõhvi

x
KUI MINA AKKAN LAULAMAIE,
laulemaie, luulemaie,
siis jääb küla kuulamaie,
valdaje vaatamaie,
mõni mies jääb mõtlemaie,
mõni naene naeramaie,
tütrik tüele seisamaie:
”Ei sie poiss õle tüeda teinud,
tüeda teinud, vaeva näinud,
see on aga oppinud lugusida,
pannud kokku palveeida!”

Küll sie poiss on tüeda teinud,
tüeda teinud, vaiva näinud –
kesaalla kündamassa,
luhal aga luogu vottamassa,
aasas aeda tegemas:
Madu aga laulis mättaassa,
sisalik maa siessa:
sial tema oppis viisisida,
pani kokku laulusida!

Enam on muret laulijala,
kui on rehe-peksialla:
rehe peksan – sie unustan,
laulu laulan – teist muretsen!

EÜS VI 1130/1 (1) < Jõhvi khk., Voka v., Pühajõe vm. – A. Sildnik < Mari Sillembach, 80 a. (1908)

Tagged with:
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast