1. MEID OLI KOLMI VENNAKSEIDA (Lüg)

Kolm venda. Kuldnaine

         Lüganuse

1_483_1r_2r_teksti

MEID OLI KOLMI VENNAKSEIDA,
kui kolmi ua-ivada,
kaks oli kaura-seemekesta.
Üks läks heinasta jõgeje,
tõine pardista pajuje,
kolmas sepasta Viruje.

Mis läks heinasta jõgeje,
see sööneb jõe kalada,
jõe ausi augisida,
jõe laia latikuida.
Mis läks sepasta Viruje,
see teeb rahva rattaaida,
kihelkonda kerveeida.
Jätse kisud kerve sisse,
raod (1) rataste vahele.

Mina seppa sõimamaie.
(Süsidsed on sepa lapsed,
Sepa naine lõõtsanahka.)
Seppa süttis ja vihastas,
pistis pihid põesaaie,
aamerid ane-pajuje.

Akkas ümber arvamaie;
võttis pihid põesaasta,
aamerid ane pajusta,
tagus kuldasta emanda,
õbedase neitsikese.

Läksin siis kullaga magama,
õbedaga voodieie.
Ei see kuldane kõnelnud,
õbedane ei teinud äelta.

1 pragu

H II 1, 586/7 (764) < Lüganuse khk., Saka k. – M. Ostrov,  O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a (1888); viis:  EÜS XII 1406 (13) < Lüganuse khk,  Saka k – V. Rosenstrauch, Oskar Köster < Ann Nimvalts (1915).

Tagged with:
Posted in Müütilise sisuga laulud