2. MEIE KAKSI VAESTALASTA (Lüg)

Ema haual. Suur tamm
Lüganuse

2_430_1r_

MEIE KAKSI VAESTALASTA,
lähme jaanipäe kiriku,
nutu-aga-rätikud käessa,
leinapõlled on eessa.

Itken eide aua päälla:
„Tuis’ aga üles, eidekene,
tuise üles, tõsta pääda,
jalgu alleje arima,
ann’ aga seepi, silmi pessa!”

Eite kuuli, vasta kosti:
„Ei või tuissa, tõsta pääda:
muru kasvab pääle mulla,
arueina pääle aua!”

„Ma niida muru mullikuile,
arueina ärgidelle,
murul mullikad tugevad,
aru einal ärjed suured!”

Eite kuuli, vasta kosti:
„Ei või tuissa, tõsta pääda!”

Itken taadi aua päälla:
„Tuise üles, taadikene,
tuise üles, tõsta pääda.
tule mul puida raiumaie,
appi aga ahju küttamaie!”

Taati kuuli, mulle kosti:
„Ei või tuissa, tõsta pääda,
muru kasvab pääle mulla,
arueina pääle aua;
külje pääl on künnapuida,
pää otsas pähklimetsa,
silmil sipelgapesasi,
õtsa ees on õunametsa,
taga õtsas tammemetsa,
jalutsis jalakametsa.”

„Veli, hella vellekene,
tule tamme raiumaie,
puud pitka lühendamaie! –
Tüvist saab jo tünnerida
õtsast õlle-poolikuida,
vahelt viina-vaatisida,
keskelt keeru-värtenida,
latvast lapse-kätkisida.”

H II 1, 585/6 (763) < Lüganuse khk., Saka k. – M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888) & EÜS VI 879 (33) Väike Saka k – August Sildnik, Peeter Penna < Ann Siitas, 1909.

Tagged with:
Posted in Lapsepõlv