5. ÕLI KAKSI VAESTALASTA (Vai)

Ema haual
Vaivara


ÕLI KAKSI VAESTALASTA,
menid jaanipää keriku,
nuttu-rättikud käessa,
nuttu-kirjad rättikussa.
Tõine pühkis tõise silmi,
läksid isa haua pääle:
„Tõise üles, isakene,
tõise atra säädamaie! –
Muud on menned kündemaie,
meie atra säädamata,
varo vits on väänemata,
lippiti on liitamata!”

„Ei saa tulla, poiga noori,
ei saa tulla, ei või tulla,
silmil on sinine liiva,
kulmul on kulu punane,
jalul on jalaka-metsa,
pea pääl on pärna-metsa.”

Nüüd läksid ema haua pääle:
„Tõise üles, emakene,
tõise vakka valmistama,
ja siis sukki sooritama,
kirstu kaantta kinnitama!
Hale vakk on vaesel lapsel –
küla naine tõi villa,
tõine naine tõise villa.
Siis akka vakka valmistama,
Sukka-paula sooritama!”

„Ei sa tulla, tüttar noori,
silmil on sinine liiva,
kulmull on kulu punane,
jalul on jalaka metsa,
pea pääl on pärna-metsa.
Too siula, siulu liiva,
too kirves, raiju metsa –
siis tulen vakka valmistama,
kirstu kaandta kinnitama!”

Tekst: H II 37, 67/8 (1) < Vaivara khk, Kurtna v – Marie Treuberg < Leena Selli (1891); viis: EÜS VI 892 (84) < Jõhvi khk, Illuka v, Raudi k – A. Sildnik ja P. Penna < Mai Papa, 73 a. (1909).

Tagged with:
Posted in Lapsepõlv