4. KII-KIIKE, LAA-LAIKE! (Jh)

Loomine. Salme laul
Jõhvi

aa_24_viru1_EYS_VI_890_63_1r_loomine_salme
KII-KIIKE, LAA-LAIKE!
Lenda’eli, linnukeine,
lendas üle ilma kõige,
üle ilma, suure järvä,
üle ilmatse keriku.
Lendas meie koppelije,
otsis maad munetessanna,
aset autelessanna –
leidas põõsamaa punase.
Põlga’eli, linnukeine,
põlgas põõsamaa punase.

Kii-kiike, laa-laike!
Lenda’eli, linnukeine,
lendas üle ilma kõige,
üle ilma, suure järvä,
üle ilmatse keriku,
lendas meie koppelije,
leidas põõsamaa sinise.
Põlga’eli, linnukeine,
põlgas põõsamaa sinise.

Kii-kiike, laa-laike!
Lenda’eli, linnukeine,
lendas üle ilma kõige,
üle ilma, suure järvä,
üle ilmatse keriku,
lendas meie koppelije,
leidas põõsamaa kõllakarva.
Võttas kõlla kõlvulisest:
“Siie pian pesa tegema,
siie pian munad munema,
siie pojad audumaie.”

Audus kuu, audus kaksi,
akkas alla katsumaie –
jo pojad udusulessa!

Mina neiu, maani tarka,
võtin pojad põlle’eie,
vein kodo – ema kädeje,
eide vakkaje vajotin,
alla kaanda kinnitelin.

Kasvas kuu, kasvas kaksi,
kasvas kolmat puolekille –
sai sie Salme kasvanesta.

Tulid Salmel kõsilaised:
üks tuli Kuu, tõine Päivä,
kolmas Tähtä, poisikeine.

Ei kulles Kuule mennud –
Kuul on kuusi kombe’eida:
Vahest Kuu varagi tõiseb,
vahest tõiseb valge’ella,
vahest tõiseb koidikulla,
vahest koidiku iella.

Ei pärgä Päiväle lubanud –
Päiväl viisi viisisida:
õdrad põllule põletab,
kaerad põllule kaotab,
linad liitab liivakuie.

Tuli Tähtä, poisikeine:
ette sai ihuto seina,
tahaje tahuto lauda,
alla penki pihlakaine,
pääle akkena ilusa.
“Süe, Tähtä, juo, Tähtä,
ela, Tähtä, eida rõemu!”
Sei Tähtä, jõi Tähtä,
elas Tähtä, eitas rõõmu.
Tähtä mõekada täristas,
kuldaelka ta elistas:
“Ehi, ehi, neitsikeine,
ehi meie mieste kaasa,
sää me saaja kaasa.
Jo kipub küü obone,
väime’ täkko väänab piada.”

Salme kuulis, kostis vastu:
“Andsid aiga, Tähäkeine,
andsid aiga kasvadessa,
anna aiga ehtidessa!
Süe, Tähtä, juo, Tähtä,
ela, Tähtä, eida rõemu!”
Tähtä mõekada täristas,
kuldaelkada elistas:
“Ehi, ehi, neitsikeine,
saa, Salme, valmiesta,
lase saaja sõitamaie!”

Laulnud Lien Pakas (64 a) (EÜS VI 890 (73) ja EÜS VI 1010/3 (167)< Jõhvi khk, Illuka v, Raudi k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909).

Tagged with:
Posted in Müütilise sisuga laulud