1. OH MA VAENE MADRUS NÜÜD (Jh/Vai)

Lunastatav vend
Jõhvi/Vaivara

2r_ohmavaenemadrus_vai_82_
OH MA VAENE MADRUS NÜÜD,
pisikese pürje paadi-pois!
Laseme laivad liikumaie,
nii kui kätkid kiikumaie!

Vene ju akas veeremaie,
Karjala karisema,
Rootsi laiva laskemaie,
Pohlakas põletamaie.

Mina laiva palveella:
„Kuule, kulla laivuke,
oota, üva vennaku,
las mina õtsin õstijaida,
põrgu peani päästijaida!”

Sõua, sõua, laivukene,
keeru peale, veeru peale,
soome suure kalastesta,
et su rind on valges vahtus!

Mina õtsin õstijaida,
enese lunastajaida,
põrgu peani päästijaida.

Minu isal on kolmi täkku:
üks on õbeda täkku,
tõine vana vaski täkku,
kolmas on ju kulda täkku,
ehk annab ühe minu eest,
päästab minu laiva seest,
laiva seest ja vaiva seest,
selle suure laiva seest?

Isa ju kuuli kõhe kostis:
„Enne mina purgen poegatesta
enne kui häista täkuteista!”

Vene ju akas veeremaie,
Karjala karisema,
Rootsi laiva laskemaie,
Pohlakas põletamaie.

Mina laiva palveella:
„Kuule, kulla laivuke,
oota, üva vennaku,
las mina õtsin õstijaida,
põrgu peani päästijaida!”

Sõua, sõua, laivukene,
keeru peale, veeru peale,
soome suure kalastesta,
et su rind on valges vahtus!

Mina õtsin õstijaida,
enese lunastajaida,
põrgu peani päästijaida.

Minu emal on kolmi lehma:
üks on õbeda lehma,
tõine vana vaski lehma,
kolmas on ju kulda lehma,
ehk anab ühe minu eest,
päästab minu laiva seest,
laiva seest ja valva seest
selle suure latva seest!

Ema ju kuuli kõhe kostis:
„Ei või päästa laiva seest,
enne mina purgen poegatest
enne kui häista lehmadest!”

Vene ju akas veeremaie,
Karjala karisema,
Rootsi laiva laskemaie,
Pohlakas põletamaie.

Mina laiva palveella:
„Kuule, kulla laivuke,
oota, üva vennaku,
las mina õtsin õstijaida,
põrgu peani päästijaida!”

Sõua, sõua, laivukene,
keeru peale, veeru peale,
soome suure kalastesta,
et su rind on valges vahtus!

Mina õtsin õstijaida,
enese lunastajaida,
põrgu peani päästijaida.

Minu vennal kolmi täku:
üks on õbeda-täkku
töine vana vaski-täkku
kolmas on ju kulda-täkku,
ehk anab ühe minu eest,
päästab minu laiva seest,
laiva seest ja vaiva seest,
selle suure laiva seest?

Vend ju kuuli kõhe kostis:
„Ei või päästa laiva seest
enne mina purgen vennastagi,
enne kui häista täkkudesta!”

Vene ju akas veeremaie,
Karjala karisema,
Rootsi laiva laskemaie,
Pohlakas põletamaie.

Mina laiva palveella:
„Kuule, kulla laivuke,
oota, üva vennaku,
las mina õtsin õstijaida,
põrgu peani päästijaida!”

Sõua, sõua, laivukene,
keeru peale, veeru peale,
soome suure kalastesta,
et su rind on valges vahtus!

Mina õtsin õstijaida,
enese lunastajaida,
põrgu peani päästijaida.

Minu õel on kolmi pärga,
üks on õbeda-pärga,
tõine vana vaski-pärga,
kolmas on ju kulda-pärga –
ehk anab ühe minu eest,
päästab minu laiva seest,
laiva seest ja vaiva seest,
selle suure laiva seest?

Õde ju kuuli kõhe kostis:
„Enne mina purgen pärgadest
enne kui oma vellestagi!”
Vene siis akas veeremaie,
Karjalla karisemaie,
Rootsi laiva laskemaie,
Mina mees jäin laulamaie.

Tekst: H III 1, 385/90 (1) < Jõhvi khk, Kohtla v (Ereda v), Võrnu k – August Tõnorist, kooliõp. Edises (1890); viis: EÜS VI 876 (21) < Jõhvi Voka v. Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Pouliine Teniissen, 53 a. v. “Kose külas, Jõhvi k kasvanud ja laulud õppind sündin. Ranna Pungerjal” (1909).

Tagged with:
Posted in Lüro-eepilised laulud