15. KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE (Lüg)

Laulu võim. Kus laulud õpitud

Lüganuse

sept_1_laulmine_2r_

KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE,
luulemaie, laalemaie,
siis jäeb küla kuulamaie,
vallakond jäeb vaatamaie,
tütred teele seisamaie,
kuulama minu lugusid.

Kui mina akkan laulemaie,
laulemaie, luulemaie,
kihelkond jääb kuulamaie,
vallakond jääb valatamaie,
mõnd mies jäeb mõtlemaie,
mõni naine nuttemaie,
tütar tööle seisamaie,
kabu tööle katsumaie,
luulema minu sõnuja,
lapse alva laulueida. –
Lapsi alba laulab palju,
palju ulluke pajatab,
ei õle ullul keelijada,
keelijada, käskijada,
rumalal ravitsejada,
uba keelab ullukese,
taba (?) keelab taimekese,
vitsa varb ju vaise lapse.

Kust sie laps on laulud saanud,
ulluke sõnad osanud?
Madu laulis mättaessa,
kärbelane kändaessa,
kägu kulles kuusikussa –
säält tulid sõnad minule,
vierid virved tüttarelle,
laulud lapse oidajalle.
Tekst: H II 3, 611 (164) < Lüganuse khk, Aidunõmme k – H. Prants < Tõnu Liisu (1890), H II 3, 627 (216) < Lüganuse khk, Uuemõisa k – H. Prants < Juula Kaabur (1890) ja EÜS XII 1499/501 (78) < Lüganuse khk, Maidla v, Tarumaa k – V. Rosenstrauch < Katri Sirts (1915); viis: EÜS XII 1407 (24) < Maidla v, Tarumaa k – Oskar Köster < Katri Sirts (1915).

Tagged with:
Posted in Lüürilised laulud maast ja ilmast