Miks mullu ei tulnud? Kaevul kosija
Lüganuse
„NEITSIKENE, NOORUKENE,
kirjapihta peenikene,
miks sa mulle mullu ei tulnud,
kui käisid käsud järele,
viied viinad, kuued kosjad,
kaheksamad õlletoobid?”
„Peiukene, poisikene,
viinad viska vedeje,
saiad saada sohuje,
koogid küla koeradele,
rublatükid ruuna kaula,
valandikud varsa kaula,
ummiskingad undi jalga,
kerik-kingad kitse jalga!
Ma lään teisele mehele,
ilusamale ihule,
moodiselle mokidelle.”
„Vinna vetta, neitsikene,
vinna mu hobusel juua,
kanna kõige karja juua!
ma olen vaene tie käija,
saksa asjade ajaja,
rahiraamatu kandija.”
„Õlõ vait, valestamasta,
Tühja juttu tõstamasta –
Sa pole vaene tie käija,
saksa asjade ajaja,
rahiraamatu kandija –
Sa õled kullasta kosilane.”
„Tieme kaupa neiukene!”
„Meil põle kaupa, peiukene!
meil on kaupa kammerissa,
isa uuessa toassa,
venna veike laua peal.
siis mu kirstu kinnitata,
lukku ette eiendetta,
siis panda paadike etteje,
siis saab kirstu peale tõsta,
siis saab isa koduje veetud,
seal mul ämma, seal mul äija,
seal mu küllaka küdine,
seal mu naljaka nadune.”
Tekst: H II 3, 602 (139) < Lüganuse khk., Lüganuse k – H. Prants < Varese Maarja (1890), viis: E 54129 1c < Maidla v, Savala k – Daniel Paurman, Jüri Välbe < Jaan Peimann (1921).