Surma sajatus. Vara vaeslapseks Lüganuse TAHAN MINA SURMAGA KÕNELDA, tahan mina taudi augutada – tappis isad, tappis emad, tappis päälta pää-vanemad, õtsasta õsa jägajad, alta laua aitijada, leelta leeme keitijada. Jättis mind onude oida, jättis mind tädide täite. Onu oisContinue Reading
Hool ja mure Lüganuse EITÄKSIN MINA MAGAMA – ei lassud mured ma’ata, ooled suured oogaella, lehed laiad lendajalla. Viskan oole õrre pääle, mure mina musta parre pääle, leina laia liepajale, kahju karja-aia pääle. Tuisen ommiku ülessa, võtan oole õrre päälta,Continue Reading
Vara vaeslapseks Lüganuse JUMAL OIDKU SEDA LASTA, seda lasta sündimasta, sündimasta, kasvamasta, ke jäeneb emast järele, ke jäeneb isast järele, ke jäeb võeraste varale, ke jäeneb onode oida, ja jäeneb tädie täita, ja jäeb lelle lepitada. Onu ois sinu üheContinue Reading
Peretütar ja vaeslaps Lüganuse OI NEID, OI NEID ORJA PÄIVI, vaeselapse vaevapäivi – nad süövad putki põesa alt, ja juovad vett laende siest. neil siiski ihu on ilusam ja nende mokk on moodisem: ei neil silmalused sinised, ei kõrvaäersed kõllased;Continue Reading
Ehted varastatud Jõhvi LÄKSIN MA KÄSI PESEMA isa uvvele jõele, veike velje allikalle. Painin lindi liiva peäle, sõrmuse sõmera peäle, sõle kahe kannu õtsa. tuli varas varvikusta, mädapea tuli männikusta, vei minu lindi liiva peältä, sõrmuse sõmera peältä, sõle kaheContinue Reading
Viin ja õlu Lüganuse MINA ÕIKAN AIA TAGANT, AIA TAGANT: „Andke mulle arva juua, arva juua, kahe kolme klaasi servast, klaasi servast, mina mekin mielta müeda, mielta müeda, tõstan tuopi jõudu müeda, jõudu müeda, katsun kanni ääri müeda, ääri müeda.”Continue Reading
Suits, tubakas Lüganuse PÕLETASIN PIIPU PIKALISTA, lasin suitsu sõõrelista, suust tõusis sinine suitsu, ninast neljakeeruline, mõni aga mõtles mõisa suitsu – see oli popsi piibu suitsu. Tekst: EÜS XII 1483 (64) < Lüganuse khk, Maidla v, Uniküla – V. RosenstrauchContinue Reading
Laisa nädal Lüganuse PÜHAPÄEVAL PÜIDSIN JUUA, esmaspäev heitsin magama, teisipäev veel aegutasin, kesknädalil keerasin teise külje, neljapäev õhta norskasin, reede õhtani ringutasin, laupäev und vast lahutasin, pühapäev tuli jälle kätte – siis panen hambad varna otsa, puhkama ja puhkama. Tekst:Continue Reading
Õlu ja viin Lüganuse KÕRTSINAINE KRÕÕDAKENE, linnanaine Leenukene, maanaine Maretikene, valab viltu viinaklaasid, kallab kõrva õllekannud. Joome me’ seda õlluta, kus on vaksu vahtu peala sööme seda lihada, kus on peial pekki peal, sead on süömata lihavad teised paksud painamatta.Continue Reading
Õlu, humal Jõhvi ÕLUT TIEB MINULE SOOJA! ma tien õllele palava, kütan kannule kasuka, umalalle uue kuue! Oh sina umal ullukene, võtid miele mieste piasta, tanu targa naise piasta! Tekst: EÜS VI 1179 (88) < Jõhvi khk, Kohtla v, KävaContinue Reading
Õlu ja viin. Humal Jõhvi VISSIST VIINADA TAHAKSIN, taas olen õlle tarbeella, ei õle ullu andejada, kannu kätte kandejada. Umalast on mehed ullud, naised kaljasta kavalad, tütar virku virreesta. Umal ulkus uulitsalla, käbi kärkis põesaassa, mõdu meie mõisaassa, viina allikasContinue Reading
Humal Jõhvi ÕDRAPIA ÕISKAS ARUSSA, käbi kärkis põõsa’asta: “Tule tänna, noori miesi, noori miesi, kõrki poissi! Vie minu kotila koju, matila oma majaje, tõsta tõrre serva piale; aja minu ahju iare pääle – sialt mina vieren virre’eie, puen õllepuolikuie, ajanContinue Reading