3. MARIA VENETA VESTI (Jh)

Laevasõit, Kannel
Jõhvi

aa_25_viru2_EYS_VI_891_80_2r_laevasoit

Kiigelaul

MARIA VENETA VESTI,
Iiessu kaapi laiva kanti.
Sai sie vene vessetusta,
laiva kaas sai kaabitusta,
viedi nied vened vesije,
lükkas laevad lüüdingeie.

Tuodi vanad, tuodi nuored,
pandi vanad sõudamaie,
noored päälta vaatamaie.
Vanad sõudsid, ei nad jõudand,
vanad sõudsid pääd vabisid,
kõik nied lõualuud lõdisid.

Pandi nuored sõudemaie –
nuored sõudsid, nuored jõudsid,
pitki merda, põigi merda,
pitki Peibise jõgeda.

Tuodi sie sileda siiga,
tuodi sie aleda augi,
lõigeti lõhe punane,
Tehti kannel veljelesa
lõhe suure lõualuista,
avi suure ambaluista,
siia suure seljaluista.

Kõik seda kannelta ajasid,
küla piiad, küla poisid,
ei saand äälta kannelile,
kuuel kielele kumada.

Tuodi minu nuorem venda,
Sie sai äelta kannelile –
Siis sie kanneli kajasi,
Kuue kieline kumasi.
Nenda’p vieris venna pilli,
Kui sie nuttas nuori neidu,
Velje pill on vierusambi
Velje kannel kaikusambi (1).

1 kaikuma = erschallen.

Viis: Liina Krasmann (EÜS VI 891 (80) < Illuka v, Kurtna m – K. Luud, P. Penna, 1905), tekst: Mall Nurk (63 a) (H II 1, 319/20 (481) < Jõhvi khk, Kiikla m – M. Ostrov ja O. Kallas, 1888).

Tagged with:
Posted in Müütilise sisuga laulud