Abielu

 

__________________________________________________________

.

Read more... 0 comments

__T õ b i n e/m u s t__n a i n e__

Read more... 0 comments

1. VÕTSIN MULLU NAESE NOORE (Jh, Lüg) (V-)

Tõbine naine
Jõhvi/Lüganuse

x
VÕTSIN MULLU NAESE NOORE,
tunamullu teise poole.
Ei saand ööd juures õlla,
kahte ööd kaulustikku –
akkas puusasta pudema,
labaluista laskemaie,
säeremarjusta magama.

Läksin külaeide juure:
„Külaeided, eidekesed,
külamemmed, memmekesed,
aidake aru pidada,
andke nõuu natukese,
kuidas pean mina kõrda saama. –
Võtsin mullu naese noore,
tunamullu tõise poole,
ei saand ööd juures õlla,
kahte ööd kaulustikku,
akkas puusasta pudema,
labaluista laskemaie,
säeremarjusta magama.

“Oh sa rumal noori miesi,
küta küla külmad saunad!
Vii sauna vihtelema,
siis saab abi arstitud.
Viska linnaksed liguje,
õdrad õtseti vedeje,
kaurad kaksi mättaeie. –

Kahed jalad sull jalutsis
kahed sääred pealle sängi
kaksi pead on pealutsissa.”

H II 1, 181 (257) < Jõhvi khk, Toila k < Lüganuse khk – M. Ostrow O. Kallas < Kadri Traawer, 62 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_lüganuse Read more... 0 comments

2. VÕTIN MINA MULLU NAISE NOORE (Jh) (V-)

Tõbine naine
Jõhvi

x
VÕTIN MINA MULLU NAISE NOORE,
tunamullu teise poole,
väin (vein) ma ella einamaale,
panin kulla kaare peale.
Niitis kaare, niitis kaksi,
akkas kolmat niitamaie,
neljata nimetamaie,
viiet vissist mõtlemaie –
akkas põlvista põdema,
labaluista langemaie,
ja siis niusist niksumaie.

Läksin linna arsti juure,
taha Narva targa juure,
mis sie arsti arbutelleb
mis sie tarka targutelleb.

„Võtin mina mullu naise noore,
tunamullu teise poole,
väin ma ella einamaale,
panin kulla kaare peale.
Niitis kaare, niitis kaksi,
akkas kolmat niitamaie,
neljata nimetamaie,
viiet vissist mõtlemaie,
akkas põlvista põdema,
labaluista langemaie
ja siis niusist niksumaie.”

Arsti mõistis, kohe kostis:
„Mine kodu, miesi noori,
vii õdrad õtsite jõgeje,
kaerad kaksi allikaie,
siis saab naine terveesta,
terveesta, tuoreesta,
priskeesta, punasesta!
Kahed jalad sull jalutsis,
kahed sääred pealle sängi,
kaksi pead on pealutsissa.”

H II 1, 241/2 (353) < Jõhvi khk, Käva k – M. Ostrow O. Kallas < Kristjan Willmann (Mari mees), 60 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

3. OLIN MINA SUNDJAL SULASEKS (Jh)

Sundija sulane. Tõbine naine
Jõhvi

aa_7_viru2_EYS_VI_884_55_sulane

OLIN MINA SUNDJAL SULASEKS,
sundijal olid suured ruunad,
suured ruunad, laiad laugud,
need tahid suvel sugeda,
rauda harjal harida,
vaski kammile kasida.

Siis minu piitsul peksetie,
tõrvanööril tõmmatie
Sain mina, vaene mees, valama,
valasin mina Valga poole,
säält jälle linna poole.
Linnast võttin noore naese,
vein mina kullani koduie,
marjani oma majaie,
vein mina ella heinamoale,
panin kalli koare peale.

Niksus heina niitatessa,
loksus loogu võttatessa.
Hakas ta põlvista põdema,
labaluista langemaie.

Mina võttin küüritin külaie,
taarutin taha taluie:
“Aidakem aru pidada,
kuda see ellik tööle hakkab?”
“Vii sina linnaksed vedeje,
õtrad õtseti jõgeje,
kaurad kaksi kaldaelle –
siis see ellik tööle hakkab”

Viis: Madis Krasmann (58 a) (EÜS VI 884 (55) < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909), tekst: Mari Rebin (H II 37, 354/5 (21) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme t – Tõnu Wiedemann, 1891).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

4. VOTSIN NAISE NUORUKESE (Jh) (V_Ab1)

Tõbine naine
Jõhvi

x
VOTSIN NAISE NUORUKESE,
linapihta, pienikese,
vein ma ella einamaale,
kandsin kalli kaare peäle.
Niitis heina – laksus metsa,
paukusid paju-alused,
kumasivad kuusemetsad.
Niitis kaare, niitis toise,
hakas kolmat niitamaie –
hakas polvista podemaie,
labaluista laskemaie,
säremarjadest magama,
pollepaeldest paisuma.

Mina nuttades koduje,
aladessa küla vahele.
Külanaised kõik küsima:
„Mis sa nutad, nuori miesi?”
Mina aga moistsin, vasta kostsin:
„Miks maei nuta, nuori miesi! –
Votsin naise nuorukese,
linapihta, pienikese,
vein ma ella einamaale,
kandsin kalli kaare peäle.
Niitis heina – laksus metsa,
paukusid paju-alused,
kumasivad kuusemetsad.
Niitis kaare, niitis toise,
hakas kolmat niitamaie –
hakas polvista podemaie,
labaluista laskemaie,
säremarjadest magama,
pollepaeldest paisuma.”

„Mäne kodu, nuori miesi,
Kütä sauna küömenilla,
Tuo siis tuobi viinakesta,
Toine tuopi odra vetta.
/…/
Siis saab naine terveks tehtud.”

H II 1, 100/1 (145) < Vaivara khk., Auvere k. – M. Ostrow & O. Kallas < (kirjut. Auvere koolmeister Johannes) (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

5. VÕTIN MULLU NOORE NAISE (Lüg) (V_L8)

Tõbine naine
Lüganuse

x
VÕTIN MULLU NOORE NAISE,
noore naise, piia priski,
küll oli priske ja punane,
küll oli terve ja tegeva,
küll oli valge ja valusa!

Ulkus kui muna murulla,
käis kui kena kerolla,
õunakeine päälla õue,
lehekeine liepajalla.

Tuli ella einaaega,
ja siis ruki-lõiku aega.
Veisin ella einamaale,
kalli kaare kieringuie.
Lei sie kaare, lei sie kaksi,
lei kogu kolmatagi,
natukeise neljatagi,
väheeise viietagi.
Akkas põlvista põdema,
sääremarjusta magama,
labaluista langemaie.

Mis minu mehe nõusta,
poisi koera kombeesta,
mehe viksi viisidesta?
Võtin alli alleeni,
sõidin Viru virsti (?) juure,
ja siis Arju arsti juure,
taha Narva targa juure.

Ei avitand Viru virstid
Viru virstid, Arju arstid
taha Narva suured targad.
Mõtelesid, ütelesid:
„Mine koje, miesi noori,
viska linnaksed liguje,
õtrad õtsite vedeje,
kaerad kaksi mättaaie;
naine vaagub vardusida,
mi’ sina tegid teki alla,
vajotelid vaiba alla.”

H II 1, 618/9 (799) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

6. VOTIN MULLO NAISE NUORE (Vai) (V_Vai 54)

Tõbine naine
Vaivara

x
VOTIN MULLO NAISE NUORE,
tunamullu toise puole –
oli priske ja punane.

Jo oli moni nädali,
vieris viisi päivakesta,
kulus kuusi tunnikesta –
akas puusäst pudema,
labaluiest langemaie.

Külä eit, ole eidekene,
aitage aru pidädä,
nou lüüa neljäkestä,
kuida saab naine terveesta,
terveesta, tuoreesta.

Aitasid siis aru pidädä,
nou lüüa neljäkestä:
„Vie sina linnaksed vedeje,
odrad otsite jogeje,
kaurad kaksi hallikaie –
siis saab naine terveesta,
terveesta, tuoreesta!”

H II 1, 57 (72) < Vaivara khk., Puhkova? k. – M. Ostrov ja O. Kallas < Kuppari Ann Kontsa, 60 a. (1888).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

7. VODIN NAISE NOORUKAISE (Vai 91)

Tõbine naine
Vaivara

x
VODIN NAISE NOORUKAISE,
lina(?)-pihta pienikäise,
vein mie ellä heinämaale,
kandasin kalli kaare pääle.

Löi tämä heinä – loksus (laksus) metsä,
paukusid paju-alused,
kumasivad kuuse-salgad.

Niitäs kaare, niitäs toise,
hakas kolmantat niitämäie –
(siis) hakas polvista podemaie,
laba-luista langemaie,
sääre-marjadest magamaie,
polle-paulust paisumaie.

Mie lään külä eide juure,
oma kurbtust kuulutamma,
oma hädä-ohkamisi,
vaesust vällä rääkimäie.

Eite sie moistas, kohe kostas:
„Midä’s itked, noori miesi,
mie’gä vaine mehekäine?”

Kohe moistsin, kohe kostin:
„Miks mien (mi en?) itke, miesi noori –
vodin naise noorukaise,
lina(?)-pihta pienikäise,
vein mie ellä heinämaale,
kandasin kalli kaare pääle.

Löi tämä heinä – loksus (laksus) metsä,
paukusid paju-alused,
kumasivad kuuse-salgad.

Niitäs kaare, niitäs toise,
hakas kolmantat niitämäie –
(siis) hakas polvista podemaie,
laba-luista langemaie,
sääre-marjadest magamaie,
polle-paulust paisumaie.”

Eitega moistas, kohe kostas:
„Mene kodo, noori miesi,
küdä sauna küömenilla,
auvu vihta avikulla,
too siis toobi viinakestä,
toise toobi otra vettä –
siis saab naine terveks tehtud!”

H II 7, 5/6 (7) < Vaivara khk., Repniku k. – Kaarel Johannes < Andres Lett (1890)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

8. MULLU VÕTSIN NAISE NOORE (Vai 116)

Tõbine naine
Vaivara

x
MULLU VÕTSIN NAISE NOORE,
tunamullu tõise poole.
Küll oli priske ja punane,
küll oli valge ja väleda!

Tuli see ella heina-aiga,
vein mina ella heinamaale,
kalli kulla kaare pääle.

Niitas heina, välkos metsa,
võtas loogu, laksus kõrbe.
Hakas põlvista põdema,
sääremarjasta magama,
põllepaelust paisumaie,
õlaluista oigamaie.

Mina kodu nutatessa.
Eit oli vastas, taat oli vastas,
vastas need vanad mõlemad:
„Mis sina nutad, poega noori,
mis saina, ainke, alatsed?”

Mina mõistsin, mina kostsin:
„Mullu võtsin naise noore,
tunamullu tõise poole.
Küll oli priske ja punane,
küll oli valge ja väleda!

Tuli see ella heina-aiga,
vein mina ella heinamaale,
kalli kulla kaare pääle.
Niitas heina, välkos metsa,
võtas loogu, laksus kõrbe.
Hakas põlvista põdema,
sääremarjasta magama,
põllepaelust paisumaie,
õlaluista oigamaie.”

Eite rääkis, taati kostis:
„Võta alle hallikene,
võta kõrva kõrvikene,
musta muidu jooksemaie,
sõida tüki Türgimaada,
kuuda kaksi Kuuramaada,
päiva kaksi Pärnomaada –
otsi tarka Türgimaalt!”

Võtin alle hallikese,
võtin kõrva kõrvikese,
musta muidu jooksemaie.
Sõidin tüki Türgimaada,
kuuda kaksi Kuuramaada,
päiva kaksi Pärnomaada.

Tuli vasta vana eite,
vana eite, tarka eite,
eite minulta küsima:
„Mis sa otsid, noori meesi?”

Mina mõistsin, mina kostsin:
„Mullu võtsin naise noore,
tunamullu tõise poole.
Küll oli priske ja punane,
küll oli valge ja väleda!

Tuli see ella heina-aiga,
vein mina ella heinamaale,
kalli kulla kaare pääle.
Niitas heina, välkos metsa,
võtas loogu, laksus kõrbe.
Hakas põlvista põdema,
sääremarjasta magama,
põllepaelust paisumaie,
õlaluista oigamaie.”

Eite mõistis, eite kostis,
eite targasti kõneles:
„Oh sina hullu mees, rumala –
mine kodu noori meesi,
viska linnaksed vedeje,
kaerad kaksiti tagaje –
kaksi päida saab pähitsesse,
neli jalga jalutsisse!”

H I 1, 13/4 (13) < Vaivara khk. – Nikolai Heek (1888)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

__H e a__j a __halb/joodik__m e e s__

Read more... 0 comments

1. LÄKSIN NOORELTA MEHELE (Jh, Lüg) (V-)

Kuri mees
Jõhvi/Lüganuse

x

Noorelt mehele

LÄKSIN NOORELTA MEHELE,
kese-kasvult kaasalene,
kaas ei pannud kasvamaie,
mies ei mielta võttamaie.
Kaasa katsus kangaaida,
miesi mieli riideeida:
kas on särki selga mööda,
õlalapp õlada mööda,
vikel-viisi säärta mööda. –
Ku’ põle särki selga mööda,
õlalapp õlada mööda,
siis sull pingub pihlakane,
raksub raske remmelgaine,
siis saab silmad sinisest,
kõrva ääred kõlletanest.

H II 1, 371/2 (529) < Jõhvi khk, Ädise v, Vasavere k < Lüganuse khk, Aa m. – M. Ostrow O. Kallas < Leen Pors, 55 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_lüganuse Read more... 0 comments

2. VOT KUS MIESI, KUI MINULLA (Jh) (V-)

Hea mees
Jõhvi

x
Hää mees

VOT KUS MIESI, KUI MINULLA,
vot kus kaasa, kui kanalla!
Kui täma kõrtsist kodo tuleb –
piab pillila üleval,
kannelil vieb kammerije,
paneb patjuje magama,
ebemije ingamaie!

Vot kus mies, kui minulla!
Sie tieb kapad, sie tieb kannud,
sie tieb pieni piekerida,
sie tieb kaanega karikad!

EÜS VI 1019/20 (175) < Jõhvi khk, Illuka v, Raudi k – A. Sildnik P. Penna < Lien Pakas, 64 a. (1909)

Read more... 0 comments

3. ÕDE ELLA, EKS MA ÜELNUD (Jh) (V_)

Joodik mees. Joodiku hobune
Jõhvi

x
ÕDE ELLA, EKS MA ÜELNUD,
sõsar kallis, kas ma ei kielnud:
ära sina joose joodikulle,
piad ei pista püeraselle! –
Kus on juodiku obone,
kõrtsi käia kõrvikene?
Seisab kõrtsi seina külles,
vahib kõrtsi varna külles;
silmad süevad, suu valutab (valatab?),
kabjad kangasta kuduvad!
Ise kõrtsi kõlgaste magaja,
seina ääre p(ü)öherdaja!

EÜS VI 1037 (197) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Atsalama k < Äksi khk, Elistvere v. – A. Sildnik P. Penna < Jüri Kurs, 61 a. (1909)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

4. OH MA VAENE, MIKS MA LÄINUD (Jh) (V-)

Joodikul mehel. Kasvatus asjata
Jõhvi

x
OH MA VAENE, MIKS MA LÄINUD
juomarille mehele!
Juomaril saab nälga näha,
ei saa enam tagasi!
Oh minu isa, oh minu ema,
miks te kallist kasvadetta?
Enne viskand vedeje,
enne tõukand tuleje –
sial saand vesi vieretama
jõe kallas kasvatama.

EÜS VI, 917 (10) < Jõhvi Voka v. – A. Sildnik ja P. Penna < Ann Haugas, 82 a. v. “Konju vaestemajas, Jõhvi k (Konju mõisast pärit.)” (1909).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

5. LIENUKENE, LINNUKENE (Jh, Vai) (V-)

Kuri mees. Noorelt mehele
Jõhvi/Vaivara

x
Ei noorelt mehele

LIENUKENE, LINNUKENE,
Lienu-lindu, tüttarida!
Miks läksid vara mehele,
kese kasvu kaasadelle?
Kaasa ei pane kasvamaie,
mies ei mielta vottamaie!
Kaasa katsub kangaaida,
mies neid miele riideida.
Kui’ (ei) ole särki selga müöda,
ola lappu olga müeda,
vikkel viisi säärda müeda –
siis jo tuigub tuomikane,
plaksub jo pajune piitsa,
niksub piitsa niinepuune,
virub piitsa ounapuune,
keik sinu pienta pihta müeda,
onnetuma ola müeda!
Pale jo tunneb viisi märki,
toine pale toine viisi,
siis saab kokku kümme märki.

EÜS VI, 922 (21) < Jõhvi Voka v. Toila k < Vaivara Peetri v. Utria k – A. Sildnik ja P. Penna < Ann Konsa, 76 a. v. “Toilas Utriast pärit (laulud)” (1909).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

6. NEITSIKENE, NUORUKENE (Jh) (V_ek_10)

Ära mine noorelt mehele. Kuri mees. Joodiku hobune
Jõhvi

x
NEITSIKENE, NUORUKENE,
ära mine noorelta mehele,
kese kasvu kaasadelle!
Kaasa küsib kangaaida,
mies ei mieldi riideeida,
Ürje särkida üvada,
kaasa särki kaunikesta!
Kui ei õle särki selga müeda,
pihalappi pihta müeda –
siis vast tuigub tuomingane,
ja siis vaarub vahteraine
minu pienta pihta müeda,
kallista kalada müeda,
siledatta selga müeda!

Ära mine juomarille!
Kus on juomari obune,
Lakke-kuera lauku ruuna?
Sidib kõrtsi seina külles,
vahib kõrtsi varna külles!
Silmad süevad, suu valatab,
kapjad kangasta kuovad,
saba lõhub lõuendida!

Tiadaksivad tüttarlapsed,
tiadaksivad, tundeksivad,
vihaselle viedamaie,
kurjale kõsitamaie,
õelaile ötsitamaie!
Paneks pakule palaka,
vahelõtte vaiba servad,
kuue kõrva kuue õlmad,
kui vieb kurjale magada,
õelalle õiendatta,
rivedalle ringutatta!

EÜS VI 1132/3 (5) < Jõhvi khk., Voka v., Pühajõe vm. – A. Sildnik < Mari Sillembach, 80 a. (1908)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

7. OI MINU MESINE MIESI (Lüg) (V_L54)

Hea mees
Lüganuse

x
OI MINU MESINE MIESI
oi minu kalane kaasa,
oi minu tuomi tõinepuoli,
oi minu kallis kaasakeine,
puhas tõine puolekeine,
säädus sängi täidivine!

Et pidand minule uolta,
uolt sina uolind tütarelle,
pidid muldaje mureta,
kabelie kandsid uole,
mullas mu mure pidaja,
avvas mo abitegija,
leiva tuoja alla mulla.

H II 1, 637 (829) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

8. VÕTKU PERGEL NIEDGI PEIUD (Lüg) (V_L_29)

Hea ja halb mees
Lüganuse

x

VÕTKU PERGEL NIEDGI PEIUD,
kaotago niedgi kaasad,
vastu puida, vastu maida,
vastu kuumija kivija,
teravida teibaaida,
kie sie kaulab kõiki nähes,
suud annab sulaste nähes,
palub palju rahvaassa. –
Sie’p pole miesi, mi minulla,
sie’p pole kaasa mi kanalla,
sie’p pole tuomi tõinepuoli!

Oh minu kallis kaasakeine,
puhas tõinepuolekeine,
säädus sängi täidivine –
ei sie kauland kõiki nähes,
suud andand sulaste nähes,
palund palju rahvaassa.
Sie jo kaulas kammerissa,
silitas lina siessa,
palus patjuje vahella.

H II 1, 622/3 (804) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

9. ÕDE ELLA, EKS MINA ÖÖLNUD (Lüg) (V_L_51)

Joodik mees
Lüganuse

x
ÕDE ELLA, EKS MINA ÖÖLNUD,
sõsar kallis, eks mina kielnud:
äla sina juokse juomarille,
käi sina kõrtsi käimarille!

Ei ole juomaril rahada
kõrtsi käimaril kobika.
Ööd magab küla tuassa,
päivad kõnnib kõrtsi tiella,
ise on kõrtsi laua päälla,
kübar on kõrtsi laua alla.

Kui tuleb kõrtsista kodoje,
õtsib riidu riideesta,
õtsib süüda süömisesta,
viga vie tuomisesta,
jagu jala rättidesta.

H II 1, 635 (825) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

__K a u g e l e__m e h e l e__

Read more... 0 comments

1. ÄRGU TEHKU, TÕINE NAINE (Iis) (V-)

Kaugele mehele
Iisaku

x

ÄRGU TEHKU TÕINE NAINE
mis tegi minu emake –
pani kalli kaugeelle,
marjukese muile maile,
toome tõisele vesile,
ani muile allikuile,
kana muile kaivu tiele. –
Ei saa kuus kuuldaseni,
nädalas ei nähäseni,
aastas kätt ei andaseni,
ei suves sõna kõnelda.
Veegu tuuli terveeida,
pajupõõsas palveeida,
pilves pitkada igada,
taivas tarka mielekesta.

H II 1, 574 (749) < Iisaku khk, Kurtna v, Sootaga k – M. Ostrow O. Kallas < Kadri Õunapuu, ~70 a. (1888)

Tagged in: iisaku_ Read more... 0 comments

2. MINU VEIKE VELJEKENE

Saani tegemine. Noorik kodus käimas
Jõhvi

x
MINU VEIKE VELJEKENE
tegi saanida salussa,
kena kirja kuusikussa.
Igas kuus lõi kõdara,
igas päivas pani pärna.
Sai sie saani valmiesta,
tõi saani tua edeje,
aii aisad akanaie,
kutsus vaatama vanemad,
katsuma küla-kälised,
tõise õtsa õekesed:
„Mis on saanil vajaka?”
„Oi sina ullu saaniseppa!
Veel on viitagi vajaka:
obusida, ohjasida,
lookasida, rangisida,
pähe vaskivaljaeida,
sisse siidineitsikesta.”

Keda sisse eidetie?
El´l´ik (1) sisse eidetie.
Ellik akkas itkemaie,
kummuliste kurtamaie:
„Ärgu tehku tõine eite,
Mis tegi minu emake –
pani kalli kaugeelle,
marjukese muile maile,
toome tõisile vesile,
kana tõise kaivudelle.
Viis on vetteda vahela,
kuus on kuivada jõgeda,
seitse sooda nurjatunda.

Minu veike veljekene,
ihu kirves, äili mõõka,
tie tapper tuli-terava,
tie sillad soode peale,
turbaad jõgide peale,
siis mina pääsen ju isale,
siis ma pääsen ju emale,
siis mina astun audujalle,
siis mina veeren vendadelle.”

Panid kalli kaugeella,
akkan eidele minema,
tien mina saiad saanieie,
mesileivad rüppeeie,
lähan päiva, lähan tõise,
ju akkab obu väsima,
linalakka langemaie.
Söödan saiad saaniesta,
mesileivad rüppeesta,
enne kui emale saan,
enne kui isale saan,
enne kui veeren vendadelle,
ja sula sõsaratelle.

(1) el´l´itatud neiu.

H II 1, 383/4 (541) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme t. < Pagari v, Jõetaguse k – M. Ostrow O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

3. KUS ULGUB MINU OMANI (Lüg) (V_L52)

Kaasa kaugel
Lüganuse

x
KUS ULGUB MINU OMANI,
kus mul liigub linnukeine,
kus mul tallub taimekeine,
kus mul vaarub valge pääni?
Linnas liigub linnukeine,
Tallinas minu taimekeine,
Pieterburis pienikene,
Rogovikkis ruosikeine.
Sie puhub turulla tulda,
lõõtsub valget vainijulla.
Turul on tuli punane,
lõke on valge vainijulla.

H II 1, 635 (826) [?] < < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__I s a-__j a __m e h e k o d u__

Read more... 0 comments

1. NEITSIKENE, NOORUKENE (Jh) (V-)

Oma ja mehekodu. Kuri mees. Joodiku hobune
Jõhvi

x
NEITSIKENE, NOORUKENE,
kodu maksid sina kulla,
isa õvvesa õbeda.
Said sina sinna saaneessa,
sinna õvveje ujunesta.
Viisi päiva õlleesta –
akkas äia augutama,
akkas ämma augutama:
“Mis oli sinul tuuessanna –
ei olnd obust, ei olnd ärga,
ei olnd lehma lüpsikulla!
Ei sina maksa maasta rooja,
õlekõrt ei õvve päälta,
põhukest ei põrmandalta!”

Oi sinu kuldane palakas,
õbedane tekikene –
eks võind kodu kulletata,
isa aita allitata,
venna varnaje vajuda,
(enne) kui andsid pahal magada,
rivedalle ringutata,
õelalle õiendata.
Ei muista tige tänada,
anda ei aitumada,
juob kõrtsis, trallab kõrtsis,
seli kõrtsi seina ääres,
toop on toika ukse pääl,
käsi kõrtsi kammeris.
Ostab oorile õluta,
litsidelle liiga viina,
pordule õlut punasta.

Oma naene noorukene
lähab nuttes nurga poole,
tükib tühja sängi poole,
lueb seinast lutikuida,
kirjutelleb kirpusida.
Ei lõpe tuli tuasta,
säde ei sängi sambaasta.

Tuleb kõrtsista koduje,
kõrjab kaikad kõrtsi tielta,
väravas tema väänab vitsa,
paneb vitsa vöö vahele,
kaika kalli kaindelaie.
Tuba mürgib tullessanna,
kammer kärgib käiessanna,
kõik tuba tule valulla,
kammer kirka kiirami.

Ei lõpe tuli tuasta
säde ei sängi sambaasta,
Kõik on mehed, kell on mütsid,
kõik on poisid, kell kübarad,
ei ole mehe mieta peassa,
poisi uidu otsa iessa –
mesilaise miel on peas,
erilase kiel on suus.
Kõrtsis juob tema kõige päeva,
kõrtsis kõige sie nädali.
Obu koogussa koonutab,
alli aia kääkussa,
silmad süövad, suu valatab,
lakka paugutab paberi,
saba lõhub lõuendida,
kabjad kangasta kujuvad.
Küll tunneb tubaka juua,
kena piipuda pidada,
lassa suitsu laksamista –
ei tunne tubada tehja,
tua nurka nukistata,
tua kaba kaustata,
panna pangele varuda,
lüllitata lüpsikuda,
kiu(1) kõrva kirjutata.

H II 1, 449/52 (613) < Jõhvi khk, Kurtna v, Räätsma t. < Illuka v. – M. Ostrow O. Kallas < Kadri Mölder, 60 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

2. KUI OLIN MINA KODUNA (Jh) (V-)

Oma ja mehekodu
Jõhvi

x
KUI OLIN MINA KODUNA,
siis mina maksin maasta kulla,
isa õuesta õbeda,
vase velje vainiulta,
tina velje tie raujulta.
Kui õlin mina koduje,
isa üüdis õunapuusta,
ema maenis marjapuusta,
veljed kiidid kirsipuusta,
lelled liemevalgeesta,
muu pere muna rooasta.

Nüüd sain mari muile maile,
ani muile allikaile,
kana muile kaevudelle,
nüüd ma ei maksa maasta rooja,
õlekõrt ei õvve pealta,
põhukest ei põrmandulta,
rohe ei varvaste vahelta.

H II 1, 469/70 (634) < Jõhvi khk, Kurtna v, Kurba t. – M. Ostrow O. Kallas < Jüri Pakas (Kurba vana), 76 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__P i k k/l ü h i k e__n a i n e__

Read more... 0 comments

1. ÄRA SINA VÕTA PIKKA NAISTA! (Jh) (V-)

Ära võta pikka naist
Jõhvi

x
ÄRA SINA VÕTA PIKKA NAISTA!
Pikk läeb pengile magama,
sie sääb sääred seina piale,
käed koorekirnu pääle,
jalad Jaani allikaie,
silmad sippelgapesaje,
kõrvad kõrtsi katukselle.

Võta ikke naine lühikene!
Lühikene lüpsab lehmad,
sie ajab karja kauge’ella,
vasikad Viru verava,
siad aga siidileppikuie,
lambad laia välja piale,
kitsed kierukoppelisse.

Laulnud Jakob Ploom (74 a) (EÜS VI 897 (99) (EÜS VI 1053 (212) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Liiva k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__V i r k / i l u s / l a i s k__n a i n e__

Read more... 0 comments

1. OLGAKENE, LINNUKENE (Jh, Vai) (V_ek_11)

Virk naine
Jõhvi

x
OLGAKENE, LINNUKENE,
Olga, lindu tüttarida!
Muud naised uned magavad,
kõrvad kangasta kuovad,
vähid niiti vieretelled –
sina arid allitasa,
kasid kammer vaari-tasa,
tuod sina künad külasta,
torred toisesta talosta,
misga harid allidasa,
kasid kammer vaari-tasa!

Siep sull seisab seina päälla,
leheline lüpsikussa,
tuhaporu tuoverissa,
misga arid allidasa,
kasid kammer vaari-tasa!

EÜS VI 1143 (21) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. < Vaivara khk., Peetri v., Udria k. – A. Sildnik < Mari Konsa, 76 a. (1908)

Tagged in: jõhvi_vaivara_ Read more... 0 comments

2. VOTSIN NAISE NUORUKESE (Vai) (V_Vai 32)

Ilus naine
Vaivara

x
VOTSIN NAISE NUORUKESE,
olekorre oigukese,
see oli roosi sarnane,
kaste-eina karvaline,
mirdi-ruosi mieleline.
sie oli oike kui ouna,
sie oli sirge kui sibula,
puhas poisi puutumatta,
sinisarve sattumatta,
punasarve puutumatta.

EÜS VI 1150 (35) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. < Vaivara khk., Peetri v., Udria k. – A. Sildnik < Ann Konsa (1908)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

3. VÕTSIN NAISE NUORUKESE (Vai 104)

Naise kiitus. Ilus naine
Vaivara

x
VÕTSIN NAISE NUORUKESE,
olekorre oigukese,
piitsavarre pienikese;
sie oli roosi sarnane,
kaste-eina karvaline,
mirdiruosi mieleline.

Sie oli oige kui üks ouna,
sie oli sile kui sibula,
puhas, poisi puutumatta,
käsi kärme katsumatta,
punasarve puutumatta!

EÜS VI 923 (22) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. < Vaivara khk., Peetri v., Udria k. – A. Sildnik & P. Penna < Ann Konsa, 76 a. (1909)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__L e s k__n a i n e/m e e s__

Read more... 0 comments

1. NINDA ON ALBA LESKI-NAINE (Jh, Vai) (V_ek_9)

Lesenaise kaebus
Jõhvi, Vaivara

x
NINDA ON ALBA LESKI-NAINE
kui tuba ilma tuketa;
ninda on alba leski-naine
kui kamber ilma katusetta;
ninda on alba leski-naine
kui sauna ilma samblita;
ninda on alba leski-naine
kui aita ilma aknata.

Keik tuuled pealeja tulevad,
keik saod silmije sadavad.
Ülimised, alumised,
alumised aia vitsad,
keskmised rie kedarad,
tagumised saani tallad
ehk targul tapetaije,
margul maha matetaie,
soolad soho, maale maksad,
pollule veri-punane.

Liha seid meil linna linnud,
luud närised korve kotkad,
veri joid viru vareksed!

Kuhu pian mina minema,
kui ei ole kullal kuulajada,
taimel tagaotsijada!

Istun tund tuassa,
teine toa tagona:
ei räägi räästas-vihud,
ole-korred ei konele,
mulda-pakku ei pajata,
uksekünnis ei küsile!

Astun üle künnikse –
Küüdä (1) künnista kuluvad;
astun keskel pormandulle –
sääl mind pühkeje pühita;
Astun lindu lie pääle,
sääl mind liede lükataie;
Astun aine ahju ette –
sääl mind ahjuje aeta!

Kuhu pian mina minema,
kuhu pian pia panema!
Ale on minna allikaje,
pime pilveje pukeda,
korge on toissa taivaasse!

Näikse küllasse tulema,
aia äärest astumaie;
viereb ju veravast sisse,
jo näikse jo jo tulema!

Istun päiva, istun toise,
jo tuli kolmas järele.
Poig käis poiketi ouessa,
minja vahtis vuorillista,
et ei tuleks ta tubaje.

„Kulla miesi, pai miesi,
Touse üles tuoli pialta,
vahi akna raami pialta,
katsu siia kaneli pialta;
hüppa Liisu, karga Kaie,
Juokse, tuo köied tubaje –
Siume uksed köisidesse,
lingu paulad rihmadeije,
uksed umbe rongasteje!”

1 (küüs)

EÜS VI 1140/2 (20) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. < Vaivara khk., Peetri v., Udria k. – A. Sildnik < Mari Konsa, 76 a. (1908)

Tagged in: jõhvi_vaivara_ Read more... 0 comments

2. MA TAHAN SURMAGA KÕNELDA (Jh) (V_ek_17)

Surma sajatus
Jõhvi

x

MA TAHAN SURMAGA KÕNELDA,
tahan taudi augutatta!
Oh sina surma, suuri kuera!
oh sina taudi, tappelikku!
Muilt nopid nuoremaida,
käärid kätkist kiikejaida,
minult võtsid kõige vanema,
õtsast õsa jagaja,
lauast laste tallitaja,
paal(t) – pää vanema!

EÜS VI 1170 (72) < Jõhvi khk., Järve v., Järve k. – A. Sildnik < Vanaeit (1908)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

3. OI MINU MESINE MIESI (Lüg) (V_L_27)

Lesenaise kaebus
Lüganuse

x
Kus istun – iken

OI MINU MESINE MIESI,
oi minu kalane kaasa,
oi minu tuomi tõinepooli,
oi minu kallis kaasakene.
puhas tõinepoolekene,
säädus sängie täidivine!

Jätid minu, imme, itkemaie,
jätid kulla kurtamaie,
noorel põlvel nuttamaie.

Kus mina istun, sääl mina itken,
kus mina astun, sääl alatsen,
kus mina kõnnin, sääl mina kurdan.
Ikk’ on sirgul silmad märjad,
ja pardil pale punane,
kulla kulmud tilkeessa.

Üksi vaine naisukene,
üksi toidin tuomijani,
kasvatin kanesijani,
laua lapsukõisijani.
Kõik nie toidule tulivad,
lugivad lusikujani,
valitsesid vaagenuida:
sie saab sulle, sie saab mulle.

Ise katsun kaugeelta,
ise varjulta valatin:
mida mulle – ei midagi.
kummad mulle – ei kedagi.

H II 1, 609 (788) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

4. ET LAS LAULAN RAHVASSANNA (Vai 108)

Lesenaise kaebus. Kurb kodu
Vaivara

x
ET LAS LAULAN RAHVASSANNA,
teen ilu inimessissa,
küll saan kurtada kodoje,
itkeda oma toassa,
leinada lee paena.

Kodo on minul kurba sängi,
taga nurgas nuttu-sängi.

Oi minu mesine meesi,
kalamarja kaasakene,
tule Toonelt, jookse joonelt,
too Toonelta hobose,
saa saani Marialta,
mee kullane kodoje,
Marike oma majaje!

H II 37, 83 (17) < Vaivara khk., Kurtna v. – Marie Treuberg < Leena Selli (1891)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__P e t i s__p e i u__

Read more... 0 comments

1. KÜLL OLID PETTIS PEIUKENE (Vai) (V Vai 44)

Petis peiu
Vaivara

x
KÜLL OLID PETTIS PEIUKENE,
kavalikku kaasakene:
petsid perest piene neiu:
„Ei ma vie sind vihma kätte,
ei saada sadude kätte!
Ma tien otrad ukse alla,
kaerad tien mina katusselle,
linad lie aukudesse!”

Ütlen jälle, ümber jälle,
taas laulan tagasi jälle:
sain elama, sain olema,
jo tegid kaurad kaugele,
otrad jo üle jog(k)ede,
linad liiva küngastele.

EÜS VI, 923 (23) < Jõhvi Voka v. Toila k. < Vaivara Peetri v. Utria k. – A. Sildnik ja P. Penna < Ann Konsa, 76 a. v. “Toilas Utriast pärit (laulud)” (1909).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__N o o r e l t__m e h e l e__

Read more... 0 comments

1. NEIUKENE, NUORUKENE (Vai 90)

Ära mine noorelt mehele
Vaivara

x
NEIUKENE, NUORUKENE,
pitke pihta pienikene,
miks läksid vara mehele,
kese kasvu kaasae’ella?

Kaasa ei pane kasvama,
miesi mieli vottama. –
Kaasa küsib kangapakko,
miesi mieli (1) riide’ida.

Kui jole (2) särki selgä müödä,
ola-lappi olade müödä –
taga tuigub tuomikaine,
notkub norka niinepuine,
raksub raske remmelgäine,
paugub sie anepajune. –

1 (meelt mööda)

2 (kui ei ole)

H I 1, 32 (4) < Vaivara khk., Härmamäe v. – M. Tasane (1888)

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__E m a__k a e b u s__

Read more... 0 comments

1. SENI EMA ARMAS POIGA (Vai 107)

Seni ema armas, kui naine võtmata
Vaivara

 x
SENI EMA ARMAS POIGA,
kui on naine kuulamatta,
tinarinda tingimatta.

Kui saab naine kuulatust,
ja tinarinda tingitust,
kui saab viinad kokku juodud,
kihlal kokku kinnidettu,
laulatusel kokko pandud –
siis jo üellakse emalle:
„Viedaks nüüd tuoja tuleje,
viedaks porgu pohjaje,
viedaks ema elvetije,
porguje poja tegija!”

EÜS VI 928 (35) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. < Vaivara khk., Peetri v., Udria k. – A. Sildnik & P. Penna < Ann Konsa, 76 a. (1909)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments