Küläelu, sulased ja sundijad

 

_________________________________________________________

.

Read more... 0 comments

_S u n d i j a d__j a__s u l a s e d__

Read more... 0 comments

1. OI MEIE ELEDA ERRA (Jh) (V-)

Palve sakstele
Jõhvi

x
OI MEIE ELEDA ERRA,
oi meie saleda saksa,
kuldanuppu nuori erra!
Tõise üles tuoli pääle,
aja aknaraami pääle,
vaata vaise valla pääle –
kuida valda vaivatasse,
pisukesi piinatasse,
rammutumi raisatasse!

Laulnud Mari Krasmann (69 a) (EÜS VI 888 (66) ja EÜS VI 979 (127) < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna vstmj. – A. Sildnik ja P. Penna, 1909).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

2. OI MEIE ILUSA ERRA (Jh) (V-)

Palve sakstele
Jõhvi

x
OI MEIE ILUSA ERRA,
oi meie punane proua,
õbepitsi preilikene,
kuldanuppu nuori erra,
vaskinuppu vana erra!
Tõise üles tuoli pialta,
vahi vaese valla piale,
kuida valda vaevatakse,
pisukesi piinatakse,
rammutumi raisatakse!

Las ma ütlen uuest jälle,
uuest uusille sõnulle,
paremille palvedelle:
ei õle meil erra kurja,
ei õle meil prouva kurja –
meil on kurjad kubijad,
kepikandajad karedad,
valitseja väga valju!

Laulnud Maarja Ots (79 a) (EÜS VI 904 (132) ja EÜS VI 1088/9 (264)< Jõhvi khk, Järve v, Kukruse k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

3. PERENAINE PÕRGULINE (Jh, Lüg) (V-)

Sulase söök
Jõhvi, Lüganuse

x
PERENAINE PÕRGULINE,
keitis kingad, parkis paelad,
andis ormad orja süia,
lipid-lapid laste süia,
tärked (andis) tädile närida.
Perenaine põrguline!
Kas on putru keidetu(d),
või on silmaje sulanud,
lusik servale säetud,
kibu kõrva koppudetto?

EÜS VI, 919 (14) < Jõhvi Voka v. ja k < Lüganuse Püssi v. Purtse k – A. Sildnik ja P. Penna < Mai Punt, 67 a. v. “Voka k Jõhvi k Lüganuses eland 16 aastani (Purtse külas õppind laulud)” (1909).

Tagged in: jõhvi_lüganuse Read more... 0 comments

4. OH ME VAESED VAIMULAPSED (Jh) (V-)

Öised orjad
Jõhvi

x
OH ME VAESED VAIMULAPSED,
onnetumad orjalapsed!
Üed me lähme, üed tuleme,
päevad pikad tüeda tieme,
siisgi liigub liiga vitsa,
siisgi niksub niinepuune,
paugub vitsa paatsapuune
meie vaiste vaimu tarvis,
õnnetuma orja tarvis.

Laulnud Miina Iismann (65 a, Veike Saka k, siit pärit)(—) ja EÜS VI 951 (70) < Jõhvi khk, Järve v, Saka k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

5. PISUT NEIDA PÄIVISIDA (Jh)

Ori lahkub
Jõhvi

aa_11_viru1_EYS_VI_892_85_pisut

Sulane läheb ära. Kuna orja kiidetakse

PISUT NEIDA PÄIVISIDA,
aru neida aigasida,
kui seda orja kiidetakse,
oma lasta laidetakse:
jürikuus ja jaanikuus –
siis on orja kiiduaeg.

Peremees, peremehike,
perenaine, naisukene,
otsi uusi orjasida,
katsu uusi karjatsida,
otsas on minu aastad,
nähtud on minu nädalad,
täide tehtud täied päevad.

Viis: Mari Amba (48 a) (EÜS VI 892 (85) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909), tekst: Leena Randmer (35 a) (H II 1, 272 (401) < Jõhvi khk, Puru k < Paide ligidalt – M. Ostrov ja O. Kallas, 1888).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

6. OI MEIE HELEDA HÄRRA (Jh) (V- Or 8)

Palve sakstele. Hirmus mõis
Jõhvi

x

Palve sakstele. Hirmus mõis

OI MEIE HELEDA HÄRRA,
oi meie saleda saksa,
hõbenupu noorta härra,
kulda pitsi preilikene –
kuulage meie järele,
kuda valda vaevatasse,
pisikesi piinatasse,
ramutumi raisatasse,
suured lüia surneesta,
jämedad järi jalasta,
peenikesed pilbastesta. –

Kiltrid kurjad, kupjad nurjad,
küll nied keppid kerkisivad,
küll nied vitsad vingusivad!

Kurat kubjast kummardagu,
pagan aidameest palugu!
kubjad löön ma kummuliste,
rehepappid rinnuli,
ise pääle põlvili.

H III 1, 273/4 (3) < Jõhvi khk, Voka v – Peeter Strömberg (1889)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

7. OLIN MINA SUNDJAL SULASEKS (Jh)

Sundija sulane. Tõbine naine
Jõhvi

aa_7_viru2_EYS_VI_884_55_sulane

OLIN MINA SUNDJAL SULASEKS,
sundijal olid suured ruunad,
suured ruunad, laiad laugud,
need tahid suvel sugeda,
rauda harjal harida,
vaski kammile kasida.

Siis minu piitsul peksetie,
tõrvanööril tõmmatie
Sain mina, vaene mees, valama,
valasin mina Valga poole,
säält jälle linna poole.
Linnast võttin noore naese,
vein mina kullani koduie,
marjani oma majaie,
vein mina ella heinamoale,
panin kalli koare peale.

Niksus heina niitatessa,
loksus loogu võttatessa.
Hakas ta põlvista põdema,
labaluista langemaie.

Mina võttin küüritin külaie,
taarutin taha taluie:
“Aidakem aru pidada,
kuda see Ellik tööle hakkab?”
“Vii sina linnaksed vedeje,
õtrad õtseti jõgeje,
kaurad kaksi kaldaelle –
siis see Ellik tööle hakkab”

Viis: Madis Krasmann (58 a) (EÜS VI 884 (55) < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909), tekst: Mari Rebin (H II 37, 354/5 (21) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme t – Tõnu Wiedemann, 1891).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

8. OOTKEM, OOTKEM, MEIE RAHVAS (Jh) (V_ Or 5)

Kupja surm (?)
Jõhvi

x
OOTKEM, OOTKEM, MEIE RAHVAS,
vaatkem, vaatkem valla rahvas,
mis sest meie kupjast saab,
mis tast viimaks välja jäeb!
Kuhu sie kupja pea saab?
Pea saab kuradil raie pakust.

Ootkem, ootkem, meie rahvas,
vaatkem, vaatkem valla rahvas,
mis sest meie kupjast saab,
mis tast viimaks välja jäeb!
Kuhu sie kupja nena saab?
Nena saab kuradil tubakatoosist.

Ootkem, ootkem, meie rahvas,
vaatkem, vaatkem valla rahvas,
mis sest meie kupjast saab,
mis tast viimaks välja jäeb!
Kuhu sie kupja kiel saab?
Kiel saab kuradil koore-männast.

Ootkem, ootkem, meie rahvas,
vaatkem, vaatkem valla rahvas,
mis sest meie kupjast saab,
mis tast viimaks välja jäeb!
Kuhu nied kupja käed saavad?
Käed saavad Kärdule kätki tallast.

Ootkem, ootkem, meie rahvas,
vaatkem, vaatkem valla rahvas,
mis sest meie kupjast saab,
mis tast viimaks välja jäeb!
Kuhu nied kupja sõrmed said?
Sõrmed saavad seina varnadesta.

Ootkem, ootkem, meie rahvas,
vaatkem, vaatkem valla rahvas,
mis sest meie kupjast saab,
mis tast viimaks välja jäeb!
Kuhu sie kupja kere sai?
Kere saab kuradile koorekirnust.

Ootkem, ootkem, meie rahvas,
vaatkem, vaatkem valla rahvas,
mis sest meie kupjast saab,
mis tast viimaks välja jäeb!
Kus nied kupja reied said?
Reied saavad Reinul rangipuust.

Ootkem, ootkem, meie rahvas,
vaatkem, vaatkem valla rahvas,
mis sest meie kupjast saab,
mis tast viimaks välja jäeb!
Kus nied kupja sääred said?
Sääred saavad kuradile sängi sambast.

Ootkem, ootkem, meie rahvas,
vaatkem, vaatkem valla rahvas,
mis sest meie kupjast saab,
mis tast viimaks välja jäeb!
Kuhu nied kupja varvad said?
Varvad saavad mulla pulkadesta.

H II 1, 242/4 (354) < Jõhvi khk., Käva k. – M. Ostrow & O. Kallas < Kristjan Willmann (Mari mees), 60 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

9. OI MEIE KULDANE KUBJASSA (Jh) (V-Or 9)

Palve kupjale
Jõhvi

x
OI MEIE KULDANE KUBJASSA,
hõbepärjaga pääliku,
löö kepi, kelista kella,
lase lapsed lõuneella,
õekesed õhtaella.

Jo Purussa söödi lõunet,
jo Purussa, jo Jõvissa,
ammugi Alutagaja –
meie lõune lõikamata,
keskehommik keitamata.

Minu hella vennakene,
tule lõhet lõikamaie,
lõika lõhet lõuneesta,
kala keskehommikusta
särjad sööma-aegadesta

H III 1, 274/5 (4) < Jõhvi khk., Voka v. – Peeter Strömberg (1890)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

10. OH MINU HELLA VENNAKENE (Vai) (V_Vai_11)

Kupja surm
Vaivara

x
Ära kippu.

OH MINU HELLA VENNAKENE,
ära sina kippu kilterista,
vahi valla päälikusta –
kibe surm on kilteril,
vali valla päälikul!

Kubjas põrgu kutsutie,
Kilter kiljudes järele.
Tool tal alla annetie,
Toop tal ette toodanekse:
“Söö, kubjas, joo kubjas –
se on valla laste vaeva,
teomeeste tilgukene,
pisema vere pisara!”

E 40931/2 (1) < Vaivara khk. – Fr. Feldbach (1901). < Leena Saareleht, 66-a.

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

11. OH MINU ILUSA HERRA (Vai) (V_Vai 12)

Palve sakstele. Kuri mõis
Vaivara

x
Mõisa elu.

OH MINU ILUSA HERRA,
oh minu punase proua,
hõbepitsi preilikene,
kulda nuppu noored herrad!
Tõuse üles tooli päälta,
astu maha akna päälta,
vaata vaese valla pääle,
kui neid vaeseid vaevatakse,
pisikesi piinatakse!

Teil on võllas vainiulla,
kaagi sammas karja teela,
kus neid peeni peksetakse,
mehi noori nuheldakse,
naesi vaesi vaevatakse,
lüia peened pilpaasta,
suured sukka vardaasta.
Nuttu kuuleb nurmeela,
piitsa plaksu paidaäie,
naeste karju kaugeella.

Tüdivad mehed tugevad,
väsivad härjad vägevad,
raugenevad rangi kaelad,
saadik vaesed vaimulapsed.

E 40982/3 (2) < Vaivara, Samokrassi – Fr. Feldbach < Leena Saareleht, 66 a. (1901).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

12. TEISED LÄKSID VARA TEULE (Vai) (V_Vai 13)

Kubjas mõõdab maad
Vaivara

x
Teolaul

TEISED LÄKSID VARA TEULE,
ja mina läksin hilja peal järele,
ma lootsin ruuna ramu peale,
täku täie samu peale.

Küll see kupjas kiusas minda –
mõetis mulle märga maada,
soo äärest sompa auku,
mäe äärest märga tükki.

Täkk ei teinud täitsa tööda,
mära ei künnud märga maada,
ruun ei märkand rukki kõrta.
Kül mina kiuste kündsin tükki,
tahtsin kilterida petta –
vau mina aasin, vaksa jätsin,
et sain tükkid teiste ette,
teupäevad teiste kõrva.

E 7802a/3a (2) < Vaivara, Repniku – A. K. Feldbach (1893).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

13. KÜLL' SEE KUBJAS SAADAN KIUSAS (Vai) (V_Vai 15)

Kubjas mõõdab maad. Kättemaks sakstele
Vaivara

x
Teomehe ähvardamine.

KÜLL’ SEE KUBJAS SAADAN KIUSAS:
mõõtis mulle märga maada,
mull mära ei künud märga maada,
täkk ei teinud täitsa tööda.
Vagu kündsin ja vagu jätsin,
ja siis rutust tüki mõõtsin,
et sain tüki teistest mööda,
teo päävad teistest ette.

Oh kui mull oleks volida,
küll’ ma näitaks mis ma teeksin –
ma paneks härrad härgadeks,
opmannid veohobusteks,
kupjad atra kurgedeks
ja kiltrid atra kiilideks.
Ma laseks neid põrgu vedada,
ja põrgu põhja tainata.

E 16858 (3) < Kroonlinna < Vaivara – D. F. Roosipuu (1895).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

14. KUBJAS, KULLA LINNUKENE (Lüg) (V_L-2)

Palve kupjale. Ori taevas
Lüganuse

x

KUBJAS, KULLA LINNUKENE,
lase lapsed lõuneelle,
õigel ajal õhtaalle!
Kui ei lase lõuneelle,
õigel ajal õhtaalle,
küll siis tasud taivaassa,
ulgud luoja ukse suussa,
piima lähkeri pihassa,
leiva kannikas käessa,
silgu karp oli kaindelassa:
“Tulga süöma, vaimulapsed!”
Ju vaimulapsed vastasid:
“ei taha süüa, kubijukene –
kui ei andanud ajalla,
kui ei andand, kui alusin,
kui ei pakund, kui palusin,
nüüd süö ise, et jäed sõgedaks!”

H II 1, 370/1 (527) < Jõhvi khk., Ädise v., Vasavere k. < Lüganuse khk., Aa m. – M. Ostrow & O. Kallas < Leen Pors, 55 a. (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

15. OI MEIE ELEDA ERRA (Jh, Vai) (Vai 43)

Palve sakstele
Vaivara

x
OI MEIE ELEDA ERRA,
oi meie saleda saksa,
obenuppu nuori erra,
obepitsi pieni preili,
valge valla prouakene!
Touske üles tuoli päälta,
vaatke akna raami päälta,
katske paneli pialta:
kuidaja valda vaevataje,
kihilkunda kiusataje!
Kiltrid kurjad ja kupjad nurjad!
Nied meil (1) kepil peksetaie
ja meid vitsad (2) väänataie!

1 (meid?)
2 (vitsul)

EÜS VI 1198/9 (130) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. < Vaivara khk., Peetri v., Udria k. – A. Sildnik < Ann Konsa, 76 a. (1908)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__O r j a d e__t e e__

Read more... 0 comments

1. LÄHMA, LÄHMA, KÄIMA, KÄIMA (Jh) (V - Or_1)

Orjade tee. Orja uni
Jõhvi

x
Pisut saab ori magada

LÄHMA, LÄHMA, KÄIMA, KÄIMA,
lähme tehtud teeda mööda,
raiutu radade mööda,
kust on käinud enne orjad,
enne orjad, enne härjad,
vara käinud vaesed lapsed,
hilja astunud anised (?).

Jätnud kulda jälje pääle,
Hõbeda sammude pääle.
Küll ma tean orja ohud,
orja ohud, härja vahed,
lesenaise leinapäevad,
vaeselapse vaevapäevad!
Pisut saab ori magada,
raasukene raugeneda,
siiski seinide nõjalla,
käevarside varalla.

Kuuleb uksest hulkutama,
lingi paela liigutama,
orja tõissa (tõusta?) – ei parata.

Nüüd saand sukad sundijasta,
vanad virsud vihkajasta,
kapukad karistajasta,
jalarätted jahtijasta.

H III 1, 272/3 (2) < Jõhvi khk., Voka v. – Peeter Strömberg (1890)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

2. KES TA'AB ORJASTA ELADA (Jh) (V- Or2)

Orja elu. Orja söök. Orja uni
Jõhvi

x
KES TA’AB ORJASTA ELADA,
sulasesta saada sulga,
tulgu mult luba küsima,
kuida orjast oldaneksi,
käsku jalast käidaneksi.

Ori peab pisut magama,
siisgi seinade nõjalla,
kirves varside varalla.
Kui sie uksi uisastelli,
lingapaul jo liigastelli,
siis on orjad ulkumassa,
vaised lapsed vaarumassa.

Tiidi ma teole läksin,
kaks oli räimi rätikussa,
pisut piima lähkerissa –
siegi oli vaese varsa piima,
kevadise kitse piima,
talvise vasika piima.

(?? Andruksed arulla kündsid,
paar oli parmuda iessa.
Mustan koeran korbin roogan,
akkas Andrest aukumaie.
Andres sai sagipuu kätte,
võtt’ lõi koera kaula pääle,
koer läks kolmesta murusta:
pää kargas koja edeje,
keski paika kellerie,
saba jäi lemberi pihuje.)

H II 1, 344 (498) < Jõhvi khk., Kiikla m. – M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

3. MEIE VAISED VAIMULAPSED (Jh) (V- Or 3)

Kuri mõis. Ei tohi laulda
Jõhvi

x
MEIE VAISED VAIMULAPSED,
oigukesed orjalapsed,
paha saksa palgulised,
kurja mõisa kõrralised –
ööd tulema, ööd lähema,
päivad pikad, tüöd tiema,
siisgi pelgan peksetama,
kardan karvu (k)akketama.

Kül laulaksin, kui tohiksin,
kardan koje kuulamaie,
eidele elisemaie,
taha kambri kaikumaie,
taadi taha kammerie.
Ei mina tia, ega mõista,
miks minu vihavad vennad,
allid kuued augutavad,
sinimantelid manavad:
et õlin alvalla ajalla,
kevatsilla kehvitsilla.

H II 1, 215 (317) < Jõhvi khk., Kohtla k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Wihmann, 47 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

4. PEREMEES, PEREMEHIKE (Jh) (V- Or 4)

Orja elu. Ori taevas
Jõhvi

x
Sulase laul peremehele

PEREMEES, PEREMEHIKE,
anna ästi orjal süia,
ori annab ärjal süia,
ärg annab põhku põllu peale,
põld annab põlveni rammuda,
aita arjani ivada,
kukur kuhjani rahada.

Uueste ütlen ümber jälle,
uueste ümber, taas tagasi,
uuest uusile sõnule,
paremille palvedelle:
kui’t anna ästi orjal süia,
ori ei anna ärjal süia,
ärg ei põhku põllu peale,
põld ei põlveni rammuda,
ait ei arjani ivida,
kukur kuhjani rahada.

Kui ori ära suresi,
orja taeva viidaneksi.
Ulgub Looja ukse eessa,
koputab koja lävela.
Tuleb vastu inglikene:
“Mis sa tahad, orja parga?”
“Tahaksin mina taeva tulla.”
Tehti lahti taeva uksed,
anti temal metta süia,
metta süia, metta juua,
anti tal ase ilusa.

Kui peremees ära suresi,
viidi peremees põrgu poole.
ulgub siala ukse eessa,
koputab koja lävella.
Üüab Toonelda isanda:
„Kes see ulgub ukse eessa,
koputab koja lävella?”
„Peremees ulgub ukse eessa,
koputab koja lävella!”
Lasti peremees põrgu tulla,
anti temal tulda süüa,
tulda süüa, tõrva juua.

See on sulle selle ette,
miks ei annud orjal süüa,
ori ei annud ärjal süüa,
ärg ei põhku põllu peale,
põld ei põlveni rammuda.

Jätvad nälga vaesed lapsed,
vaesed lapsed, lesed naesed,
jäivad vaesed vaimu lapsed,
sulased jäid suuruseta.

H II 1, 349/51 (503) < Jõhvi khk., Toila k. – M. Ostrow & O. Kallas < Jüri Adorf, 67 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

5. LÄHMÄ TIÄDÄ TIPILISTA (Jh) (V-Or_6)

Orjade tee. Orja uni
Jõhvi

x
Pisut saab ori magada

LÄHMÄ TIÄDÄ TIPILISTA,
tipilistä, täpilistä,
maad jua marja varrelista.

Siit on käined enne orjäd,
enne orjäd, enne härjäd,
vara käined vaesed lapsed,
hiljä astuned anised.

Jäänud kulda jäljä päälä,
hõbedäd samude päälä.

Ehk ma ütlen ümber jällä,
taas ütlen tagasi päidä:
kül ma tiän orjä ohod,
orjä ohod, härjä päiväd,
vaese lapse vaiva päiväd! –
Pisut saab ori magadä,
raasukene raugänettä,
kuurukese kurvästätä. –
Siiski seenäde nõjälä,
kirvä varside varallä.

Kuulel uksist hulgutämä,
uksä linki liikutämä –
kõhe kargäb katsumaijä,
kas on kupjäs ukse suussä.

Kül on hooltä orjä lapsel,
hommikul ülässe tõissä,
silmad pessa, pia sugedä,
jalad alleje aridä,
vöö vüälä kinnitätä,
mennä välgel väljä päälä,
kiltäri tua etteja. –

Kupjäs arvaneb kuustä,
päälik päivä tõisuustä,
kiltär kirgästä tähästä. –

H III 1, 206/9 (8) < Jõhvi khk., Voka v. – M. Eljas < ?, 65 a. (1888) && 212

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

6. KUI MEIL LÕPEB LÕIKAMINE (Jh) (V- Or7)

Ori lahkub
Jõhvi

x
KUI MEIL LÕPEB LÕIKAMINE,
saab kokko korjamine,
siis meil lõpeb lõune leiba,
vahekannikad kaovad. –

Saavad orjad oodavaksa,
palga võttijad pahaksa,
tülist saavad tütarlapsed. –

Peremies, peremehike,
perenaene, naisukene,
mina annan aiksast tiada,
jua minu nädali nähikse,
jua minu tunnikse tulesi,
aasta õtsi aljanteleb. –

Õtsi uusi orjasiida,
palu uusi palgalisi,
leija uued leiva süäjad,
palu uued ja paremad,
õtsi uued ja usinad!

H III 1, 217/8 (15) < Jõhvi khk., Voka v. – M. Eljas (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

7. MIS SA TUISUD, TUULEKENE (Jh) (V- Or_10)

Orja elu. Orjusest ostja. Tuule tuba
Jõhvi

x
MIS SA TUISUD, TUULEKENE,
paugud, paha ilmakene,
mis sa raisud, rannakene (rahe)?
Sa puhud puna minulta,
lõõtsud verda valgeelta,
pisut on puna minulla,
vähe verda valge´ella.

Ehk tuleks lumi tuline,
rane (rahe?) raudane sadaneks,
siiski piab ori õlema,
vaimu-laps jo lagedalla.

Vilu, vilu, külma, külma,
vilu külmetab minuda,
mina kallis kannatelen,
vilu vasta vieretelen.
Kas soan susilta villu,
vai kroasin karulta karvu?
Susi suur on villullanna,
karu karske karvullanna.
Kallil kääd külmetavad,
varbaad valu tunnevad.
Ei ma laidaks seda lasta,
põlgaks seda poisikesta,
kes mo päästaks orjamasta,
lunastaks lume saosta,
päästaks päivista pahusta.

Õleks minu õlemine,
tõiseks minu tegemine,
tieksin tua tuule pääle,
elo heina latva pääle,
maja marja varre pääle,
kuhu ei pääseks pääsukene,
lendaks ema linnukene –
sääl saaks ori magada,
roasukene raugeneda.

H III 1, 235/7 (32) < Jõhvi khk., Voka v. – M. Eljas (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

8. MEIE VAESED TIU POISID (Iis) (V_Or_11)

Oksad oigamas (?)
Iisaku

x

MEIE VAESED TIU POISID,
nii kui tamme kännukesed,
heinalööjad, puu vedajad,
kõige metsa kõigutajad.

Rajun maha märjad männid,
märjad männid, kuivad kuused,
jättan kased kasvamaie,
kase oksad oigamaie,
kase lehed leinamaie.
Oksad oigavad isada,
lehed leinavad emada,
urvad poegi-tüterida.

H III 1, 439 (3) < Iisaku, Onurme v. – A. Walter, kooliõp. (1888)

Tagged in: iisaku_ Read more... 0 comments

9. OH ME VAESED SAKSA VAIMUD (Jh) (V-Or_12)

Öised orjad
Jõhvi

x
OH ME VAESED SAKSA VAIMUD
igised isanda orjad,
kurja saksa kõrralised,
paha härra palgalised! –
Ööd tuleme, üöd läheme,
pääva pika tüöd tieme,
siiski kurjad kukkutakse,
pahad sõnad paisatakse,
sõnad halvad annetakse –
kelle mu’ule kui minule.

H III 1, 218/9 (16) < Jõhvi khk., Voka v. – M. Eljas (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

10. OOT-OOT, KUBJAS... (Vai) (V_Vai_1)

Ori taevas
Vaivara

x
OODU (oot-oot) KUBJAS, NOONU (no-noo) KUBJAS,
kui sa ei anna meile süia,
meile süia, meile juua,
küll saad tasu taevaassa,
maksad Maarja eessa.

Küll saad Looja ukse suussa,
leivakannikas käessa,
piimalähker pihassa,
kalakarbid kaendlaassa:
“Tulge sööma, vaimud vaesed,
teomehed, teised vaesed,
tulge sööma, tulge jooma,
päästke vaene vaevasta!”

Ei me’ taha taevas süia,
taevas süia, taevas juua,
kui et annud maal’la süia
maal’la süia, mal’la juua.

E 21187/8 < Vaivara khk. – F. Feldbach (1895).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

11. KES TAHAB ORJASTA ASUDA (Lüg) (V_L3)

Orja uni
Lüganuse

x
KES TAHAB ORJASTA ASUDA,
sulasesta saada sulge,
tulgu mult luba küsima,
kuida õrjast õldanesi,
käsku jalgust käidanesi:
pisut saab ori ma’ata,
vähe aiga aigutella,
kuurukeise kurvastella,
siiski seinide nõjalla,
kirves varside varalla.

Kui sie uksi õilasteli,
ja siis linki liigasteli,
siis on orjad ulkumassa,
vaesed lapsed vaarumassa,
palga piiad piilumassa,
tuomas uksile õluta,
sagarilla saamas vetta,
et ei ullu uued uksed,
karju kaskised sagarad,
minu orja ulkudessa,
vaise lapse vaarudessa,
palgapiia piiludessa,
et ei ellikud elästu,
peretütäred pelästu.

H II 1, 614 (793) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

__K õ r t s i l a u l u d__

Read more... 0 comments

1. ÕDRAPIA ÕISKAS ARUSSA (Jh) (V-)

Humal
Jõhvi

x
ÕDRAPIA ÕISKAS ARUSSA,
käbi kärkis põõsa’asta:
“Tule tänna, noori miesi,
noori miesi, kõrki poissi!
Vie minu kotila koju,
matila oma majaje,
tõsta tõrre serva piale;
aja minu ahju iare pääle –
sialt mina vieren virre’eie,
puen õllepuolikuie,
ajan ahju iare piale (1).
Säält võtan miele mieste piasta,
tanu targa naise piasta.
Siis mehed mütsita müravad,
naised tantsivad tanuta,
poisid pooles saabastessa!”

(1) tõrre serva piale

Laulnud Juhan Porkun (55 a) (EÜS VI 887 (65) ja EÜS VI 1003/4 (161) < Jõhvi khk, Illuka v, Lähtepea k < Jõhvi khk, Jõhvi m – A. Sildnik ja P. Penna, 1909).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

2. VISSIST VIINADA TAHAKSIN (Jh) (V-K_1)

Õlu ja viin. Humal
Jõhvi

x
VISSIST VIINADA TAHAKSIN,
taas olen õlle tarbeella,
ei õle ullu andejada,
kannu kätte kandejada.

Umalast on mehed ullud,
naised kaljasta kavalad,
tütar virku virreesta.

Umal ulkus uulitsalla,
käbi kärkis põesaassa,
mõdu meie mõisaassa,
viina allikas arulla:
„Tule, tule, noori miesi,
vei minu kotilla koduje,
matilla oma majaje,
mina astun astikuie,
puen õlle poolikuie!”

H II 1, 207 (308) < Jõhvi khk., Kohtla k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Aps (Jüri naine) 65 a. (1888)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

3. ÕLUT TIEB MINULE SOOJA! (Jh) (V_ek_4)

Õlu, humal

Jõhvi

x
ÕLUT TIEB MINULE SOOJA!
ma tien õllele palava,
kütan kannule kasuka,
umalalle uue kuue!

Oh sina umal ullukene,
võtid miele mieste piasta,
tanu targa naise piasta!

EÜS VI 1179 (88) < Jõhvi khk., Kohtla v., Käva k. – A. Sildnik < Kristjan Willmann, 82 a. (1908)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

_P e r e m e e s__j a__s u l a n e__

Read more... 0 comments

1. PEREMIES, PEREMEHIKE (Lüg) (V_L14)

Orja palk. Ori taevas
Lüganuse

x
PEREMIES, PEREMEHIKE,
Perenaine, naisukene,
õtsi uusi orjasida,
palu uusi palgulisi,
õtsi uusi ja usinu,
palu uusi ja paraju,
leia uusi leiva süöju!

Peremies, peremehike,
perenaine, naisukene!
Pahast sina maksid orja palga,
madalalla mattidella,
kitsaalla kilmitulla,
lühidella küünderalla.

Tule tänne, orjadani,
tule tänna, maksan palga!
En taha, peremehike –
kui et maksand kodonna,
andanud elo tuassa,
paha on maksada Manalla,
kuri on kosta Tuonelassa,
ale on auassa tasuda.

Tuodi sie tuline tuoli,
tuodi sie tuline tuopi,
tulda tõrvada siessa:
„Süö sina tulda, juo sina tõrva,
pahast maksid orja palga,
madalalla mattidella,
kitsaalla kilmitulla,
lühidella küünderalla!”

H II 1, 615 (794) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

2. SÕIDAME SEDA TEEDA MÖÖDA (Lüg) (V-16)

Orjade tee. Orja uni
Lüganuse

x

SÕIDAME SEDA TEEDA MÖÖDA,
kust on enne orjad käinud,
orjad käinud, ärjad läinud,
ilja aga ulkunud unised,
vara käinud vaesed lapsed.

(Kuulin ukse uigastama,
ukse lingi liigastama,
lingi paula paugastama.
mina mõtlin meelestani
arvasin omast ajusta:
nüüd on orjad ulkumassa,
vaesed lapsed vaarumassa)

Pisut saab ori magada,
Vähe aiga aigutada.

Oi seda vaesta orjalasta,
magab soo sammelissa,
sammel all ja sammel pääl
ja sammel-padi pea all.

H II 1, 601 (776) < Lüganuse khk., Saka k. – M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

3. MEIE IKKA TEO POISID (Vai) (V_Vai 45)

Kättemaks sakstele. Orjade tee. Orja uni
Vaivara

x
MEIE IKKA TEOPOISID,
kui me teolt jo tuleme
ja me märjad jo oleme,
huone lähme kuivatama,
reie juure kuivatama.

Mis me ahjuje ajame?
Kupja kondid, kiltri kindad,
reiepapi rinnakondid,
nie me’ ahjuje ajame.

Paneme kuued kuivama,
püksid vardaga keriks.

Meie ikka teopoisid,
läheme tehtud tieda müöda,
raiutud radade müöda,
kus on enne orjad käinud,
orjad käinud, ärjad läinud,
vaesed lapsed vaarunud.

Pisut saab ori magada,
siiski seinate najal,
reie-vartade varal.
Kuuleb ukse uisastama,
lingi paela paisastama –
siis on orjad ulkumas,
vaesed lapsed vaarumas.

H II 1, 21 (21) < Vaivara – M. Ostrov ja O. Kallas < Jaan Schulz, 61 a., karjane, Halli ligidal elamas. (1888).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

4. AIGA ORJAL ANNETIE (Vai) (V-Vai 53)

Ori taevas
Vaivara

x
AIGA ORJAL ANNETIE,
kätte orjal käänetie,
joulusta kodoje juosta,
mardista omile maile,
katrinasta kaugulle.

Ori uppunes lumeje,
käed vahtoje vajosid,
sormed soolaje sulasid.

Viidi orja taivaje.
Ori ulkus taivassa,
Maria verava suussa.

Siis vastas Vana Jumala:
„Tule siia, orja vaine!”

Siis tuodi tuoli alla,
sulgipatja keskeella.
„Istu siia, orja vaine,
küll oled saanud seisaksenna,
orja vaine ollesenna,
käskujalgun käieksenna.”

Tuodi voida, tuodi leiba,
tuodi mõdu, tuodi metta:
„Süö siint ja juo siint,
Küll oled saanud vettä süüä,
vettä süüä, vettä juuä,
orja vaine olesenna,
käsku jalgun käiessenna!”

Suus (soos) ulkus peremehike.
Siis vastas Vana Jumala:
„Tule siie, peremehike,
tule külmäje tubäje,
küttämatta huoneje.
küll oled saanud suojas olla!”

Siis tuodi tuline tuoli,
rauda-arja keskeelle:
„Istu siie, peremehike!”
Siis tuodi tuline tuopi,
tulda, terva tuobi siessa:
„Süö siita, juo siita,
kül oled saanud mette süüa,
mette süüa, mõttu juvva
peremehena olesenna,
käskujalgu käskidessa,
sulasid sundidessa.”

Siis vastas peremehike:
„Miks siis mulle ninda tehjä?”
Siis vastas Vana Jumala:
„Sest sulle nindä tehjä,
et pahast maksid orja palka,
pienemalle kilmitulle,
kitsamale kangaalla.”

Siis kutsus peremehike,
siis lubas palka maksta
suuremalle kilmitulle,
laiemalle kangaalle.

Siis vastas Vana Jumala:
„Ei ole tarvis taivasse,
maksu ei Maarja iessa.
Kui et ole maksand maassa palka,
ei ole tarvis taivassa,
maksu ei Maarja iessa,
oma herra heinamaale,
talupoja toassa!”

H II 1, 53/5 (69) < Vaivara, Peetri, Puhkova? küla – M. Ostrov ja O. Kallas < Kuppari Ann Kontsa, 60 a. (1888).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

5. PEREMEES, PEREMEHIKE (Vai 112)

Orja söök
Vaivara

x
PEREMEES, PEREMEHIKE,
perenaine, naisikene,
luba lounetta küsida,
aig on söömaje asuda:
jo Purusa söödi lõunet,
jo Purussa jo Jovissa,
ammugi Alutagussa.
Meie lõune leikamata,
kala katki raijumata,
siijakene siivamata,
avvikene algamata.

Peremees, peremehike,
perenaine, naisikene,
anna hästi orjal süüja,
ori annab härjal süüja,
ärg teeb põllule põhuda,
põld saab põhjani ramuda,
kukkur kuhjani rahada,
ait saab harjani ivida.

H II 7, 43 (1) < Vaivara khk. – M. Treuberg (1889)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__O m a__k ü l a__k i i t u s__

Read more... 0 comments

1. OLEKS MINU OLEMINE (Vai 89)

Kättemaks sakstele. Oma küla kiitus
Vaivara

x
Hirmus mõis. Meie poisid

OLEKS MINU OLEMINE,
tõiseks minu tegemine –
ma paneks saksad sahkadeks,
härrad ette härgadeks,
kupjad taha kurgedeks,
kiltrid sisse kiilideks.

Künna, küüt, ja kalla, lauk,
ja aja, see vana hobune!
Oh seda vaesta Viisu valda,
hädaliste härra valda! –
Viisu valda – vangi valda,
see valda Siberi valda:
Ei sääl anta sööma-aega,
ega anta jooma-aega.
Härjad söövad ikkedessa,
ruunad rangide vahelda,
mehed rinnu riedessa,
naised püsti ridadessa.
Sääl on kurjad kupjadeks,
rauda-keppid kiltrideks,
rauda-keppid on neil käässa,
rauda-kistud keppidessa,
kellega neob neiduseida,
peksab peretütereida.

Ei sääl ole seda pääva,
ega seda reedekesta,
kui pole pea punane,
seisa (?) seljake sinine.
Matil verda mõõdetasse,
toobil verda tõstedasse,
külimitul kallatasse.
Viisu valla noored mehed,
lähvad keppil kirikusse,
paju-ratsul Paidele.
Lainavad santilta rahasida,
kerjajadelt kopikuida,
kellega ostavad õluta,
viivad saja (saaja) neidudele.
Neil oli pastlade prõginad,
pajukoordest neil krõbinad.

Kes lääb Viisu jo elamaie,
sinna valda kasvamaie,
see toogu kivista kingad,
paelad paasista järele. –
Sääl on kange kivi murdu,
kivi mult kingad reostab,
pae mult paelad katkestab.

Oh seda heada Vodja valda,
paremaida meie paika!
Meil on kullad kupjadeks,
Hõbe-keppid kiltrideks,
hõbe-keppid on neil kääs,
hõbe-kistud keppides.
Ei nee neo neiduseida,
peksa peretütereida.
Meie valla noored mehed
hulgal söövad, hulgal joovad,
hulgal ostvad õluta,
malgul maksvad rahasida,
lippus käivad linna teeda,
salgus saksa välja pääl.
Neil oli saabaste sirinad,
ummiskingade kõrinad.

H I 1, 18/20 (3) < Narva, Kreenholm < (?) Peetri khk. – P. Heek (1888)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__K u r i__k u b j a s__

Read more... 0 comments

1. ISA KIIGUTAS MINUDA (Vai 115)

Kuri kubjas. Kubjas peksab
Vaivara

x
Kubjas peksab. Kasvatus asjata

ISA KIIGUTAS MINUDA,
ema kiigutas minuda,
imetas, silitas peada,
mõtles kaksi kasvamaie,
üheksa ülenemaie.

Kasvis üksi kangekaela,
veeres vemmelde alune;
kiigub kilteri eessa,
vaarub vemmelde vahelda.
Piits on kilteri pihussa,
kaigas härra kaendelassa,
vemmel junkru vöö vahela.

Pihta, pihta, õed ellad,
pihta jäivad piitsa haavad,
õlanukka otsa haavad,
käevarde varre haavad,
mis sääl löönud kubjas kurja,
kubjas kurja, kilter valju,
saksa teeneri tigeda,
härra orja häkiline.

(Õigus olla kubjal kurja,
kubjal kurja, kiltril valju,
saksa teenderil tigeda,
härra orjal häkiline.)

H I 1, 14 (15) < Vaivara khk. – Nikolai Heek (1888)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments