Noorus

 

__________________________________________________________

.

Read more... 0 comments

__N o o r u s a e g__

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__T o r e__n o o r me e s__

Read more... 0 comments

1. OI TE VAISED NOORED MEHED (Lüg) (V_L10)

Poiste tundmata saatus
Lüganuse

x
Mõõga ihumine

OI TE VAISED NOORED MEHED,
kas te teate, kuhu te saate,
kuhu ulka te ujute,
kuhu sekka te saate,
kuhu vakka vaagitakse?

Ei teil aita annetasse,
ei teil kirstu kingitasse,
kasti kaasa ei kannetasse,
aida täit ei andeeida,
kirstu täit ei kindaaida,
laeka täit ei laheaida (1).

Tütruk viiasse mehele,
sellel aidad annetasse,
sellel kirstud kingitasse,
kastid kaasa kannetasse,
aida täied andeeida,
kirstu täied kindaaida;
äi sääl kingib ärja paari,
ämm sääl kingib kitsikese,
annab alli tallekese,
tõutab tõmmu vasika,
et saab rikkast riideelle.

Mind vaid sõlmeta sõdaje,
mind vaid värvita vägeje.
Ei mul aita annetasse,
ei mul kirstu kingitasse,
kasti kaasa kannetasse,
aida täit ei andeeida.

Mis mul aidast annetasse?
püss minul aidast annetasse,
kiiver kirstust kingitasse,
pajuniit (pajukit?) mul paisatasse.

Ei ole orjalla omada,
sulasel ei saatijada,
vaesel lapsel vaatijada,
ei ole eite itkemassa,
taati taga rääkimassa,
venda vaest ei vaatamassa,
naist ei noort ei nuttamassa,
õde kallist katsumassa.

Kes minul ku’ub uue kuue,
kes minul kingib kindapaari,
kes minul soovib sukapaari,
kes minu peab peenes särkis,
kes minul vaalib valge särgi,
kes minul õtsib niidiõtsa,
kes minul lõikab lõngaõtsa?
Kuningas vaid vennukene,
see minul ku’ub uue kuue,
see minul kingib kindapaari,
see minul soovib sukapaari,
see minul vaalib valge särgi,
seesene siidi silmerätte,
kalevise kaularätte,
see minul õtsib niidiõtsa,
see minul lõikab lõngaõtsa,
see minul kangast katkesteleb;
see minul annab alli ruuna,
käsib võtta võigi ruuna,
muidu annab musta ruuna,
kõrva annab kõrvikese,
käseb aga sõitada sõdaje.

Läksin sõitades sõdaje.
Ulgun linna uulitsalla,
vahin linna valli päälta,
sihin linna sirmi alta,
linna aga laia lippusida,
toredida tornisida.

Ihun mõeka, istun maassa,
vastai linna vallisida,
mõeda linna müürisida.
Akkan mõeka mõtlemaie:
„Kas õled mõnus mõegukene,
kas õled mõnus mõetamaie,
edev ette võttamaie,
laialt kokku laapamaie?
Kas sina süödad, mis mina söönen,
kas sina joodad, mis mina joonen?”
Mõeka kuuli, mulle kosti:
„Kül mina söödan, kui sina sööned,
kül mina joodan, kui sina jooned.”
Mina kui muistin, kohe kostin:
„Ma söödan südameverda,
annan rindade alusta,
kopsu soonide kohalta,
maksai varside vahelta.”

1 (pruutanne)

H II 1, 594/6 (772) < Lüganuse khk., Saka k. – M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__Ö ö s e l__ü k s i__

Read more... 0 comments

1. EITÄKSIN MINA MAGAMA (Lüg) (V_L_26)

Öösel üksi
Lüganuse

x
EITÄKSIN MINA MAGAMA –
ei ole juure võttijada,
käe pääle käärijada,
sulal suu andijada,
kallil kätte kandijada. –

Kui tuleb õnnis õdangukene,
igamies lähäb oma omaga,
iga kaasa kumpaliku,
kenega mina vaine?
Lähen mina nuttu nurga poole,
tükin tühja voodieie,
kieran selja, leian seina,
kieran külje, leian külma,
löün jalad, leian jalutsi.

Kirbuga mina kõnelen,
lutikaga lüön mina lusti.
Kirp on kõrki kõrvassani,
kirp on kõrki, ei kõnele,
lutik laia, ei lüö lusti.

H II 1, 608 (787) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

2. TAAT LÄKS EIDEGA MAGAMA (Vai) (V_vai 51)

Öösel üksi
Vaivara

x
TAAT LÄKS EIDEGA MAGAMA,
vend läks nuore nuorikuga,
ode läks oma mehega. –
Kellega mina vaene?
Mina kirbuga konelen,
lutikaga loin mina luori.
Kellel kurdan kurvad mieled,
aled aigedad südamed? –
Kivile keriku tiella,
papi välja paasidelle.
Kivi on korge, ei konele,
paas on laia, ei pajata.

H II 1, 46 (58) < Vaivara khk., Härmamäe v. – M. Ostrov ja O. Kallas < Pärtel Kesküla, 59 a. (1888).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__N e i u__o o t a b__k o s i l a s t__

Read more... 0 comments

1. KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA? (Jh, Lüg)

Neiud öösel käimas
Jõhvi

aa_5_viru2_SKS_Lahteenkorva_368_kus_lahme

KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA,
vasta ööda, vasta päeva,
vasta (katude?) kuudada kumada,
vasta ehada eleda,
vasta vali valgeeda?

Ehk me uppume ojaje,
ehk me kaume kasteeie –
kes see otsib meid ojasta,
kes see katsub kasteesta?

Küll peiu otsib ojasta,
kaasa katsub kasteesta,
see viib koiduksi kojuje,
ämarikuksi äraje,
veikeks valgeks vainijulle.

Viis: Katri (SKS Lähteenkorva 368 < Jõhvi khk, Puru k – A. A. Borenius-Lähteenkorva, 1877), tekst: Kai Jahimann (Meijeri eit) (H II 3, 609 (156) < Lüganuse khk, Ädise m < Kadrina – H. Prants, 1890).

Tagged in: jõhvi_lüganuse Read more... 0 comments

2. OLIN ÕITSIS, KÄISIN KARJAS (Jh)

Müüdud neiu
Jõhvi

aa_19_viru2_EYS_VI_891_77_myydud_neiu

OLIN ÕITSIS, KÄISIN KARJAS,
oitsin veljen ovosta,
kaitsin velje karjukesta,
oma erra einamaalla,
oma prouva põllomaalla.

Pedakasta üüdis peigo,
kadakasta kannosjalga,
lepasta pale punane:
„Oia, oia, mis sa oiad,
kaitse, kaitse, mis sa kaitsed!
Jo sinu minule müüdi,
jo kallist kaubeletti!”
„Kie minu sinole müüsi,
kie mind kallist kaubelesi?”
„Isa on sinu müünud,
ema kallis kaubellennud,
veljed kaksi tegid kaupa,
sõsared sõna kõnelid.”

Mida ma isale suovin? –
Isale saab sõidu märä;
isa mengu söitamaie,
märä mättaste vahele:
ise pääle päivitago,
sadol selga sammaldago!!

Mida ma emale suovin? –
Emale saab lüpsi lehma;
ema lehma lüpsamaie:
üks (nisa) vetta, tõine verda,
kolmas sai ilusa piima,
neljas selget võida ruuget!

Mida ma vennale suovin? –
Vennale vägävad ärjad;
veli mengu kündemaie:
ärjad vaole vajogo,
ise pieni pientarai,
ikked jäägo itkemaie,
kured jäägo kurtamaie,
sahad sahti lõikamaie,
lipitimed leinamaie!

Mida ma õele suovin? –
Õele saab suuri sõlge;
õde (läeb) karja saatamaie,
sõlge rinnasta kadoma,
külälapsed leidamaie,
mitte kättä andamaie!

Laulnud Lienu Kilk (58 a) (EÜS VI 891 (77) ja EÜS VI 1119/21 (294) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

3. MENGE MÜÖDA, MEHED NUORED (Lüg) (V_L_5)

Neiu ei taha mehele. Sepa lapsed
Lüganuse

x

MENGE MÜÖDA, MEHED NUORED,
käige kaugelt, kannusjalad,
ei minust saane saani täitet,
mehe uhket õlmalista,
mehe kõrgi kõrvalista,
mehe viksi vildilista,
pahame’e palakalista.

Lubasid sina, eidekeine,
lubasid müüa mölderille,
teha kaubad kangurille,
sääda sepa sällidelle,
ammetmiestele asuda –
ei mina mennud mölderille,
ei ka’n käinud kangurille,
mölderi kivid mürisid,
kanguri kerad kärisid,
rätsepil räbalad püksid,
sepa pajas paugudetti;
süsitsed ‘lid sepa lapsed,
tahmatsed taguja lapsed,
ise seppa ilmi musta.

H II 1, 626 (810) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

4. OISIN VENNAL HOBUSTA (Vai) (V_Vai 38)

Müüdud neiu
Vaivara

x
OISIN VENNAL HOBUSTA,
kaitsin kahte varsukesta,
kuninkuie koppelista,
vana härra heinamaala,
sakste saatude vahella.

Jo tuli kodonna kutsu:
„Tule kodo, tütar noori!”

Läksin õue ommetegi,
veravaie viimategi –
ouv oli hobust täisi,
tall oli täisi täkusida,
varnad täis olid valjasida.

En mennud mina tubaje,
läksin kalli kammerie,
säält mina sala valatin:
peigu istul pengi päälle,
isamees ise järilla,
veli vestü pakkupääle,
ode kanga kava päälle,
isa viinada valasi,
ema kihlu kinnideli.

Mina kaikun kalamarista,
piigin piima ooneesta:
„Vara jõid sina, eitekene,
vara jõid sina virme viinad,
vara sõid sina salme saiad.
kül oleks aiga ainel menna,
teha kaupa tetrenalla,
juva viina virvenalla,
süja saia salmenalla!”

Tuli ema kammerie,
astus audua lävele:
„Sinna pead sina, tütar noori,
sinna pead sina menema,
kuhu on eiteke lubanud,
andant teada audujani,
kääd löönud kääriani!”

H III 1, 81/2 (8) < Jõhvi khk. – Marie Treuberg (1888)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

5. ÜKS OLIN MINÄ ISÄLLÄ (Vai) (vai 73)

Müüdud neiu
Vaivara

x
ÜKS OLIN MINÄ ISÄLLÄ,
üks olin minä emällä,
üks ode üheksä veljä,
nado seitsmenä minijä.

Läksin karja saatamaie,
pühäpäivä hommikulla,
argipäivä aigudella.

Kuusest hüüs kubija poiga,
kasest valgepää kasuka,
Hindrik pitke pihlakasta:
„Neitsikene, noorukene,
kaugemalle saadid karja,
eemale heidid vitsada.
Tule marja maitsemaie!
Jo sinu minule möödi!”

„Vait, vares, valestamasta,
kelmi, keeltä peksämästa –
kenn minu sinule möiväd?”

„Isä möi, emä lubasi,
veljed kaksi tegid kaubad,
sisarad sonad konelid.”

Paljuks see panid minusta,
andsid aine tütärista?
Mee panin pali sinusta,
ansin aine tüttärista:
isäle soda-hobose,
emäleni lüpsi lehmä,
vennale vägeväd härjad,
sisarale solgi suuri,
kälile käbedäd kengäd!”

Mis mina isäle sooban (soovin)?
Isä mingu soitamaie,
hobo jalga murdamaie,
ise pääle päivitama –
se saago isä minusta.

Mis mina emäle sooban (soovin)?

Emä mängö lüpsemaie,
nisa vetta, toine verda –
se saago emä minusta.

Mis mina velele sooban (soovin)?
veli mängo kündämäie –
väsikod vägeväd härjäd,
voibugot vao vaheje,
jäägod nojad nuttamaie,
adra kured kurtamaie,
rared rasva keitamaie,
jutad vettä veeremaie,
lippetimed leinemaie –
se saago veli minusta.

Mis mina odele sooban (soovin)?
Ode karja saatamaie,
solgi kukkugo kuruje,
küla lapsed leidamaie,
mitte kätte andamaie,
se saago ode minusta!

Mis mina kälile sooban (soovin)?
Käli mängo tantsimaie,
saago kengad purkumaie,
alta hapsatid hävimä,
älgö saago homblijuda –
se saago käli minusta!

H III 1, 64/9 (4) < Vaivara khk., Väike-Soldina v. – Helene Kasikow (1888)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__N o o r m e e s_k o s j a t e e l__

Read more... 0 comments

1. SÕITSIN SOOMED, SÕITSIN SAARED (Jh)

Laisk neiu
Jõhvi

aa_14_viru2_EYS_II_754_123_soitsin

Laisad peretütred

SÕITSIN SOOMED, SÕITSIN SAARED,
sõidin sildada sinista,
ei näinud seda imeta,
mis nägin Nõu külasta:
neli’p õli neiduda peresta,
pesemata õlid piima püttid,
kasimata õlid kalja kapad.

Mul õli üksi ainik’ neidu,
seegi pesi piima püttid,
seegi kasis kalja kapad –
tuba ei luudada küsinud,
ahi ei alguda palunud.

(Sinisukka õli sääre vari,
Kirikinda õli kätte vari.

Need riad ei näi sia passivad vist ei ole siit laulustgi.)

Viis: Mari Räbin (77a) (EÜS II 754 (123) < Jõhvi khk, Pagari v, Jõetaguse k – P. Penna ja k Luud, 1905), teksti kirjutas üles August Tõnorist (kooliõpetaja Edises) (H III l, 371 (1) < Jõhvi khk, Kohtla v (Ereda v), Võrnu k, 1890).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

2. VENDA KÕNDIS KÕS´SATIEDA (Jh)

Tütred vette
Jõhvi

aa_20_viru2_EYS_VI_892_83_2r_venda_kondis

VENDA KÕNDIS KÕS´SATIEDA,
ajas neiu asjasida.
Tuli kõs´sesta kodoje,
viskas kübar laua piale;
kübar lauda, kindad piale,
ise piale nuttamaie,
kummuliste kurtamaie:
“Miks ei tulned neiud mulle? –
Eidel palju tüttärida,
palju tarbe (turbe?) tahtujuida!
Emakene, ennekene,
vie sina tüttäred vesile,
kanna Anned allikaie,
Marid märja laineteie!”

Eit õli ullu uskumaie,
nõder nõu võttamaie:
vei tema tüttäred vesije,
kandas Anned allikaie,
Marid märja laineteie!

Tuodi sie ilus minia
ja siis ainik-poja naine.
Pandi kangasta kuduma:
kudus, kudus, koppis, koppis,
üksi pääva – kaksi vaksa,
küünarta kümmeda nädala,
seina seitseda suveda!

Kangas palvella palusi:
“Viega mind vesirajule,
kandke minu karjatiele!
Las minu karjatsed kuovad,
vietuojad vieretavad,
karjakäijad käävitavad!”

Eit läks itkedes vesile,
alades läks alla vetta:
“Tulga, tüttäred, viesta,
tulga, Anned, allikasta,
Marid, mürja lainetesta,
tulga kangasta kuduma!
Kangas suitsuje suresi,
palavaie paugasteli.”

Ann sie vastas allikasta,
Mari marja lainetesta:
“Ei ole sina emake!
Meri on meie emake,
meri on meie isake!
Meri meid süedab, meri juodab,
meri meid mehele saadab!”

Viis: Jakob Ploom (74 a) (EÜS VI 892 (83) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Liiva k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909), tekst: Mai Papa (73 a) (EÜS VI 1023/4 (179) < Jõhvi khk, Illuka v, Raudi k – A. Sildnik ja P. Penna, 1909).

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

3. EHITELIN VELJEKESTA (Jh) (V_ek_1)

Tütarde tapja
Jõhvi

x
EHITELIN VELJEKESTA,
ehitelin, kenitelin.
Veli kõndis kõssa-tieda,
ajas neiu asjasida.
Tuli kõsjasta kodoje,
küsiteles eidekene,
küsiteles taadikene:
„Mis sa itked, poiga nuori,
mis sa, ainiki, alatsed?”
„Miks mina ei itke, eidekene,
miks mina ei itke, taadikene!
Ei nied neiud mul ei tulnud,
rahakaulad mul ei raksund –
eidel palju tüttarida!”

Eit õli ullu uskumaie,
vei tämä tüttared vedeje,
Kaied küla kaivudeje,
Anned alvad allikaie,
Liisod vei linaliguje,
Marid Marja (märja?) lainedesta!

Tuodi sie ilus minija;
pandi kangas kangaaie,
takone tahatubaje,
linane ligi lageje.
Kudus, kudus, koppis, koppis,
kaksi päiva – üksi vaaksa,
küünart kümmänta kuuni,
seina seitse aastatani!
Ei saand sääsel särgi täita,
parmule palaka täita!

Kangas suitsuje suresi,
palavaie pakasteli!
Kangas kielile paluma:
”Viega mind vesi õjale,
kandke kaivu tiede piale –
vietuoja viereteleb,
karjakäiad tievad käävi,
õitsilised õtsad lüevad!”

Eit läks itkedes vesile!
„Tulga tüttared, viesta,
tulga kangasta kuduma!”
Anne muistis, kui ta kostis,
Mari varsi vastajeli:
„Et õle minu isake,
et õle minu emake!
Meri on minu isake,
meri on minu emake,
meri süedab, meri juodab,
meri mind mehele paneb!
Kiisk on teinud kindaaida,
latik laiad vüed kudunud,
särg on särgid kirjutanud,
aug on teinud andeeida!”

EÜS VI 1116/8 (293) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme k. – A. Sildnik & P. Penna < Lienu Kiik, 58 a. (1909)

Tagged in: jõhvi_ Read more... 0 comments

4. EHITELIN VELJEKEISTA (Lüg) (V_L4)

Vend kosjateel. Õe õpetus
Lüganuse

x
EHITELIN VELJEKEISTA,
ehitelin, kenitelin,
mõtlin mõisaje mineva,
saksa asjuje ajama.

Veli kõndis kõsja tieda,
ahi neiu asja teida.
Kui tuli kõsjasta koduje,
lei kübara laua pale,
kinda’ad kübara pale,
saapad salvu serva pale,
ise pääle itkemaie,
kummuliste kurtamaie:
“Miks ei tulled neiud mulle,
ega elkind elme kaulad,
ega mõeld ju mõrsijammed,
ega ei tantsind sõrikeseljad?”

Vellekene, hellakene,
äla võta mõisast naista –
mõisas on mõnesugused:
laiad põlled, laisad litsid,
tahvad Tallina elada,
Pieterburi põlvekeista!

Võta vahelt vainelapsi,
keskeelt kehva mie(he) tütar,
õtsast õrja järgemine:
sie tieb sukad säärda müöda,
vikelid ligi lihada,
peigalad ligi pihuda.

Äla sihi sielikulta,
katsu kaula rätikulta,
sitt on naine sielikulta,
kasin kaula rätikulta!

Sihi naine sirbi päälta,
katsu einakaare päälta,
viisu naine vikastilta,
kas sie niksub niitadessa,
loksub luogu võttadessa,
ägiseb sie äästadessa.

H II 1, 620/1 (802) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

5. NEITSIKENE, NUORUKEINE (Lüg) (V_L53)

Tule mulle
Lüganuse

x
NEITSIKENE, NUORUKEINE,
tule minu uole oidijasta,
tule minu karja kaitsijasta,
tule minu lehma lüpsijasta,
tule minu sea süötijasta!”

„Peiukeine, poisikeine,
kie sinu uole enne oisi,
kie sinu karja enne kaitses,
kie sinu lehmad enne lüpsi,
kie sinu siad enne süöti?”

„Ema minu uole enne oisi,
ema minu karja enne kaitses,
ema minu lehmad enne lüpsi,
ema minu siad enne süöti.”

„Neitsikeine, nuorukeine,
tule mulle, saa minule,
saa mulle, lubane mulle.
tule minu sängi säädajasta,
tule minu patja peksajasta,
lina lai’ lahutajasta.
minu säng on säädamata,
linad on lahutamata.”

(Kie sinu sängi enne säädas,
kie sinu patjad enne peksas?
Ema minu sängi enne säädas
Ema minu patjad enne peksas.)

H II 1, 636/7 (828) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

6. TAHTSIN MINNA TALGUSELLE (Vai) (V_Vai 50)

Heinast hobu. Vahelt vaene
Vaivara

x
TAHTSIN MINNA TALGUSELLE,
odra pulmaje poeta,
kaera varule valada.

Küsisin isalt hobusta,
vennalt vaski-val’l’aeida,
oelt obe-narmaeida,
sosarilt sormi-kindaeida –
ei andand isa hobusta
vend ei vaski-val’l’aeida,
ode ei obe-narmaeida
sosar ei sormi-kindaeida.

Küsisin külast hobusta,
vallalt vaski-val’l’aeida,
kihelkonnast kindaeida –
ei andand küla hobusta,
vald ei vaski-val’l’aeida,
kihelkond ei kindaeida.

Tegin vaide vennukene,
tegin olgese obuse,
jalad tegin jaani-lälladesta,
kastaheinast käänsin kapjad,
pilliruost mina peersin laka.

Sai see hobu valmiista,
sadul seljas kui solike,
ise pääla kui see pääva,
vüö vüöla linna linti.

Soidin siis vät sinna maale,
sinna maale, sinna saare,
kus nied neiud heina niitsid,
öö valulla, kuu valulla,
öö valulla loevad heina,
kuu valulla loevad kuhja.

Seal oli neli riitaida –
üks oli riita rikkaida,
teine riita kehvaida,
kolmas riita vaesi-lapsi,
neljas riita leskinaesi.

Ei mina votand rikast naista,
ei ka rikka järgemista.
Vahelt votsin vaeselapse,
vahelt vaeseme’e kanese –
see oli kerge ketramaie,
viks oli villu kraasimaie,
nobedaste nokutama.

H II 1, 43/4 (56) < Vaivara khk. , Härmamäe v. – M. Ostrov ja O. Kallas < Pärtel Kesküla, 59 a. (1888).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

7. EHITELIN VELJÄKESTÄ (Vai) (V_Vai 55)

Palju tütreid. Tütred vette
Vaivara

EHITELIN VELJÄKESTÄ,
ehitelin ja opitelin,
luulin linnäje minemä.

Veli siis kondis kosja teida (plural),
ajas neiu asja teida.
Siis tuli kosjasta koduje,
lõi kübärä lavva pääle,
kindad kübärä pääle,
ise pääle itkemaie:
„Miks ei tulled mulle neiud,
eigä elkind elmi-kaulad,
soisastand sorika-seljäd (?)?
Sest ei tulled mulle neiud,
sest ei elkind elmekaulad –
eidel palju tütterie,
enam elma(?) tahtajaida,
paljo paigokse pidäja.”

Siis eite suutus (süttis) ja vihastas.
Eit vei tütäred vesile,
kansi Anned allikaie,
Kadri kallis käntäie (kannu alla).

Siis tuodi ilo-miniä.
pandi siis kangas kangaje,
linane ligi lagi(da),
taku toime taiva alla.
Siis kudus ilo-miniä:
kaksi päiva, üksi vaaksa,
küünar kümmenes nädäläs,
seina seitsmes suvessa.

Siis kangas akkas rääkimä
ja kielela konelemä:
„Siie suitsu ma suren,
palavaie pakastelen!
Viege mind vie rajale,
pange kaivu rakke pääle –
sääl mino külä kudoneb,
kärjas käijad tievad käävi,
vie tuojad vieretäväd,
tule tuojad tuisutäväd!”

Siis vast eit akas itkemaie,
kutsus (toi) see Anne allikasta,
Kadri kallis käntäästa,
toi (soovis) see kangasta kudoma.
Katri ütles, vasta kostis:
„Ei voi toussa, eidekene,
ei voi toissa, ei ärätä:
silmil on sinine liiva,
kulmul on kulu punane.”

H II 1, 63/5 (75) < Vaivara, Puhkava? küla – M. Ostrov ja O. Kallas < Kuppari Ann Kontsa, 60 a. (1888).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

8. LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE (Vai) (V_Vai 62)

Neli neidu. Arg kosilane
Vaivara

x
LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE,
pühapäeva homikulla,
aripäiva aigudella.
Leisin neiud neljakesta,
kogemata kolmekesta:
üks aga kudus kuldavööda,
teine lõi õbedast vööda,
kolmas looga poogalista.

Ei olnd julgust juure a’ada,
kangust kaulaje karata,
ei ka südant süli võtta.

Läksin nuttades koduje,
alla ouve alatsetes.
Panin kindad laua pääle,
ja kübar kinnaste pääle,
akasin pääle nuttama.

Eit oli vastas, taat oli vastas,
vastasid vanad mõlemad:
„Mis sina nutad, noori poegi,
Mis sina, aineke, alatsed?”

Mina mõistin, vasta kostin:
„Läksin metsa kõndimaie,
pühapäeva homikulla,
aripäiva aigudella.
Leisin neiud neljakesta,
kogemata kolmekesta:
üks aga kudus kuldavööda,
teine lõi õbedast vööda,
kolmas looga poogalista.

Ei olnd julgust juure a’ada,
kangust kaulaje karata,
ei ka südant süli võtta.”

Eit oli tarka, taat oli tarka,
vastasid vanad mõlemad:
„Pane alli aisuje,
tuli-kõrvi kõrvaeije,
sõida siis sinna mäele,
kus on neiud neljakesta,
kogemata kolmekesta.
Sada vii sa saani nurgas,
tuhat vii sa tullessagi.”

Mina peigu, poisikene,
panin aga alli aisuje,
tuli-kõrvi kõrvaeije,
sõitin sinna mäele,
kus olid neiud neljakesta
kogemata kolmekesta:
üks aga kudus kuldavööda,
teine lõi õbedast vööda
kolmas looga-poogalista.

/Lõpp puudub/

H II 1, 151/2 (217) < Vaivara khk., Türsavo v., Sõtküla – M. Ostrov ja O. Kallas < Leenu Borman, 65 a. (1888).

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

__V i r k__j a__l a i s k__n e i u__

Read more... 0 comments

1. ÕLGA VIKSID, TÜTARLAPSED (Lüg) (V_L_6)

Virkuse õpetus
Lüganuse

x
ÕLGA VIKSID, TÜTARLAPSED,
õlga viksid, käige kõrgid;
virgud viiasse mehele,
kõrgid kaugele kõsita;
virgud viia viisi tõttu,
kõrged suure kõnni (1) tõttu,
laisad laia lindi tõttu,
ja pahad palaka tõttu.

Tüö tõttu viia tütar,
vaiva tõttu vainelapsi.
Käsi tõttu käia kõsjas,
sõrmi tõttu sõidetasse,

1 käima

H II 1, 628 (812) < Lüganuse khk., Aidu k. – M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)

Tagged in: lüganuse_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__K o s j a t e m a a t i k a__

Read more... 0 comments

1. OH MINU ELLA VENNAKENE (Vai) (vai 76)

Hoiatus pika naise eest
Vaivara

x
OH MINU ELLA VENNAKENE,
ära sa enne votta naista,
kui mina kasvan kaasikusta,
saan saani soitajasta,
kodara kolistajasta,
ummiskengä uhtijasta,
valge suka vaalijasta,
pike pengi istujasta.

Oh minu ella vennakene,
ärä votta pika naista –
pik lähäb pennile magama,
sääb sääred seina pääle,
laba jalad laua pääle.

Oh minu ella vennakene,
votta ika veike naine –
veike naine lüpsäb lehmäd,
saadab karjad kaugeella,
joodab valgepää vasikast.

H III 1, 105 (1) < Vaivara khk. – N. Heek (1888)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

2. ÕEKENE, ELLAKENE (Vai 86)

Metsast mehele
Vaivara

x
ÕEKENE, ELLAKENE,
metsast said sina mehele,
puude otsast poisile –
puud olid sinu pulmalised,
kased valged kaasa-naised,
leppad sirgemad sõsarad;
hunt oli pulma oldermanni,
karu kallis saanitekki,
siga suuri sõidunaine,
rebane roa tegija,
jänes vilgas peijupoissi.
Söödi-tükk oli söömalauda,
põllupeenar istepinki.
Ees oli emissepraadi,
taga otsas tallepraadi,
keskel kirju linnupraadi.

H I 1, 17 (4) < Narva, Kreenholm < (?) Peetri khk. – P. Heek (1888)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

3. SÖÖTÄSIN HALLI, JOOTASIN HALLI (Vai 92)

Neiud põlgavad, et pole ehteid
Vaivara

x
SÖÖTÄSIN HALLI, JOOTASIN HALLI,
laksutasin halli lakka,
silitäsin halli saba,
panin mie halli rakeje:
pähäje punased päitsed,
kaulaje kabedad ranged.

Soitasin Sooro külässe,
Sooro neidude segaje.

Tuli vastu neidu tropi:
sinised silmäd, keldased kaulad –
ei olnd omada hulgassa!

Ei siis kurtand kuuve-elmad,
eigä kaiband kasuka-elmad,
eigä veerend vildi-servad.

Soidin itkedes kodoje,
aasin halest isä oue.
Taata moistas, eite kostas:
„Migäs itked, noori miesi,
pillad pisart pojokaine,
lased laugult libiseda?”

Mie aga moistin, kohe kostin,
haledust mie avaldasin:
„söötäsin halli, jootasin halli,
laksutasin halli lakka,
silitäsin halli saba,
panin mie halli rakeje:
pähäje punased päitsed,
kaulaje kabedad ranged.

Soitasin Sooro külässe,
Sooro neidude segaje.

Tuli vastu neidu tropi:
sinised silmäd, keldased kaulad –
ei olnd omada hulgassa!”

Eite moistis, eite kostis:
/…/

Söötäsin halli, jootasin halli,
laksutasin halli lakka,
silitäsin halli saba,
panin mie halli rakeje:
pähäje punased päitsed,
kaulaje kabedad ranged.

Soitasin Sooro külässe,
Sooro neidude segaje.

Tuli vastu neidu tropi:
sinised silmäd, keldased kaulad –
oligi omane hulgassa!
Käed valged, käiksed valged,
päivä-valge pääkäine,
kuu-valge kaulakaine,
ame seljäs sitsi-kirja,
polle vööl povermi(1)-kirja,
kengäd jalas kiidu-kirja,
pärgä oli päässä päivä-kirja,
otsa ees oli hobe-lapi,
taga kukla kulda-lapi.

Siis mie soidin kodoje,
aasin halli isä oue,
nii sain naise noorukaise,
kalli kodu kobistaja.

1 povermi värv on mul teadmata.

H II 7, 8/9 (9) < Vaivara khk., Auvere k. – Kaarel Johannes < Mart Walfisch (1890)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__U h k e__n e i u__

Read more... 0 comments

1. ÕEKESED, ELLAKESED (Vai 85)

Neiud lähevad ära
Vaivara

x

ÕEKESED, ELLAKESED,
lööme kokku kolmekesti,
peame nõu neljakesti,
lähme ära siita maalta,
ära siita härra alta!
Lähme suiks Soomemaale,
päävaks kaheks Pärnumaale,
aastaks Alutagusesse –
küll meid hobul otsitasse,
sälu-sääril sõidedasse,
varsa-kapjul katsutasse!

Tuld lõivad hooste turjad,
sädemeida sälu sääred,
välku lõivad varsa kapjad
neiu hulka otsidessa,
pija parve püidiessa.

H I 1, 17 (1) < Narva, Kreenholm < (?) Peetri khk. – P. Heek (1888)

Read more... 0 comments

2. MEHI ON MONESUGUSID (Vai 98)

Uhke neiu
Vaivara

x
MEHI ON MONESUGUSID,
ühte noori kaht en karda,
viit en värvuke värsise (1),
lähen mööda, väänan pääda,
tõstan pärga kõrgemalle,
lohotan lina juuksida,
neile noorile mehile,
ubasuile uhkemaile,
kübär päile kõrgenille (1).

(1) ümberkirjutusviga?

H II 7, 49 (8) < Vaivara khk. – M. Treuberg (1890)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__T ü t r e d__v e t t e__

Read more... 0 comments

1. EHITELIN VENNAKESTA (Vai 96)

Tütred vette
Vaivara

x
EHITELIN VENNAKESTA,
ehitelin, kenitelin,
kübarie kenastie,
vaski-vöö vammussie.

Luulin linnaje menema,
saksa asjua ajama –
veli kõndis kosjateeda,
ajas neiu asja-teeda.

Tuli kosjasta kodoje,
lei kübar lauva pääle,
kindad kübara pääle,
sadul salve serva pääle,
ise pääle istemaie,
kummuliste kurtamaie:
„Evad (ei-vad) tulled mulle neiud,
helme-kaulad mull ei helkind,
raha-rinnad ei rängastand:
eidel palju tütterida.
enamb helme-kandajaida –
tahtvad palju paigasida,
enamb muida ehteeida!”

Eit oli ullu uskumaie,
nõder nõu võttamaie:
vei tüttered vedeje,
kandas halvad hallikaie:
Leena vei lina-liguje,
Mari mattas mättaaije,
Kadri kandas kaivuteele.

Toodi se ilu minija,
ja see ainik poja-naine.
pandi kangasta kuduma,
lõuvendida lõhkumaie:
üksi pääva, kaksi vaaksa,
seina seitseda suvessa,
küünärt kümmeda nädalas.

Kangas suitsuje suresi,
palavaie pakkatie.
Kangas palvella palusi:
„Veega mo veside ääre:
veetoojad (sääl) veeretavad,
karja-käijed lööväd käävä,
õitselised lööväd otsa!”

Eit läks tütre palveelle:
„Kulla tüttär, kuppu tüttär,
tule kangasta kuduma,
lõuvendida lõhkumaie!”

Tüttar palvella palusi:
„Ei saa tulla, eidekene,
ei saa tulla, ei või tulla –
meri on minu emani,
meri on minu isani,
hallik minu audujani,
kaev on minu kasvataja,
mättas minu mängitaja.
meri mo mehele pannud,
kiisk on tehnud kindaaida,
aug on andant andeeida,
särg on särgid sooritanud,
lattik laia vöö kudunud.”

Eit läks kodo itkedessa,
aladessa alla õvve.

H II 7, 46/7 (5) < Vaivara khk. – M. Treuberg (1889)

Tagged in: vaivara_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments