REGILAULUD - KUIDAS NEID KÜLL VIHKU KÖITA?

Edakai Simmermann

Huvi regilaulude vastu on pideval tõusujoonel ja Väikese Kandle regilaulikud võiksid selle huvi kandjatele olla heaks käsiraamatuks; samahästi võib neid aga kasutada ka koolides rahvaluule õpetamisel ja muusikatundides.

Regilaulukogumikud on erineva suunitlusega

Regilaule osatakse otsida eelkõige H. Tampere ja Ü. Tedre koostatud antoloogiatest, Vana Kandle köidetest ja I. Rüütli koostatud väljaannetest; lisaks neile on ilmunud mitmeid teisigi omanäolisi kogumikke - näiteks M. Kõivupuu „Tsirr-virr lõokene", V. Tormise „Regilaulik" jt.

H. Tampere viieosalises antoloogias „Eesti rahvalaule viisidega" on valik regilaule, mis on kogujate poolt üles kirjutatud koos viisiga. Siin on regilaule üle Eesti ja igast liigist: hällilaulud, töö- ja tavandilaulud, esindatud on lüürika ja lüro-eepika, pulmalaulud ja laulumängud. Koos viisiga üleskirjutatud tekstide valik on aga piiratud - näiteks P-Tartumaalt on viie köite kohta 35 laulu, kusjuures paljud laulutüübid puuduvad.

Ü. Tedre toimetatud Eesti rahvalaulude antoloogiasse on koondatud suur valik meie arhailisest laulupärandist (tekstidest). Koostaja on teinud tekstidega põhjalikku toimetaja-tööd: neid on korrastatud, lühendatud, aga ka keeleliselt ühtlustatud - lõunaeestikeelsed (-murdelised) ja ka setu tekstid on esitatud põhjaeestikeelsetena (s.t kirjakeelsed).

I. Rüütel on koostanud mitmeid erinevaid regilaulukogumikke. Etnomusikoloogina ja folkloori populariseerijana on ta õhutanud regilaulu julgemalt ja rohkem kasutama ning omavahel kombineerima kas ühelt laulualalt või ühelt laulikult pärit viise ning tekste.

Vanas Kandles (viimati ilmus XI köide) on avaldatud kõik ühe kihelkonna viisid ja tekstid, nende põhjal saab soovi korral vähemalt osa tekste „lauldavaks" teha. Kuid mitte kõiki, sest iga laulurühma kohta ei pruugi viise olla; mõnel puhul aga viis on, kuid sobivat teksti samast kihelkonnast pole üles kirjutatud.

Väikese Kandle regilaulikud: kellele ja milleks?

Meil on folklooriansambleid, kes kombineerivad (ja töötlevad) omavahel lõuna-, põhja- ja lääne-eestilisi tekste ja viise, teised seevastu taotlevad autentsust niihästi tekstis, viisis kui esituses. Mõlemal juhul on (kasvõi kaudselt) aluseks autentne allikmaterjal. Väikese Kandle regilaulikute koostamisel ongi eesmärgiks teha käepäraselt kättesaadavaks võimalikult palju regilaulutekste, millele on lisatud kas vastav või traditsioonikohane viis.

Regilaulu traditsiooni kohaselt võib kokku panna nii ühe kihelkonna, ühe lauliku kui ka keeleliselt lähedaste naaberkihelkondade viise ja tekste, kuid et selleni jõuda, tuleb läbi vaadata küllaltki suur hulk rahvaluule arhiivi materjale. See aga polegi nii lihtne! -Viisid ja tekstid on enamasti eraldi üles kirjutatud, viise on kümneid kordi vähem kui tekste, terviklikke tekste omakorda vähem kui fragmente või poolikuid üleskirjutusi jne.

Väikese Kandle regilaulikute koostamisel on peamine sellest tööst ära tehtud: kogumikesse on valitud võimalikult palju erinevaid regilaulutekste ja neile on ka viisid lisatud. Kogu materjal on korrastatud vastavalt temaatikale ning jaotatud suurematesse ja väiksematesse alajaotustesse.

Regilaulikute koostamisest

Iga regilauliku aluseks on vastava lauluala (keskmiselt 8 kihelkonda) tekstid ja viisid; iga kihelkonna kohta tuleb läbi vaadata keskmiselt 1000-1200 regilauluteksti, viise on kümme-kakskümmend korda vähem.

Tekste kogumikku valides on silmas peetud laulurühmade ja laulutüüpide mitmekesisust: regilaulikus on ka mõne üksiku üleskirjutusega esindatud laulutüüpe. Eelistatud on muidugi head terviklikud tekstid, aga kui mõnest laulutüübidst on ainult fragmente ja poolikuid tekste, siis on need sobivuse korral omavahel tervikuks liidetud.

Kuna üleskirjutajad on olnud erineva keelelise ettevalmistusega - mõnikord tundub, et jutumärke ja komasid on pandud lihtsalt „ilu pärast" -, on tekste tulnud ortograafiliselt siluda. Lisaks sellele on sama laulu piires täiendatud näiteks kordusi ja paralleelvärsse.

Viisid on algselt üles kirjutatud kas koos terviktekstiga (viisi juurde kuulub terviklik laul) või koos viisialuse tekstiga (vastab ühele või kahele värsireale). Kui laulik (informant) on mäletanud ainult viisi, aga on osanud öelda, millist laulu selle viisiga lauldi, siis on koguja ka selle teate viisile lisanud. Kui pole ei teksti ega mingit märget teksti kohta, saab viisi iseloomu ja/või refrääniosa põhjal küllalt tõelähedaselt arvata, millise laulurühma viisiga on tegemist.

Viiside vähesuse tõttu on enamikku neist kasutatud rohkem kui ühe-kahe laulu juures, põhimõtteks ikkagi see, et karjaseviis oleks karjaselaulu juurdes, jutustava laulu viis lüro-eepika juures jne. Kui tekstile pole samast kihelkonnast sobivat viisi, on kasutatud mõnda samalt laulualalt, võimaluse korral naaberkihelkonnast üles kirjutatud viisi.

Regilaulikute ülesehitusest

Iga regilauliku juures on lühike selgitus KASUTAJALE (tekstide ja viiside lühitutvustus), LISAD (noodistused) ja SISUKORD.

Regilauliku(te)s on kolm osa: AJARING, ELURING ja ILMARING. Väga üldiselt võib öelda, et Ajaring kajastab eestlaste maailmavaate materiaalset aspekti, Eluring sotsiaalset aspekti ja Ilmaring vaimset aspekti.

Ajaringi kuuluvad kõik need laulud, mis on sisuliselt seotud astronoomilise ajaga. Esimeses osas (Päevast päeva) on päevaringi laulud: hommiku- ja õhtulaulud ning päevatöödega seotud laulud, teises osas aga aastaringiga seotud kalendrilised laulud: kiigelaulud, jaanilaulud, mardi- ja kadrilaulud nign vastlalaulud.

Päevast päeva korduvad tööd ja talitused (Ajaringi esimese osa laulud) ja kalendrilaulud (Ajaringi teine osa) on omavahel tihedalt seotud: kiikumine, vastlasõit, mardi- ja kadri- ning jaanilaulud saatsid tegevusi (rituaale), millega omakorda taotleti mitmesuguste (päeva)tööde õnnestumist.

Eluringi laulud on seotud inimese elu ja tema staatusega. Esimeses osas (Põlvest põlve) on ema ja lapse laulud, järgnevad noorusaja laulud, kosjatemaatika ning abielu; samas osas on ka orjuse- ja mõisateemalised laulud.

Erinevate eluetappide laulud kuuluvad sisuliselt kokku teise osaga - pulmalauludega, mida sageli saadavad (toetavad) vastavad tegevused ja rituaalid.

Ilmaringi esimeses osas (Ilmast Ilma) on kosmogoonilised ja mütoloogilised laulud, kõik jutustavad laulud, aga ka mitmesugune lüürika; lisaks n.ö kullafondi lauludele on ka laule loomadest ja loodushäälendeid jm.

Teises osas on laulumängud, mille rituaalne maailm kuulub kokku esimese alajaotuse lauludega, kajastades omakorda kunagise maailmapildi aja- ja ruumiülest valdkonda.

***

Soovitud temaatikaga laule peaks olema kerge leida ja kasutada. Alajaotused on temaatiliselt korraldatud ning varustatud laulutüüpide loeteluga, lisatud on lühikesed selgitused laulude funktsiooni ja kasutamise kohta. Abiks on niihästi sisukord kui ka otsingumootor.

Iga teksti juures on viis ning teksti all viisi ja teksti(de) viited (kui tekst on poolikute üleskirjutuste põhjal tervikuks liidetud). Edaspidi tekstid korrastatakse murdeliselt.

Aprill 2014