1. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKÕNE

Lõpe, põld!

Otepää/Sangaste

san_38_EYS_IV_422_(846)_2r

Põllu pandmise lõpetus.

LÕPE, LÕPE, PÕLLUKÕNE, lõpele, lõpele,
vähäne sa, väljakõne, lõpele, lõpele!
Kui sa ei lõpe, põllukõne, lõpele, lõpele,
vähene ei väljakõne, lõpele, lõpele,
ma jäta sijä tsirgu süvvä, lõpele, lõpele,
sijä lõo lõõritede, lõpele, lõpele,
sijä kure kumartede, lõpele, lõpele,
pääsukõse pääle tulla, lõpele, lõpele.

Tsõtsikõse linnukõse, lõpele, lõpele,
läki uvve ii pääle, lõpele, lõpele,
tõse vastse vao pääle, lõpele, lõpele,
kohes mi eilä ii jäti, lõpele, lõpele,
varrre (toona) vao mi uneti, lõpele, lõpele.

Lõpe, lõpe, põllukõne, lõpele, lõpele!
Kui ei lõpe lõigatenna, lõpele, lõpele,
siis ma jäta tsirke süvva, lõpele, lõpele,
tsirke süvva, nir´ke neeldä, lõpele, lõpele.
Söö tsirku, neelä ni´rki, lõpele, lõpele,
haara veerest, ahka tsirku, lõpele, lõpele!

Viisi kirjutas üles K. Martinson (EÜS IV 422 (846) < Otepää), teksti Kristjan Gross (H II 31, 787 (5 ja 6) < Sangaste khk, Laatre v, Miku t, 1888), täiendatud (H III 23, 134 (23) < Sangaste khk – A. Raid, 1895).

Tagged with: ,
Posted in Lõuna