4. ÄRÄ MINA PÕIMSE PIKÄ PÕLLU

Lõikuse lõpetus

Sangaste

 

x

ÄRÄ MINA PÕIMSE, joo, PIKÄ PÕLLU, joo,
 joo-eda, pikä põllu, joo,
ärä mina laa’pse, joo, laja väl’lä, joo,
joo-eda, laja väl’lä, joo.

Otsa, otsa, joo, iikene, joo,
joo-eda, iikene, joo,
otsa, veere, joo, veerekene, joo,
joo-eda, veerekene, joo,
otsan sinna, joo, oodetiia, joo,
joo-eda, oodetiia, joo,
veeren vasta, joo, võetiia, joo,
joo-eda, võetiia, joo.

Otsan võt’ vasta, joo, onunaine, joo,
joo-eda, onunaine, joo,
veeren võt’ vasta, joo, vellenaine, joo,
joo-eda, vellenaine, joo.

Meie nurme, joo, naaru-naari, joo,
joo-eda, naaru-naari, joo,
tõiste nurme, joo, iku-iki, joo,
joo-eda, iku-iki, joo.

Ärä mi põimsi, joo, pika põllu, joo,
joo-eda, pika põllu, joo,
ärä mi laapsi, joo, laja vällä, joo,
joo-eda, laja vällä, joo.

Tsirp ol’ põllul(e), joo, kulunu, joo,
joo-eda, kulunu, joo,
vikat hen’gäs, joo, hainamaale, joo,
joo-eda, hainamaale, joo.

Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 209 (84) < Sangaste khk, 1909); tekst:  Ann Koppel (sünd Vaher, 76 a), teksti J. Tammemägi (H II 44, 625 (79) < Sangaste khk, Prangli v, 1893).

Tagged with:
Posted in Lõuna