Vara vaeseks
Puhja
Pole isa olnudki. Orjalapse laul.
OH MINA VÄIKE MEHEKENE,
põlvepikkune poisikene,
ärä kooli memmekene,
ärä memme armukene.
jäi mina maha marjakene,
põrmandule põrmukene.
Mul pole esä ollessagi,
emad ei ilma tullessagi –
minu tennu tedrekese,
munenu musta linnukese,
audnu alli anikese,
kokku korjanu koovitaja.
Viis ja tekst: Eeva Vihand (78 a) (EÜS VI 718 (20) ja EÜS VI 752 (20) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909), täiendatud (ERA II 78, 287 (14) < Puhja khk, Kavilda v, Puhja k < Rannu – R. Viidebaum < Juuli Sõber (86 a), 1934).