7. MINA KÜLL, MINA KÜLL VEIKSEKENE

Vara vaeseks. Nutust järv

Võnnu

vo_1_ERA_III_6_184_(6)_mina_veiksekene_2r

MINA KÜLL, MINA KÜLL VEIKSEKENE,
ilma pääta kanakene,
maha jäänu marja suuru,
tare läve tasane,
kua läve korune,
aida läve arvuline.

Lätsin tare lävele –
es ole tarre tõstijatta,
lätsi kua lävele-
es ole kotta kutsujatta,
lätsi aida lävele –
es ole aidast andijatta.

Koss mina iste, sääl mina ikki,
koss ma saisi – saina likke.
Sinna tekkis tiigikene,
kaldus kala järvekene.
Säält sai küla karjal juua,
onul hobusid ojutada,
velle varsad vallaleta.

Viis: Juuli Otmann (54 a) (ERA III 6, 184 (6) < Võnnu khk, Kastre-Võnnu v, vstm – K. Leichter, 1931), tekst: Marta Rammul (sünd. u. 1892. a) (ERA II 40, 236/7 < Võnnu khk, Kastre-Võnnu v, Peravald – F. Leinbock, 1913).

Sildid
Postitatud Latsepõlv