Kaasa kaugel. Joodik mees
Rannu/Puhja
MES MINA HOOLI HUISTENNA,
ehk ka pelga priistatenna –
ega oma siin ei ole,
ega kaasa siin ei kasva.
Minu oma Ottepääna,
minu kaasa kaugel maala,
joodab järvela obusta,
kivi veeren kimmelkuta,
paju veeren paadikesta.
Jaan oli joodik poisikene,
ära jõi ta ämma ärja,
ämma ärja, äia lehma,
turgu jõi tuli-vereva,
kõrtsi jõi ta kõrvi ruuna,
alevide allikesta,
liina linalakkakesta.
Viis: Ann Tampere (65 a) (ERA III 7, 98/9 (37) < Rannu khk ja v, Uniküla – H. Tampere, 1933), teksti kirjutas üles Jaan Loskit (H I 2, 507 (11) < Puhja khk, Suure-Konguta v, 1888).