1. KÕNDSEN TEEDA, KÕNDSEN MAADA (San)

Mere kosilased

Sangaste

 2r_v1_EYS_VI_210_(91)

KÕNDSEN TEEDA, KÕNDSEN MAADA,
kõndsen ümbre mere äärta,
lassi lainetel vajuda.
Kes säält merest vastu tulli?
Vaskineiu vastu tulli.
“Tere, tere, neiukene,
tere, neiu noorekene!
Kas sina võtad mulle tulla,
mulle tulla, muile minna?”
“Ei mina võta sulle tulla,
sulle tulla, muile minna:
sul om kotun kurja ämma,
kurja ämma, kurja õe.”

Kõndsen teeda, kõndsen maada,
kõndsen ümbre mere äärta,
lassi lainetel vajuda.
Kes säält merest vastu tulli?
Hõbeneiu vastu tulli.
“Tere, tere, neiukene,
tere, neiu noorekene!
Kas sina võtad mulle tulla,
mulle tulla, muile minna?”
“Ei mina võta sulle tulla,
sulle tulla, muile minna:
sul om kotun kurja ämma,
kurja ämma, kurja õe.”

Kõndsen teeda, kõndsen maada,
kõndsen ümbre mere äärta,
lassi lainetel vajuda.
Kes säält merest vastu tulli?
Kuldaneiu vastu tulli.
“Tere, tere, neiukene,
tere, neiu noorekene!
Kas sina võtad mulle tulla,
mulle tulla, muile minna?”
“Küll mina võtan sulle tulla,
sulle tulla, muile minna:
sul om kotun hääda ämma,
hääda ämma, hääda õe.”

Laulnud Ain Park (65 a) (EÜS VI 210 (91) ja EÜS VI, 358/60 (46) < Sangaste khk, Keeni v, Keeni m – A. Kiiss (viis, 1909), A. Mõttus ja J. Sossi ( sõnad, 1911).

Tagged with:
Posted in Ilujutulidse laulu