1. MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE (Ran)

Mõistatuslaul

Rannu

1r_v5_ERA_II_16_520_(10)

MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE:
kelle seltsi sirgeemba,
kelle varju valgeemba,
kell sii pale punane,
kelles (kes) sii igiilusa.?

Mina mõista, miks ma ei mõista:
meiste seltsi sireemba,
naiste varju valgeemba,
poisil see pale punane,
tütriku igi-ilusa.

Mõista, mõista, mu õeke:
kesse sooviku isanda,
kesse aaviku emanda,
kesse laane laiakäppa?

Mina mõista, mis ma ei mõista:
susi sooviku isanda,
jänes aaviku emanda,
karu laane laiakäppa.

Mõista, mõista, mu õeke:
kellel karvane kasukas,
kellel alli vatikene,
kellel leinasärgikene,
kellel om torukübara,
kellel pikkad põllepaelad?

Mina mõistan, mis ei mõista,
mes sest tühjast mõistatada:
kasel karvane kasukas,
haaval halli vatikene,

lepal leinasärgikene,
toomingul torukübara,
pajol pikkad põllepaelad.

Viis: Ann Tampere (61 a) (ERA II 16, 520 (10) < Rannu khk ja v, Uniküla, Andresjaani t – H. Tampere, 1929), teksti kirjutas üles H. Raag (H II 30, 347 (25) < Rannu khk, 1889).

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast