5. OLES MU LOODU LAULIJAS (Puh)

Laulu võim. Kus laulud õpitud

Puhja

1r_v11__716_(13)

OLES MU LOODU LAULIJAS,
laulijas ja laskijas!
Laulas ma, maa mürisep,
laulas ma, sis laksus mõtsa,
kõneles ma, kõlgsus mõtsa.
Ei ma tiiä, kes ma ole -
mõni mõtel mõtuses’se,
esi eidi ilves’sesse.

Konnes ne laulu lauleti,
konnes ne sõna säeti? -
Teo teeda kõnde’enna,
mõisa maada marssi’enna.
Külakene, kullakene,
mõtel sõa sõitevad’a,
venelase veerivad’a.
Küla kulles kullasenna,
küla latse lagritsenna.
Ei siin sõõri sõa ulka -
siin jo veerip veliste kilda,
siin jo sõõrip sõsarde ulk’a!

Viis: Hermanni Kadri (65 a) (EÜS VI 716 (13) < Puhja khk– M. Pehka, 1909), teksti kirjutas üles D. Sell (H I 3, 538 (5) < Puhja khk, 1888).

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast