6. KUI MA HAKKAN LAULEMAIE (Puh)

Laulu võim. Kus laulud õpitud

Puhja

1r_v12_EYS_VI_714_(2)

KUI MA HAKKAN LAULEMAIE,
laulemaie, laskemaie,
saa ei külä magada,
külä poisi pooli unda,
külä naise natukene -
kõik om rinnu riida päälla,
kõik om akkin aia päälla
minu laulu kuulemaien,
viisikesta võttemaien.
Kuulellie, mõtelie:
kost si laits si laulu saanu,
hulluke sõna osanu? -
Laulu sai ta lakka (1) teeda,
teo teeda kõndeenna,
pütti kotti kandeenna -
sääl on mu sõna säetu,
sääl on laulu laulatetu.

1 Lak’ka teeda – laia teed

Viis: Märt Jänes (päält 60 a vana) (EÜS VI 714 (2) < Puhja khk – M. Pehka, 1909), tekst: Kikka ema (umb. 65 a) (EÜS VI, 807 (73) < Puhja khk, Kavilda v – E. Eisenschmidt, 1909); täiendatud (EÜS V 1230 (18) < Tartu l < Puhja khk, Ulila v, Kaimi k, Vanasse t – M. Kampmann < Kadri Puur (sünd. Villemson (80 a), 1908).

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast