Laulikute sõim
Rannu
Laimajale. Sõimulaulud
NÄE, KOS MINU NÄÄGUTAJA,
kae, kos minu koogutaja!
Esi ei massa maad ei mulda,
sügisesta söödamaada,
kevajasta kesvakõrta –
alles sa tulid raipe kallalt,
alles sul hamba veritse,
suu sooliku limaga.
Eitsi laulu
SINA LAULAS, SINA EI MÕISTA!
Võta võlgu meie käesta –
meil om sõna sepä tettu.
sepä kirja kirjutedu.
Teine vastab:
Mes sa, sitik, sääl sirised,
pasaratas sääl parised?
Ammu sa tul´lit raipe manta,
suu sul soolika limaga,
lõpused alles verega.
Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 430 (1) < Rannu khk ja v, Sangla k < Neemisküla, Kärba talu, 1938), tekstid: A. Tamm (87 a) (E 64438 (1) < Rannu khk, Valguta v – F. Masing, 1929) ja Adam Andik (70 a) (EÜS VI 791/2 (54-55) < Puhja khk, Ulila v. < Rannu khk., Rannu v – M. Pehka ja E. Eisenschmidt, 1909).