Laulikule raha
Rannu
ANDKE RAHA LAULIJALE,
killing keelepeksiale!
Enamb vaeva laulijale,
kui on rehe peksiale –
rehe peksan, sis unetan,
luu laulan, teist tuletan.
Mis ma hoolin lauldessagi,
tõrgun heale tõstessagi,
kõrgista kõneldessagi?
Minu oma siin ei ole,
minu kaasa siin ei kasva –
minu mees mere tagaje,
minu kaasa kaugeella,
minu peiu Peipsi piiril.
Ei saanud sõna kõnelda,
ööda ühes ei magada –
tuul tal viigu tervisida,
vesi armusi ajagu.
(lepp tall viigu lehma õnne,
kask tall viigu karja õnne,
tamm tall tallet tallitagu)
Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 430 (1) < Rannu khk ja v, Sangla k < Neemisküla, Kärba talu, 1938), teksti kirjutas üles: H. Raag (H II 30, 348 (26) < Rannu khk, 1889).