Sundija sulane
Puhja
OLIN MA ENNE HÄRRA POISSI,
kündsin härra krainksid,
vana härra vainusid,
noore hära nupusid.
Sain ma sundija sulasiks;
sundijal olid suured ruunad,
suured ruunad, paksud paadid –
need tahtsid suvelda sugeda,
rauda-arjalda arida,
kulda-kammilda kasida.
Ei saanud nad suvelda sugeda,
rauda-harjalda arida,
kulda-kammilda kasida.
Pidi mind piitsul peksetama,
malgal maha võetama.
Sain ma vaene mees valama,
pika püksimees punuma,
püksid mul põigiti peosagi,
kaltsud mul kaksiti kaelassagi.
Sain ma suure saare peale,
suure saare ääre peale.
Hakasin tuba tegema,
ribudest ja räbudest,
pikemasta pilbastest,
pillirou pindudest.
Sai se sauna valmineksi,
Sina käisid suured saksad,
suured saksad, laeva saksad,
iga kuus kuninga saksad,
Iga reedi Ria saksad,
iga laupäev laeva saksad.
Oh te hullud saksakesed –
ega se pole teie laeva,
ega soome soolalaeva,
Virumaa ei viljalaeva –
se on minu venna sauna,
kus mo vennad vihtelevad,
õeksed käsi pesevad,
labajalga lopotavad.
Viis: Ann Minka (EÜS VI 725 (44) < Puhja khk – M. Pehka, 1909), teksti kirjutas üles Jüri Kuusmann (E 18547 < Puhja, Palupõhja – (1895).