5. KOS MI LÄÄ ÜÖMAJALE? (San)

Võine mets

Sangaste

san_10_kos_me_laame_156_(1160)_1r

Näidude eitsi laul

KOS MI LÄÄ ÜÖMAJALE,
kos mi lövva leeri aset,
kos mi eida magame?
Kos mi eilä eidsin olli,
kos mi toona tulda teimi -
sinna suure söödi pääle,
lakke laja platsi pääle.
Mis meil sinna maha jäie
mis meil kallist ärä katte?
Maha jäi’ käänep’-pää väidseke,
katte kalaluist karbike,
põdra luist jäi põõnake.

Lähme nüüd lehti, näiu noore!
murra osse, laasi lehti,
ärge laaske ladvujane,
ega tiiru tippusida,
jätke ladva käo laulda,
tippu tedre ukkerdede:
kägu ei kuugu kivile,
lind ei laula lakkel maale.

Kägu lät puile puhtaile,
varik-maile valgeile;
käol jäi kiri kivi pääle,
armi aia teibaede.
Sealt saava näiu kindakirja,
aeluse ja amme kirja.

1 asend tetten

Viis: Jaan Libert (71 a) (EÜS VI 212 (96) < Sangaste khk, Keeni v – A. Kiiss, 1909; teksti kirjutas üles V. Korb (H IV 3, 904/6 (22) < Sangaste khk, Uniküla k – Fr.Kuhlbars (saatja), 1890).

Tagged with:
Posted in Üü