1. KOOLE, KURVA MÕRSIJAS (Puh)

Leinamäng

Puhja

x

Kui mondi pühapääval rügade alla mängu tegime, sis üits läits sisse ja k’äst kinni ning nakati laulma. /Kogu laulu ajal vajub iga salmiga allapoole./ Kui üteldi – su peigugi koolu – satte kummali maha.
 
KOOLE, KURVA, KOOLE, KURVA MÕRSIJAS,
jobab su sõsargi koolu,
koole, kurva, koole, kurva mõrsijas,
jobab su veligi koolu,
koole, kurva, koole, kurva mõrsijas,
jobab su esägi koolu,
koole, kurva, koole, kurva mõrsijas,
jobab sa emägi koolu,
koole, kurva, koole, kurva mõrsijas,
jobab su peigugi koolu,
koole, kurva, koole, kurva mõrsijas!
 
Sis satte maha ja kuuli ära, aga sis nakas tsõõr laulma kes ümbre käis:
 
Tõse rõõmu, tõse rõõmu, morsijas,
jobab su veligi eläb,
tõse rõõmu, tõse rõõmu, morsijas,
jobab su esägi eläb,
tõse rõõmu, tõse rõõmu, morsijas,
jobab su emägi eläb,
tõse rõõmu, tõse rõõmu, morsijas,
jobab su peigugi eläb,
tõse rõõmu, tõse rõõmu, morsijas!
 
Sis kargab üles ja nakab kepsu lüümä tsõõri sisen ja sis tõse laulava jälle:
 
Koole, kurva, koole, kurva mõrsijas,
. . . .
 
ERA II 85, 264/5 (45) < Tartu < Puhja, Kavilda v., Järva k. – Helmi Tera < Kadri Helgilt, s. 1850 (1933).

Tagged with:
Posted in Laulumängu