Blog Archives

1. KOOLE, KURVA MÕRSIJAS (Puh)

Leinamäng Puhja x Kui mondi pühapääval rügade alla mängu tegime, sis üits läits sisse ja k’äst kinni ning nakati laulma. /Kogu laulu ajal vajub iga salmiga allapoole./ Kui üteldi – su peigugi koolu – satte kummali maha.   KOOLE, KURVA,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Laulumängu

1. AETAVA AME, AETAVA AME (Puh)

Oldermanni mäng Puhja x Oldermanni tegemine.   Tõse olliva tsõõrin ümbre ja laulseva. Üits ol’li kesken ja pandse ennäst selle järgi rõivile, nigu laulun üteldi:   AETAVA AME, AETAVA AME, Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut, mähi vööda, mähi vööda, Oldermanni, vinderkeeli, jungerpuut,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Laulumängu

1. KELLE NI KES´VÄ VEREVÄ? (Puh)

Sõrmemähkimise mäng Puhja x Karjalaste laul   KELLE NI KES´VÄ VEREVÄ? Piis-pilli ruus-marja, viiru vitsa ainamaa! Jas´ka Jaani kes´vä verevä. Piis-pilli ruus-marja, viiru vitsa ainamaa! Kes läits kes´vi põimemaie? Piis-pilli ruus-marja, viiru vitsa ainamaa! Anu läits kes´vi põimemaie. Piis-pilli ruus-marja,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Laulumängu

3. TII, TII, AIDA (Puh, Ran) (V_)

Lambamäng Puhja/Rannu x Karjustõ mäng. Kari. Karjus. Susi. Peni (kõik lastõst). TII, TII, AIDA, teritä, teritä saivast, tinatsista teebelista, raudsista roovikista, et ei saa varas varastada, ei ka kanda karjalatsa. Tuku tunni-tanni, pane Mari makale, Liisu ketrab siidi, Ann ajabContinue Reading

Tagged with: ,
Posted in Katõkõnõga mängu

3. VISTELIKKU, VASTELIKKU (Kam, Puh) (V_)

Vastlalaul Kambja/Puhja x Lina loitsimine Liha-eite ommuku viidi sõnnikut aia pääle ja tütriku kogusiva kokku ja lasksiva liugu ja esi laulsiva: Liuge, lauge! VISTELIKKU, VASTELIKKU, liuge, lauge, linad liugu laskijale, liuge, lauge, tudred toa istujale, liuge, lauge! Kosujale kolkaluste, liuge,Continue Reading

Tagged with: ,
Posted in Talv

2. TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE (Rõn, Puh)

Sõõru, lehmakene! Rõngu/Puhja Lehma lüpsje TSÕÕRU, TSÕÕRU, LEHMAKENE, tsõõru! Poiss viib minu, hunt viib sinu, tsõõru, jäädvad pole me kumbegi, tsõõru. Viis: P. Kurg (EÜS III 36 (23) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg hr. BruusiContinue Reading

Tagged with: ,
Posted in Lõuna

6. MIS KULLED SA, KULUALUNE? (Puh)

Teretamata möödaminejale Puhja (MIS) KULLED SA, KULUALUNE, vahid, rehe varbelane? Kulled näiu kukkumista, laane linnu laulemista. Mine, mees, mööda minusta, käi kaudu, rauda kange, esi ei tihka teretada, ei ka anda „Jumal appi!” Suu sul soe verega, käe karu rõipega.Continue Reading

Tagged with:
Posted in Lõuna

7. TULE, LIISU, TÕSTA LINKI! (Puh) (Vk)

Mardilaul Puhja Märdi laul.   TULE, LIISU, TÕSTA LINKI, märti, santi, tule, Anu, ava usta, märti, santi! Meie, märdi, kaugelt tullu, märti, santi, läbi soo, läbi ligeda, märti, santi. Märdi küitse külmetava, märti, santi, Märdi varba valutava, märti, santi.  Continue Reading

Tagged with:
Posted in Süküs

6. KÄI, KIIGE, KÕRGELE! (Puh)

Kiigelaul Puhja Ällilaul   KÄI, KIIGE, KÕRGELE, kiigäle, kiigäle, üle tammiste talade, kiigäle, kiigäle, üle vasiste vag’ade, kiigäle, kiigäle, üle loogu laidapuida, kiigäle, kiigäle. Tooge kana, tooge muna, kiigäle, kiigäle, tooge ani arjatside, kiigäle, kiigäle, tooge partsi paaritside, kiigäle, kiigäle,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Kevade

5. TULGE ÄL’MÄ, ÕELME! (Puh)

Anded kiigele Puhja Ällilaul   TULGE ÄL’MÄ, ÕELME, kiigäle, kiigäle, tulge kiikmä, kirivä, kiigäle, kiigäle! Ma ole äelm älli päälla, kiigäle, kiigäle, ma ole kirriv kiigu päälla, kiigäle, kiigäle. Tooge kana, tooge muna, kiigäle, kiigäle, tooge ani arjatside, kiigäle, kiigäle,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Kevade

4. MES SÄ KIIDSUT, KIIGEKENE? (Puh)

Kiik tahab andeid Puhja MES SÄ KIIDSUT, KIIGEKENE, kiigäle vaagut kulda vaarukene, kiigäle? Kiige kiidsup kindaita, kiigäle, vaagup kulda vaarusita, kiigäle, päälislauda päädikita, kiigäle, aluslauda ammeita, kiigäle. Las tulep vastatse sügise, kiigäle, sis mu veli võtap naese, kiigäle, sis saapContinue Reading

Tagged with:
Posted in Kevade

3. KÄI, KÄI, KIIGEKENE! (Puh)

Meri, luust sõrmus. Kiigelaul Puhja KÄI, KÄI, KIIGEKENE, kii-kiigäle, käi väl’lä värävista, kii-kiigäle, lao väl’lä laideesta, kii-kiigäle! Mes sääl meie älli alla, kii-kiigäle? Meri meil älli alla, kii-kiigäle. Mes sääl mere keskeella, kii-kiigäle? Kivi mere keskeella, kii-kiigäle? Mes sääl kiviContinue Reading

Tagged with:
Posted in Kevade

3. LASKE SISSE KADRISANDID! (Puh)

Kadrilaul Puhja Kadri laul.   LASKE SISSE KADRISANDID, Kadri, kadri küüdsed külmetävad, Kadri, kadri varbad valutavad, Kadri. Kadri tulli kaugeelta, Kadri, läbi suu ja suure raba, Kadri, läbi pikä pilliruu, Kadri, läbi kahre kasteheina, Kadri. Piliruug sii pistis põlve, Kadri,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Süküs

1. 1. KOES MEIE ÕITSE LÄÄME? (Puh)

Kuhu teeme õitsitule? Puhja KOES MEIE ÕITSE LÄÄME? Õitse lääme Elmi mäele, tule teeme tii-raa (teeraja) pääle, ase aia käänakute. Kesse tuli me tulele? Tulli kaitsa kauba miista, mõlembil olli mõõka vöölla, katel kannusse jalalla. Viis: Mari Pehka (58 a)Continue Reading

Tagged with:
Posted in Üü

1. KUI MINA ALLES NOOR VEEL OLLIN (Puh) (V_)

Imed Puhja KUI MINA ALLES NOOR VEEL OLLIN, lapsepõlves mängisin, ei mina teadnud muud kui seda, mis mina nägin silmiga: Härjad auksid, koerad kündsid, naised raidsid rattapuida, lammas läits laole munele, kana tõi kaitsa tallekesta, lehm tõi laugu täkikese, obeneContinue Reading

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast

2. KOHES LÄÄME VASTA ÜÜDÄ (Puh)

Õitsil Puhja KOHES LÄÄME VASTA ÜÜDÄ vasta üüdä, vasta kuuda, vasta armasta aguda, vasta pilget pimme üüdä? Eitsi lääme vasta üüdä, vasta üüdä, vasta kuuda, vasta armasta aguda, vasta pilget pimme üüdä. Kohes meie tule teeme tule teeme, leeri lööme?Continue Reading

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast

3. LÄTSI VÄLJA HOMUNKULTA (Puh)

Sarved sepale Puhja Kitse sarvest lutuke. Sarved sepale LÄTSI VÄLJA HOMUNKULTA, enne kuuda, enne päiva, enne haljasta haguda. Hagu nakkas haljendama, taivas nakkas narmendama, (h)ilves istus herneenna, kits se karas kaaraenna, lemmes laulis leppikunna. Mina kodu koerde perra, usinaste hurteContinue Reading

Tagged with:
Posted in Laulu eläjist ja tsirkõst

40. OLES MINU OLEMINE (Puh)

Puhja OLES MINU OLEMINE, tõisest minu tegemine, ma panes härra ärgates, kubijas pääle kurgites, isand pääle ikketes, aidamees adra vagates, opman kätte odates, kilter see kriimus järele. Viis: Mari Pehka (58 a) (EÜS V 550 (6) < Puhja khk –Continue Reading

Tagged with:
Posted in Külä ja sulase

39. TULEB JO POOLBÄ ÕDAGU (Puh)

Palju saksu Puhja TULEB JO POOLBÄ ÕDAGU, konas meid lahti lastanesse, ja õdagulle õigatasse? Kiidsuva keriku usse, vaaguva vainu värate – sis meid lahti lastanessa, ja õdagule õigatessa. Kubijas, mo kullake, kilter ella vellekene, lase meid varra vallale, õigel ajalContinue Reading

Tagged with:
Posted in Külä ja sulase

38. OH MO ÄÄDA ÄRRÄKESTA (Puh)

Palve sakstele Puhja OH MO ÄÄDA ÄRRÄKESTA, kulda rooni provvakesta, astu üles akna pääle, kae vaese valla pääle, kudas valda vaivatasse, teopoisse piinatasse! Kurat pantu kubijasse, varas valla päälikusse, ai ta valda vardaeide, teopoja teibaeide. Vald küll vaakis vardaenna, teopojaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Külä ja sulase

36. LÄTSI MA, TILLUKE TEOLE (Puh)

Kuri kubjas Puhja LÄTSI MA, TILLUKE, TEOLE, väikene mõisa välja pääle. kubijas kuri minule. Kubijas, mo kullakene, esand, ella lehekene, lase mo vara vallale, enne muida õdagulle! Sis ma kutsu kubijasse, õika eile esandasse. – Kubijas, kuradi sulane, põrgu põhjaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Külä ja sulase

35. ÄRA LÄÄ JA TÕOTA (Puh)

Sulane läheb ära Puhja ÄRA LÄÄ JA TÕOTA, üles, üles: siija jäta siidi (siigi: sellegi?) paika, üles, üles, asemegi anna muile, üles, üles, nukka noorile mihile, üles, üles – tulgu paigule paremba, üles, üles, asemele auusamba, üles, üles.   KolgaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Külä ja sulase

34. OH MA VAENE ORJAKENE (Puh)

Sulase söök Puhja Orja laul OH MA VAENE ORJAKENE, sandikene sannanaene, piiran ümbre perenaase, sammun ümbre saksa naese, palun temält palakest, nuijan leivä nurgakest – leem mul leende lükati, ualeem mul ukati, tanguleem mul tallati, kulbi tuhka topiti, isi paaleContinue Reading

Tagged with:
Posted in Külä ja sulase

33. OLIN MA ENNE HÄRRA POISSI (Puh)

Sundija sulane Puhja OLIN MA ENNE HÄRRA POISSI, kündsin härra krainksid, vana härra vainusid, noore hära nupusid. Sain ma sundija sulasiks; sundijal olid suured ruunad, suured ruunad, paksud paadid – need tahtsid suvelda sugeda, rauda-arjalda arida, kulda-kammilda kasida. Ei saanudContinue Reading

Tagged with:
Posted in Külä ja sulase

32. OI-TOI-TOI-TOI, TOMINGANE (Puh)

Puhja Imelik rüüd OI-TOI-TOI-TOI, TOMINGANE, minu rüid oli remelgane, särk oli särja soomuksista, kasuk kalanahasta, püksid püi-viladest, sukad soo-samaldest, kingad kimle-karvadest. Viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (54) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, 1909), tekstiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Külä ja sulase

31qqqq . OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS (Puh)

Sarvepuhuja. Kalajõgi Puhja OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS, olin mina ollandi (pereme´e) sulane. Pidi mind piitsku peksetama, raudarooska rapsitama! Sain mina vaenemees valama: valsin vaheaida mööda, kiidäl (?) küla kopelt mööda. Sain mina suure saare alla, saare alt ma leisinContinue Reading

Tagged with:
Posted in Külä ja sulase

__P u h j a_v i i s i d__

1. EÜS VI 715 (6) < Puhja khk– M. Pehka <  Viive Kadajas, 1909 2. EÜS VI 714 (3) < Puhja khk– M. Pehka <  Kadri Tehvant (78 a, pärit Tarvastust), 1909 3. EÜS VI 716 (12) < Puhja khk–Continue Reading

Tagged with:
Posted in Puhja/Rannu

x KITS KIDU KARJA (Puh)

Kits kile karja Puhja KITS KIDU KARJA, võta pig (?) perrä, tuu mulle pippi, mina pipi põrsale, põrss mulle kakka, mina kaka kalevile, kalev mulle lehte, mina lehe lambaalle, lammas mulle villa. Ma tii villast veerikutta, kateratta kaarikuta, sulaselle suureContinue Reading

Tagged with:
Posted in Laulu eläjist ja tsirkõst

5. LÄTSI MÕTSA OMMIKULTA (Puh)

Kurg künnab Puhja LÄTSI MÕTSA, joodu, OMMIKULTA, joodu, oi leeli, ommukulta, joo, enne kuuda, joodu, enne päivä, joodu, oi leeli, enne päivä, joo, enne allas-, joodu, -ta aguda, joo du, oi leeli, -ta aguda, joo. Näije kure, joodu, kündevata, joodu,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Laulu eläjist ja tsirkõst

4. LÄTSI MÕTSA OMMIKULTA (Puh) (V-)

Kurg künnab. Suur tamm. Lauldud hobu Puhja LÄTSI MÕTSA OMMIKULTA, enne kuuda, enne päeva, enne al’lasta aguda. Mis ma säälta mõtsast leisi? Leisi kure kündevat, Araku äestavat, varesse vagu ajavat. Võti säälta kurelt küsida, arakult sõnu ajada. Võti kure küürustContinue Reading

Tagged with:
Posted in Laulu eläjist ja tsirkõst

16. PÄÄSUKÕSÕ LAUL (Kam, San, Puh, Ote))

Kambja Pääsukõsõ laul VÕTI SULASÕ, VÕTI NÄIDSIKU; umbli kaska, umbli särgi, panni ahju otsa pääle – palli ärä – tsärr! H II 29, 833 (6) < Kambja khk., Krüüdneri v. – Jakob Simos, kooliõp. Audrus (1888). MIDLI MADLI, KUDLI, KADLI,Continue Reading

Tagged with: , ,
Posted in Laulu eläjist ja tsirkõst

10. KUR-KUR, KUREKENE (Puh)

Liiri-lõõri Puhja x KUR-KUR, KUREKENE, kus su kulla pesäkene? Tare takka tamme otsan. Kos tamm jäi? Kirves maha ragus. Kos kirves jäi? Kivi katski lei. Kos kivi jäi? Merte viirusi. Kos meri jäi? Must härg ära jõi. Kos must härgContinue Reading

Tagged with:
Posted in Laulu eläjist ja tsirkõst

9. TII, TII, TIGANE (Puh)

Liiri-lõõri… Tii-tii tihane Puhja x TII, TII, TIGANE, vaa, vaa varblane, kos su kulla pesäke? Tare taka tamme otsan. Kos tamm jäie? Vanamees raie maha. Kos vanamees jäie? Vanamees sures ärä. Kos tedä mateti? Pikä põllu pendrä pääle. Kos pennärContinue Reading

Tagged with:
Posted in Laulu eläjist ja tsirkõst

8. SIIRI-LIIRI LINNUKENE (Puh)

Liiri-lõõri Puhja x SIIRI-LIIRI LINNUKENE, kos su kulla pesäke? Taretake tammi otsan. Kus tamm jäi? Vanamiis ragus maha. Kos vanamiis jäi? Vanamiis sures ärä. Kos temä mateti? Pika põllu pendre ala. Kos pennär jäi? Pennär üles künneti. Kos ader jäi?Continue Reading

Tagged with:
Posted in Laulu eläjist ja tsirkõst

4. OLES MINU LOODU MEHESSEGI (Puh) (V-)

 Imelik maja Puhja x OLES MINU LOODU MEHESSEGI, pooles eas poisissegi – ma tiis tare taivaade, elu ilma veere pääle, kost käis müüda müügihärra, ega riidi Riia härra, ega puulba poodi poisi. Küsitelle, nõuetelle: „Kas om Riiga vai om liina?”Continue Reading

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast

7. OLES (ole-es?) MUL SÕNA SEPÄ TETTÜ (Puh) (V-)

Laulu võim Puhja x OLES (ole-es?) MUL SÕNA SEPÄ TETTÜ, viisi vasarde valatu – sõsar mull sõnade seppä, veli olli viisi kirjutaja: kirjut maa, kirjut ilma, kirjut puida, kirjut maida, kirjut tähti taivaesse, kirjut puida põõsaesse. Oles sõna sepä tettü!Continue Reading

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast

6. KUI MA HAKKAN LAULEMAIE (Puh)

Laulu võim. Kus laulud õpitud Puhja KUI MA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, saa ei külä magada, külä poisi pooli unda, külä naise natukene – kõik om rinnu riida päälla, kõik om akkin aia päälla minu laulu kuulemaien, viisikesta võttemaien. Kuulellie,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast

5. OLES MU LOODU LAULIJAS (Puh)

Laulu võim. Kus laulud õpitud Puhja OLES MU LOODU LAULIJAS, laulijas ja laskijas! Laulas ma, maa mürisep, laulas ma, sis laksus mõtsa, kõneles ma, kõlgsus mõtsa. Ei ma tiiä, kes ma ole – mõni mõtel mõtuses’se, esi eidi ilves’sesse. KonnesContinue Reading

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast

4. KUI MA HAKKAN LAULEMAIE (Puh)

Laulu võim. Laulust hobu Puhja Laulu vägi   KUI MA HAKKAN, joodu, LAULEMAIE, joodu, oi, leeli, laulemaie, joo, laulemaie, joodu, laskemaie, joodu, oi, leeli, laskemaie, joo, küla jääb vaiki, joodu, kuulamaie, joodu, oi, leeli, kuulamaie, joo, vald jääb vaiki, joodu,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast

3. ANDKE ÕLUT LAULIJALLE (Puh)

Laulikule juua. Lauliku vaev Puhja ANDKE ÕLUT LAULIJALLE, viina viisi võttijalle, laulja lagi palasi, jooja kurku kõrbenessi. Enamb vaiva laalijalle, kui jo rehepessijalle – laulu laali, tõist mureti, rehe pessi, sii uneti. Maha pessi pika rehe, aganatse halva rehe, esContinue Reading

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast

2. ANDKE ÕLUT LAULIJALE (Puh)

Laulikule juua Puhja ANDKE ÕLUT LAULIJALE, viina viisi võttijale, laulikul lagi palasse, jooja kurku kõrbenessi. Sis ma laula – laksup mõtsa, kõnele, sis kõlksup mõtsa, heida keelta – helgip mõtsa! Oles mu heli ennitsessi, kurku mul kulla mullutsessi, sis minaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast

1. LÜHIKE LUGU MINULE (Puh)

Laulu võim Puhja LÜHIKE LUGU MINULE, lee-lee-loo, väikene värsikene, lee-lee-loo; pööra ümbre, ütle jälle, lee-lee-loo, varsti vana järje pääle, lee-lee-loo: kui ma nakka laalemaie, lee-lee-loo, laalemaie, laskimaie, lee-lee-loo, pisut sõnu pildumaie, lee-lee-loo – jõua ei obu vedada, lee-lee-loo, jõua eiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Ilulaulu maast ja ilmast

1. EMAKENE, ENNEKENE (Puh)

Haned kadunud Puhja 1. 2. EMAKENE, ENNEKENE, muile (sa) annit muida tööda, sulasella suurda tööda, mulle annid ani oida, ani oida, kana kaitsta, kana karja kaitseda. Aie ma ani ojalle, keeruti kana kesälle. Tuli kotkas, kurja lindu, ahka lindu aavikust,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Ilujutulidse laulu

1. OL’LI MUL KOLMI VELLEKEISTA (Puh)

Uppunud vend Puhja OL’LI MUL KOLMI VELLEKEISTA: üte saadi marjasmaale, tõise saadi karjasmaale, kolmanda saadi kalale. Üits tul’li velle marjasmaalta, tõine tul’li velle karjasmaalta, kolmat ei tullu kalalta. Tei ma päise pätsikese, lätsi velle otsimaie. Tul’li mul vasta vana meesi.Continue Reading

Tagged with:
Posted in Ilujutulidse laulu

13. OL’LI MA ESÄ KODUNA (Puh)

Hobune kadunud Puhja OL’LI MA ESÄ KODUNA, ol’li ma emä koduna, üüse ol’lu, päivä kal’lu – üüse ol’lu eitsinagi, päiva kal’lu karjanagi. Üüse oisi esä obese, päivä kaidsi memme karja. Eitsi lätsi ehtemaie, kõhna karja oidemaie. Pannin pää põõsa pääle,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Ilujutulidse laulu

5. TOODI NO SÕA SÕNUME (Puh)

Venna sõjalugu Puhja TOODI NO SÕA SÕNUME. Kes meil sõtta minnenessa? Veli alles tillukene, sõsar sõrme suurukene – ikkes peat sina minema. Veli läts aita ehtemaije, sõsar perrä ikkemaije. „Aja sälgä surma_ame, pane jalga surmapüksi, surmapüksi, surmasuka, aja kätte surmakinda,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Ilujutulidse laulu

1. MEMM LÄTS KARJA SAATIMAIJE (Puh)

Salme laul Puhja MEMM LÄTS KARJA SAATIMAIJE, leis ta kana karjateelta. Memm pand salve ta kasuma. Salven kasvi kena lats, kasvi Salme neitsikene. Salme memmeda paluma: „Emakene memmekene, anna mulle aida võtti – ma lää aita ehtimaie, pääle aida päädContinue Reading

Tagged with:
Posted in Müüdilidse sisuga laulu

4. VELI ULLU VÕTTIS NAESE (Puh)

Noorik kodus käimas Puhja VELI ULLU VÕTTIS NAESE, sõsar sõkke läits mehele – veli võt’t venne karjanaese, sõsar läits sõamehele. Peipsi Pitre tõije sõna: „Sul om oolik onunaene, sul om viisik vellenaene!” Konas lää mina omale, konas veeri velledele? -Continue Reading

Tagged with:
Posted in Abielu

17. MES MINA HOOLI HUISTENNA (Puh)

Kaasa kaugel. Joodik mees Rannu/Puhja MES MINA HOOLI HUISTENNA, ehk ka pelga priistatenna – ega oma siin ei ole, ega kaasa siin ei kasva. Minu oma Ottepääna, minu kaasa kaugel maala, joodab järvela obusta, kivi veeren kimmelkuta, paju veeren paadikesta.Continue Reading

Tagged with: ,
Posted in Abielu

10. NÄIUKENE, NOOREKENE (Puh)

Kuri küla Puhja NÄIUKENE, NOOREKENE, sõtsikene, linnukene, kui läed läbi Viru küla, litsu pää liniku alla, kata kaali hõlma alla – kümme nõida külana, sada nõida sannikuna! Vilets võtti viljaõnne, kae võtti karjaõnne, hoolik võtt hobeste õnne, lihe lahe lambaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Külä ja sulase

15. EMAKENE MEMMEKENE (Puh)

Puhja Noorelt mehele EMAKENE MEMMEKENE, mes pannid mu varra mehele, enne aigu asja pääle? – Mõtlid poisi puudunevad, kahupäid kahanevad; – puudu ei nu poisi hulka, kahane kahupää hulka! Ennemb puudub puune mõtsa, lõppeb lõhmusine mõtsa kaob kadajane mõtsa! Viis:Continue Reading

Tagged with:
Posted in Abielu

14. OLLI MA ESÄ KODUNA (Puh)

Isa- ja mehekodus Rannu/Puhja x OLLI MA ESÄ KODUNA, olli ma emä koduna, taadi tettü tarena, viirse velle põrmandulla – ei mu’s täi esä lüvva, ei mu’s täi emä lüvva. Esä mu hõigas ellikussa, emä hella tütärissa. Olli kui upinContinue Reading

Tagged with: ,
Posted in Abielu

13. OL’LI MA EMÄ KODUNA (Puh)

Isa- ja mehekodus Rannu/Puhja Ilus neiu isakodu OL’LI MA EMÄ KODUNA, viirsi vellide siäna – käisi kui upin üle ussa’a, tamme latva üle tare! Panni pirdu (1) purdeesse, õlekõrsi kõnnikusse – pird es painu purdeessa, õle kõrsi kõnnikunna! Saije joContinue Reading

Tagged with: ,
Posted in Abielu

12. KUI MA OL’LI MEMME KOTUN (Puh)

Endine elu. Ema õpetus Rannu/Puhja Ilus neiu isakodu KUI MA OL’LI MEMME KOTUN, käisi ümbre nii kui kägu, liisi ümbre nii kui lindu – jala ol’li all kui jaanililli, esi ol’li pääl kui päivä lilli. Saije ma mehe koduje -Continue Reading

Tagged with: ,
Posted in Abielu

11. KASVI MA ESÄ KODUNA (Puh)

Endine elu. Isa- ja mehekodu Puhja Liigasööja KASVI MA ESÄ KODUNA, kasvi ma ema koduna, veersi viie velle kodu – veersi ku ubin üle õue, käänsin kui kana üle kaeu! Sääl pani pirru purdeessi, õlekõrre kõnnikussi; pirdu ei paindund purdeenna,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Abielu

10. KASVI MA KASU KODUNA (Puh)

Endine elu. Isa- ja mehekodu Rannu/Puhja KASVI MA KASU KODUNA, veersi ma vellete seanna, sääl ma seie seda kala, mes tulli mängen mäele, lusti lüvven lootsikulle. Saie ma võõra koduje, sai ma peiu peralta – nüid ma söö seda kalada,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Abielu

11. MEIE TAAR APNEMA (Puh)

Taari tegemine Puhja Taari tegemise laul MEIE TAAR APNEMA, külä naese kaklema, kes juup, juubnus jääp, kes maidsap maha satap. Laulnud Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (54) ja EÜS VI, 771 (35) < Puhja khk, Kavilda v –Continue Reading

Tagged with:
Posted in Külä ja sulase

x.

Tagged with: ,
Posted in Abielu

17. MARIKENE, MARJAKENE

Oleks mullu tulnud Puhja/Rannu Miks ei tulnud MARIKENE, MARJAKENE, mes sa mullu mul ei tulnud, tunamullu mul ei saanud, kui käisid käsud järele, sõitsid sõrmusse vedajad, viied-kuued viinulised? – Ma oles ammu aida teinud, aida teind animunesta, katusse kanamunesta, rästaContinue Reading

Tagged with: ,
Posted in Nuurus

16. NEIUKENE, NOOREKENE

Petis peiu Rannu/Puhja 1. 2. NEIUKENE, NOOREKENE, kõndis ta läbi külade, päälta küla päide roogu, helme kaalan helisiva, raha kaalan rabisiva, linti rinnan libisiva, rätt oli pähan räime kirja, tõine kaalan kaarde kirja, undrik ümbre ümalista, pallapool ümbre paluka lehist.Continue Reading

Tagged with: ,
Posted in Nuurus

24. MUL OLLI ÜTSI UIBUKESTA

Kolm õuna Rannu MUL OLLI ÜTSI UIBUKESTA, uibun kolmi ossakesta, ossan kolmi õunakesta. Üts olli õuna hõpekirja, tõise olli õuna vaskikirja, kolmas olli õuna kuldakirja. Mis olli õuna hõpekirja, selle mina pistin emä peiju, mis olli õuna vaskikirja, selle minaContinue Reading

Tagged with: ,
Posted in Nuurus

6. OH MEID VAESID VAEVESIDA

Peretütar ja vaeslaps Puhja x OH MEID VAESID VAEVESIDA, nälja talu näidusida, seime orust uhakida, pajust partsi pütsikida – on tep me ihu ilusa, pale nätta parembagi kui ju talu tütterilla. Kae talu tütterida – sööva na tsialihada, võtva võida,Continue Reading

Tagged with:
Posted in Latsepõlv

5. VÕÕRASEMA, VÕHLU EMA

Võõrasema ootab koju Puhja Võõrasema ootap, kui võõrastütrik kodo tulep. VÕÕRASEMA, VÕHLU EMA kuuli mu laanen laulevata, läbi laane elkivata: „Joose, Ellu, karga, Kaie, tantsi tal’li, Märdi naene – pöörä ni värävä pöörä, usse ummisrõngaide! Tulep ju korat koduje -Continue Reading

Tagged with:
Posted in Latsepõlv

4. KUULDI MU LAANEN LAULEVATA

Oma ema ootab koju Puhja Oma ema ootab tütart tüüst koju KUULDI MU LAANEN LAULEVATA läbi laane elkivata – ema ootse osa peon, esa kai kala käen, konas tuleb kodu tüttarta. „Joose, Ellu, karga Kaije, tantsi tal’li, Märdi naene, paneContinue Reading

Tagged with:
Posted in Latsepõlv

6. OH MINA VÄIKE MEHEKENE

Vara vaeseks Puhja Pole isa olnudki. Orjalapse laul. OH MINA VÄIKE MEHEKENE, põlvepikkune poisikene, ärä kooli memmekene, ärä memme armukene. jäi mina maha marjakene, põrmandule põrmukene. Mul pole esä ollessagi, emad ei ilma tullessagi – minu tennu tedrekese, munenu mustaContinue Reading

Tagged with:
Posted in Latsepõlv

5. MINA ÜKSI VAENELATSI

Vara vaeseks. Nutust järv Puhja MINA ÜKSI VAENELATSI, kohe istu, sääl ma ike, kohe astsi, sääl alani – sinnä tekku tiigikene, sinnä jäije järvekene, kost sai onu obestel ojuda, valla varsul veeritada. Lätsi ma tare lävele – es ole tarreContinue Reading

Tagged with:
Posted in Latsepõlv

3. OLGU TERVE MEMMEKENE

Memme vaev Puhja/Rannu OLGU TERVE MEMMEKENE, tõisest terve taadekene, olga terve hoidimasta, oidimasta, opemasta! Oidis mind hobuste jalusta, kaitsis karja tee rajalta, kirju karja keskeelta. Ei saand ma armi palgeesse, täppi täiesse näosse. Oidis sinna ooneesse, kaitsis sinna kammerisse, kusContinue Reading

Tagged with: ,
Posted in Latsepõlv

2. EMAKENE, MEMMEKENE

Memme vaev. Kasvatus asjata Puhja EMAKENE, MEMMEKENE, enam vaeva näid minusta kui ju muista tüterista: sülen hoidsid süvvena, kaelan karja saateena, põllen hoidsid põimeena, rüpen rüga lõigatena. Mis sai memmele minusta, mis sai abiks haudijale? Silmavetta, söämevalu – ikku saiContinue Reading

Tagged with:
Posted in Latsepõlv

1. ISTE MA ESI ERÄLDE

Memme vaev. Põlatud laps. Kus istun – iken. Laeva tegemine. Imelik maja Puhja ISTE MA ESI ERÄLDE, kääni käsi ma põsili, miilde tul’li memmekõne, miilde memme armukõne. Enämb vaiva näid minusta kui meist muista tütterista – sülen hoisit süvveenna, põllenContinue Reading

Tagged with:
Posted in Latsepõlv

1. MAGASI MINA, MAGASI (Puh)

Mere kündmine Puhja MAGASI MINA, MAGASI, sinilillede seana, kullerkuppe põõsaenna. Mis mina näie maateenna? Näi mina und maateenna: meri üles künnetiie, künnetiie, külvetiie, meri ära äestedi, lina sisse külvetiie; lina kasvi kui see linti, kukar otsan kui see kulda. LinastContinue Reading

Tagged with:
Posted in Müüdilidse sisuga laulu

__P u h j a_t e k s t i d__

/ – – – / Pulma pruugiks oli ka veel kaasitamine. Kui paariläinud meeldisid mõlema poole sugulasile, siis olid kaasitamise laulud kiidulaulud nende tegudest ja omadustest. Ei meeldinud aga üks pool teise poole sugulasile, siis toodi ta vead kõik etteContinue Reading

Tagged with:
Posted in Puhja/Rannu

10. ÄIU-ÄIU, LATSEKE (Puh, Ote, Kam)

Hällilaulud Puhja, Otepää, Kambja Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. ÄIU, ÄIU, LAPSUKENE – memm läks metsa marjule; toob pika peotäie, kadakase kannu täie. Uibuse hunnikutäie, lõhmusese liua täie. E 72212 (5) < Puhja khk, KavildaContinue Reading

Tagged with: , ,
Posted in Latsepõlv

15. LAS MA KAE, LAS MA KATSU! (Puh) (V-)

Kodu tundemärgid Puhja x LAS MA KAE, LAS MA KATSU, kost ma tunne oma kodu? Kuast tõssi kulla-suitsu, tare harjast õbesuitsu; kuan kulda keedeti, taren õbedat õõruti. H IV 4, 465 (10) < Puhja khk – W. Mõts (1888)

Tagged with:
Posted in Õdagu