Küläelu, sulase ja sundja

OLES MINU OLEMINE... Külä (kogukond) om staatus ja kõrts sotsiaalvõrgustik. Kui mõisnik tegi rentnikest kubija ja sulasist mõisatiinjä, sis muutuva läbikäimine ja “saisuslitse” vahekõrra: laulu panva mõtlema, et ori ei taha saada vabas, a uupis orjapidäjäs.

_________________________________________________________

.

Read more... 0 comments

__K õ r t s i l a u l u d__

Read more... 0 comments

1. ÕISU MEES TEGI ÕLUTA (Ran)

Õlu

Rannu

8_ERA_III_7_99_(38)_2r

ÕISU MEES TEGI ÕLUTA,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
Pärnu miis pani pärmi sisse,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
Viru miis viha umalad,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
Järva miis jahud jämedad
airussa, airussa, airussa, valerallalla.
 
Tulli sis õlu tugeva -
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
võttis meeled meiste päästa,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
poole meele poiste päästa,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
tanud targa naiste päästa,
airussa, airussa, airussa, valerallalla.
 
Sis mehed mütsita mürasid,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
ja naised tanuta tantsisid,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
poisid poole saapaida,
airussa, airussa, airussa, valerallalla.
 
Õlut juuasse tuuasse,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
eksta (tõista?) tehakse kojasse,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
kolmas käärib kammerisse,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
nellas liigub linnassise,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
viies viidi veskeelle,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
kuues kurnale säetu.
airussa, airussa, airussa, valerallalla.
 
Viis: Ann Tampere (65 a) (ERA III 7, 99 (38) < Rannu khk ja v, Uniküla – H. Tampere, 1933), teksti kirjutas üles H. Raag (H II 30, 334/5 (6) < Rannu khk, 1889).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

2. MEIE TAAR APNEMA (Ran)

Õlu

Rannu

9_ERA_III_7_99_(38)_2r

Taar õlleks. Taevas tantsima
 
MEIE TAAR APNEMA,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
küla naised kaklema,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
mehe mütsita mürama,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
naised tanuta tantsima,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
poisid poole puusakeli,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
neitsid nella-töllakeli,
airussa, airussa, airussa, valerallalla.
 
Joodime jumala joobnus,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
kupati läbi kuradi,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
siis nakas taevas tantsima,
airussa, airussa, airussa, valerallalla,
pilved pidama pillaskaari,
airussa, airussa, airussa, valerallalla.
 
Viis: Ann Tampere (65 a) (ERA III 7, 99 (38) < Rannu khk ja v, Uniküla – H. Tampere, 1933), teksti kirjutas üles H. Raag (H III 10, 110/1 (17) < Rannu khk, 1889), täiendatud (EÜS VII 57 (11) < Rannu khk, Rannu v, Verevi k – J. Kompus ja O. Kuriks < Liisu Suland (66 a), 1910).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

3. JUMMAL OM TOONU SUURÕ TUULÕ (San)

Sangaste

netti_16_H_II_818_(13)_1r

Kõrtsilaul. Joodik. Imemaa

JUMMAL OM TOONU SUURÕ TUULÕ,
suurõ tuulõ, tormi ilma -
esi juu ja esi joruta,
esi mina laka laasi põhja,
puhasta pudeli põhja.

Siin om kõrtsi kõrvi kirja,
kõrtsi põrmand õlle kirja,
kõrts om esi õõriku kirja,
kõrtsi saina sekki kirja.

Ei minna enne siist ei lähe,
siist ei lähe, siist ei lahku,
ku ma kõrtsi laotõ:
sälga võta saina palgi,
turja pääle usse tulba -
sis lähä ära siista maalta,
siista malta sinna maalõ,
kos om kurõ kukke suuru,
ritsike rebäse suuru,
kesä parmu kitse suuru.

Viis ja tekst: Ain Park (umb 65 a) (EÜS VI 210 (91) < Sangaste khk, Keeni v, Keeni m – A. Kiiss (viis), 1909) ja EÜS VI 342/3 (29) – A. Mõttus ja J. Sossi (tekst) (1911); teise viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 818 (13) < Sangaste khk, 1909).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

4. ESAKENE, TAADIKENE (San)

Sangaste

17_EYS_V_157_(98)_1r

Kõrtsilaul

ESAKENE, TAADIKENE,
kui sa liigud liina tiele,
kui sa kõnnid kõrtsi tiele,
ära vahtku viinavaadi pääle
ära kaegu õllekanni pääle! -

Heida silmi helmi pääle,
kae kaala kirja pääle!
Sul om palju tüttarida,
enamb helme tahtejida.

Esakene kõrtsi läts ta,
kõrtsi läts ta, kõrtsi jäi ta.
es ta enne kodu tule,
kui sai seppa (pärmi) silma nätta,
vaadi punni puusa pääle.

Viis: Liisa Jõgi (umb. 50 a) (EÜS V 157 (98) < Otepää khk < Vidrike v < pärit Sangastest – A. Kiiss), tekst: Willem Korb (üleskirjutaja) ja Friedr. Kuhlbars (saatja) (H IV 3, 888 (3) < Sangaste khk, Uniküla k, 1890).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

5. SEI MA KÕRDSIN, JÕI MA KÕRDSIN (San)

Joodiku kojukutse

Sangaste

netti_18_H_II_59_816_(6)_2r

SEI MA KÕRDSIN, JÕI MA KÕRDSIN,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
laulse kõrdsi lavva pääl,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
kaits sääl käppä kanni pääl,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
viis sõrme vitsa pääl,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo.
Sõna kottust perrä tulli,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
kiri perrä kirjutedi,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo.
“Tule kodu, noori meesi,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
naine kottun koolenesse,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo!”
 
“Lass teil koolda, kui ta kooles,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
naise võta, saa paremba,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo.”
 
Sei ma kõrdsin, jõi ma kõrdsin,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
laulse kõrdsi lavva pääl,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
kaits sääl käppä kanni pääl,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
viis sõrme vitsa pääl,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo.
Sõna kottust perrä tulli,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
kiri perrä kirjutedi,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo.
“Tule kodu, noori meesi,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
tare kottun palanes,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo!”
 
„Lass teil palla, kui ta palas,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
tare tii – saa paremba,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo!”
 
Sei ma kõrdsin, jõi ma kõrdsin,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
laulse kõrdsi lavva pääl,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
kaits sääl käppä kanni pääl,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
viis sõrme vitsa pääl,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo.
Sõna kottust perrä tulli,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
kiri perrä kirjutedi,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo.
“Tule kodu, noori meesi,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
obu kottun koolenesse,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo!”
 
„Lass tall koolda, kui ta kooles,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
uu (huu) osta, saa paremba,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo!”
 
Sei ma kõrdsin, jõi ma kõrdsin,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
laulse kõrdsi lavva pääl,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
kaits sääl käppä kanni pääl,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
viis sõrme vitsa pääl,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo.
Sõna kottust perrä tulli,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
kiri perrä kirjutedi,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo.
“Tule kodu, noori meesi,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
emä koltun koolenesse,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
esä enge eidänesse,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo!”
 
Jumalaga kõrdsi äiä,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo,
ei ma enämb emä saa,
oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo!”
 
Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II, 59, 816 (6) < Sangaste khk, Tõlliste v, 1898), tekst: Lotta Küppär (87 a) (H II 6, 771/2 (102) < Sangaste khk, Keeni v – P. Saul, 1890).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

6. OH TEIE ULLU OBESTE POISI (San)

Sangaste

19_ERV_215_(1593)_1r

Joodik

OH TEIE ULLU OBESTE POISI,
ilma rõipe eidsilise,
obene pajlla palu pääl,
linalauki liiva pääl!
Esi kõndva kõrdsi tiida,
vöörütäse viina tiida,
astva külä aganikku.

Mis tii viidat’, kui ei vii,
mis tii oodat’, kui ei otsi,
joba variku vahatse,
joba kõjo kõllatse.

Viisi kirjutas üles A.A. Borenius Lähteenkorva (ERV 215 (1593) < Sangaste khk, 1877) (SKS, LÄhteenkorva nr 310), tekst: Maret Toss (H II 6, 766/7 (93) < Sangaste khk, Keeni v – P. Saul, 1890).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

7. ÕLUT OLI HULLU, TAAR OLI TARKA (Võn)

Õlu

Võnnu

5_EYS_VIII_301_(42)_2r

ÕLUT OLI HULLU, TAAR OLI TARKA,
tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa,
viin oli viha märjuke,
tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa.
Õlut mina joon ja teist mina teen,
tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa,
kolmas käärib kammeris,
tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa,
nellas lekub lennakses,
tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa,
viies magab matukses,
tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa,
kuies kõigub kõrre otsas,
tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa,
seitsmes seisab salve nurkas,
tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa,
kaheksmas alles kasvamata,
tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa,
üheksmas üles tõusemata,
tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa,
kümnes alles külvamata.
tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa.
 
Viis: Liisa Laan (EÜS VIII 301 (42) < Võnnu khk, Kastre-Võnnu v, Hamaste k – J. ja M. Kärt, 1911), tekst: Juhan Liivamägi (60 a) (EÜS VIII, 389 (93) < Ridala khk, Asuküla v, Abli k < Võnnu v – C. Kreek ja J. Muda, 1911).

Tagged in: võnnu_ Read more... 0 comments

8. ALT MINA A'ASIN HAL'LI RAUAD (Võn)

Võnnu

aalisa_184_(6)1_r

ALT MINA A’ASIN HAL’LI RAUAD,
kihutasin kimbli rauad,
muile aga maile musta rauad,
turule tulipunased.
Kõrtsi jõin mina kõr’vikese,
alevisse hal’l’ikese,
linna alla lehte lauku.

Viis: Juuli Otmann (54 a) (ERA III 6, 184 (6) < Võnnu khk, Kastre-Võnnu v, vstm – K. Leichter, 1931), tekst: Juhan Liivamägi (60 a) (EÜS VIII, 387 (90) < Ridala khk, Asuküla v, Ahli k < Võnnu v – C. Kreek ja J. Muda, 1911).

Tagged in: võnnu_ Read more... 0 comments

9. VÕI, ENNE MINA SIIT EI LÄHE (Ote)

Otepää

13X

Kõrtsis.

VÕI, ENNE MINA SIIT EI LÄHE, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu
või, kui mina kõrtsi lahutan, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu,
või, selga võtan seinapalgid, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu,
või. turja peale uksepõõnad, või, el-li lee-lu, el-li lel-lu!

Emand Bekker Otepääst.

Viis: Kristine Uibu (67 a) (EÜS V 151 (67) < Otepää khk, Vastse-Otepää v, Ivani t – A. Kiiss, 1908), tekst: Emand Bekker (E 8° X, 84 (354) < Otepää khk, M. J. Eisen).

Tagged in: otepää_ Read more... 0 comments

10. TERE, TERE, KÕRDSIKENE (Ote)

Otepää

14x_EYS_V_146_(47)_1r

TERE, TERE, KÕRDSIKENE,
tere, kõrdsi kaubakene,
siin om enneki eletü,
mõnda kõrda mõttu joodu,
sada kõrda saia söödü,
tuhat kõrda tandsu löödü.

Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS V 146 (47) < Otepää khk < Palupera metsavahi karjus (umb 70 a eit), 1908); teksti J. Tammemägi (H II 31, 601 (58) < Otepää khk, 1890).

Tagged in: otepää_ Read more... 0 comments

11. MEIE TAAR APNEMA (Puh)

Taari tegemine

Puhja

38p_EYS_VI_727_(54)_1r

Taari tegemise laul

MEIE TAAR APNEMA,
külä naese kaklema,
kes juup, juubnus jääp,
kes maidsap maha satap.

Laulnud Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (54) ja EÜS VI, 771 (35) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, ja E. Eisenschmidt, 1909).

Tagged in: puhja_ Read more... 0 comments

x

Read more... 0 comments

x

Read more... 0 comments

__O m a__k ü l a__k i i t u s (laitus)__

Read more... 0 comments

1. KELLE MÕISA KUI SE LIINA? (Ran) (V-)

Oma küla kiitus. Kaubalaevad

Rannu

x

KELLE MÕISA KUI SE LIINA,
kelle aia kui alevi?
Rannu mõisa kui se liina,
Rannu aia kui alevi.

Sisse joosva siidilaeva,
välla joosva väitselaiva.
Tulge sisse, ostke siidi,
tulge välla, ostke väitsi -
sehen siidi müietasse,
vällan väitsi ostetasse.

H III 10, 99/100 (3) < Rannu khk. – H. Raag (1889)

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

2. SIIN ON KÜLA KUI KALEVI (Rõn)

Oma küla kiitus

Rõngu

4_EYS_VII_65_(9)_2r

Siin on küla

SIIN ON KÜLA KUI KALEVI,
usse ja akne kai alevi,
siia saab minna minijase,
siia saab käia kälisese,
siin on majas marjapuida,
õuen on siin õunapuida,
rikkan väljan pihlapuida,
tare tagan tappuaeda.

Meil on raudase redeli,
hõbedased pulgakesed,
üles mina uibuese,
maha tulla marjapuusta.

Laulnud P. Kurg (EÜS VII 65 (9) ja EÜS VII, 86/7 (9) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg, 1909).

Tagged in: rõngu_ Read more... 0 comments

3. SIIJÄ KÜLÄ KÜKÄTÄNÜ (San)

Korratu talu

Sangaste

4_EYS_V_157_(99)_1r

SIIJÄ KÜLÄ KÜKÄTÄNÜ,
siijä talu tak´astedu,
siin uone urtsa-artsa,
tsia-paha’ tsilge-tsälge,
mulgu muaga topitu,
saina’ saviga paigatu.

Siin suiguri sulase’,
norutaja’ noore-mehe’!

Neli neitsit teil tarena,
kolm om noorta noorikut -
muru luuda nurisi,
ahu algu alali,
nii om neide luitsa anna’,
kui nee’ til´l´u tiis´u anna’,
nii om neide kopa anna’,
kui nee’ karja-koera anna’,
nii om neide livva veere’,
kui nee’ ruuna ruhe veere’.

Tulge meile kaemaia,
meil külä’ kui keriko’,
meil aija’ kui aleve’,
kullaristi’ kua pääl,
õperisti’ riida pääl,
vas´kiristi’ värte pääl!
Meil karratse’ katuse’,
aetugi aija-vitsa’.

Viis: Liisa Jõgi (umb 50a) (EÜS V 157 (99) < Otepää khk, Vidrike v< pärit Sangaste khk – A. Kiiss, 1908), tekst: Liis Kurg, 60 a (H II 5, 495/6 (147) < Sangaste khk – Joosep Hurt, 1877).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

4. MELLES SAGSA MEILE KÄIVÄ (Ote)

Oma küla kiitus

Otepää

2x_tehaEYS_V_146_(47)_1r.

Küla

MELLES SAGSA MEILE KÄIVÄ -
igä eespä esi sagsa,
igä tõsepä tõse sagsa,
igä kolmapä kohtuhärrä,
igä nelläpä neitsukese,
igä reedi riia härrä,
igä poolpä poodipoisi,
igä pühapä Pühare sagsa?
Selle sagsa meile käivä -
meie mõtsan mee lõhna,
vaarikunna vaha lõhna.

Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS V 146 (47) < Otepää khk < Palupera metsavahi karjus (umb 70 a eit), 1908); teksti J. Tammemägi (H II 31, 566 (20) < Otepää khk, 1890) (Salme Vijand, II. I. 28)

Tagged in: otepää_ Read more... 0 comments

5. KELLES SEE KÜLA NÄISSE (Puh)

Oma küla kiitus

Puhja

1.

1_EYS_VI_722_(32)_1r

2.

1_726_(50)_2r

KELLES SEE KÜLA NÄISSE,
kelle paari paistanessi?
Meie küla see näisse,
meie paari paistanessi.
Meie küla kui se liina,
meie aia kui alevi,
meie mehe kui isanda,
meie naise kui emanda,
meie poisi – poodipoisi,
tütriku imeilusa,
latse hõbe laastukese.

Viis: Eeva Vihand (78 a) (EÜS VI 722 (32) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, 1909), tekst: Ann Sirel (H IV 3, 827/8 (11) < Puhja khk – D. Schmidt, 1888); teine viis: Kadri Sütt (EÜS VI 726 (50) < Puhja – M. Pehka, 1909).

Tagged in: puhja Read more... 0 comments

6. MELLES SIIN MAJA MADALA (San)

Korratu talu

Sangaste

1_ERV_1_(1)_1r

MELLES SIIN MAJA MADALA,
roogu rästasse rumala,
õlgikattusse kakkenu,
melles siin hoone urvikule,
tsea paha tsilge-tsälge? -
Eks siin suikuja sulase,
painutaja palgalise. -
Ole_ei suikuja sulase,
painutaja palgalise:
pisut siin peremehe süüdi,
pisut perenaise süüdi -
tandsva tanuta tarena,
ilma ööda uudiena.

Viisi kirjutas üles A.A. Borenius Lähteenkorva (ERV 1 (1) < Sangaste khk, 1877) (SKS Lähteenkorva nr 306), teksti Peeter Roose (H I 2, 554 (4) < Sangaste khk, 1888).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

7. MAJAKENE, MADALUKENE (San)

Korratu talu

Sangaste

2_EYS_VI_213_(105)_1r

MAJAKENE, MADALUKENE,
talukene, tasatsekene,
las’ me kae, las’ me katsu,
melles maja siin madala,
tare katusse kakenu,
melles hoone ulka-ulka,
tsiapaha tsilku-tsalka.

Siin om suikunu sulase,
norutanu noore mihe -
selle om maja siin madala,
tare katusse kakenu:
selle hoone ulka-alka,
tsiapaha tsilka-tsalka,
saina savile paigatu,
pilu pirru tukkemile,
nulga topit’ tutsakile.

Las’ me kae, las’ me katsu,
tohime siiä sisse tulla? -
Siin om susi suule poodu (?),
kahru lastu laideede,
jänes om siiä jätetu,
rebu reiu riputedu.

Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 213 (105) < Sangaste khk, 1909), tekst: Matli Tammemägi (u. 80 a) (H II 31, 567/8 (21) < Otepää < Sangaste khk, Pringi v – J. Tammemägi, 1890).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

8. ÄRA MINA NÄIE NEEDKI PÄEVAD (Rõn)

Riia ehitamine

Rõngu

5_EYS_VII_66_(12)_1r

Ära mina näie

ÄRA MINA NÄIE NEEDKI PÄEVAD,
kui jo tehti Riia linna,
kaedi kura kirikuda,
täkku seljad tulda leivad,
sälu seljad sädemida.

Laulnud P. Kurg (EÜS VII 66 (12) ja EÜS VII, 90/1 (12) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg hr Bruusi abiga, 1909).

Tagged in: rõngu_ Read more... 0 comments

x

Read more... 0 comments

10. NÄIUKENE, NOOREKENE (Puh)

Kuri küla

Puhja

3_718_(20)_1r

NÄIUKENE, NOOREKENE,
sõtsikene, linnukene,
kui läed läbi Viru küla,
litsu pää liniku alla,
kata kaali hõlma alla -
kümme nõida külana,
sada nõida sannikuna!

Vilets võtti viljaõnne,
kae võtti karjaõnne,
hoolik võtt hobeste õnne,
lihe lahe lamba õnne.

Viis: Eeva Vihand (78 a) (EÜS VI 718 (20) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, 1909), tekst: Kadri Puur (sünd. Villemson, 80 a) (EÜS V 1229/30 (17) < Tartu l < Puhja khk, Ulila v, Kaimi k, Vanasse t – M. Kampmann, 1908).

Tagged in: puhja_ Read more... 0 comments

.

Read more... 0 comments

__S u n d i j a d_j a__s u l a s e d__

Read more... 0 comments

1. ORI PIÄT USSIN OLEME (San) (V-)

Orja uni

Sangaste

x

Ori magab metsas. Orjalaul

ORI PIÄT USSIN OLEME,
piät käümä käre’ele,
ussist käümä oige’ede,
linki laskma lebehe.
Ori iks makas orre pääl,
vaene latsi varba pääl.
Johus orsi liigateme -
sis om orja uni lännü,
vaese latse valvamine.

Laulnud Marta Kiršbaum (78 a) (Fonograf. rull Nr. 8, II; 17 VI-5) (E 56017 (23) < Sangaste khk, Korijärve v – E. Päss, 1925).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

2. LASS LEODA, LILLIK LEHMA (San)

Sulase ja peremehe söök

Sangaste

2_sulased_2_EYS_VI_205_(55)_2r

LASS LEODA, LASS LEODA, LILLIK LEHMA,
sulane süü, sulane süü suula-leiba,
lass leoda, lass leoda, Lillik lehma,
mina tambi, mina tambi taari-leiba,
lass leoda, lass leoda, Lillik lehma,
peremies süü, peremies süü piima-leiba.

Viis: EÜS VI 205 (55); teksti kirjutas üles J. Kukrus (H III 21, 569 (4) < Otepää khk, Palupera (kuulnud oma vanematelt, kes enne Sangaste khk. inimesed olid), 1894).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

3. PERENAINE PÕRGULINE (Kam)

Ihne perenaine

Kambja

2_sulased_3_EYS_V_141_(20)_2r

Orjatüdruku laul

PERENAINE PÕRGULINE,
tihka es ta peret pidada,
orjale osa anda.
Oles ma, oles perenaine,
perele palga jagaja,
orjale osa andija -
tapas ma vana varesse.
Säält saas sada sarda liha,
kümme pütti päädikida:
pää saas venne päälikulle,
saba saksa kutsarille.

Laulmise järele üles tähendatud. Laul õpitud isalt, kes ennem Kanapää kihelkonnas elanud.

Laulnud Jenny Petai (umb. 30 a) (EÜS V 141 (20) ja EÜS V 22 (20) < Kambja khk, Kodijärve (end. Kammeri) v, Savimäe t – E. Eisenschmidt ja A. Kiiss, 1908).

Tagged in: kambja_ Read more... 0 comments

4. KÜNNI KÜLÄ KESÄKESTA (Ran)

Kubjas peksab

Rannu

netti_4_ERA_II_16_520_(10)_1r

KÜNNI KÜLÄ KESÄKESTA,
ärja ähkseva eenna -
esi munneni mudaga,
kellini kesa viiga.

Vaadassi varjust ma tagasi:
tu´lli kupjas Koigi puult,
kilter Krummu kõrtsi puult.

Kupjas vahtse kummukeli,
kilter otse küüräkeli -
abas sii alu maasta,
võtse vitsa võsusta,
tõmmas teiba toomingatse.

Sääl mina kubijat pallema:
“Kubijas, mul kullakene,
kilter, kirju linnukene!
Ärä võta vitsa võsusta,
tõmmaku_i teiba toomingatse!”

Ei mul kupjas kuulatagi,
ei mul kilter kühätägi.

Sis sain vaenemiis valama,
valasi vaheaida müüdä (1),
Uudna külä kopelt müüdä.

(1) vaheaed – nurmede vahel aed

Viis: Ann Tampere (61 a) (ERA II 16, 520 (10) < Rannu khk ja v, Uniküla, Andresjaani t – H. Tampere, 1929), teksti kirjutas üles J. Kivisaar (H I 2, 519 (11) < Rannu khk, Valguta v, 1888).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

5. KUBJAS, KUBJAS, KURADINAHKA (Ran)

Kubjas põrgu

Rannu

netti_5_ ERA_II_186_429_(2)_1r

Teo laul

KUBJAS, KUBJAS, KURADINAHKA,
kilter, kirju kitsenahka!
Kubjas põrgu kutsuti
ja kilter perrä kirjuteti.
Kubjas, kilter, aidamees,
need on põrgus kõige ees.

Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 429 (2) < Rannu khk ja v, Sangla k < Neemisküla, Kärba talu, 1938), tekst: Liisu Suland (66 a) (EÜS VII 56 (8) < Rannu khk, Rannu v, Verevi k – J. Kompus ja O. Kuriks, 1910).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

6. TERE, HÄRTSU HÄRRAKENE (Ran)

Palve sakstele

Rannu

netti_6_ ERA_II_186_429_(2)_1r

TERE, HÄRTSU HÄRRAKENE,
kuldakrooni prouakene!
Istu sia tooli pääle,
astu aknaraami pääle,
vahi välla akenesta,
kae välla kammerista -
kae kuis valda vaevatasse,
teo poegi piinatasse!
Kuri loodu kubijas,
rüüvel valla valitsejas,
se aab valla vardasse,
teopojad teibasse.
Kelle saksad sammetised?
Rannu saksad sammetised -
istuva ilu tarena,
kaeva ilu kammerina:
kummales ihu ilusa,
kummales pale paremba?

Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 429 (2) < Rannu khk ja v, Sangla k < Neemisküla, Kärba talu, 1938), teksti kirjutas üles H. Raag (H III 10, 99/100 (3) < Rannu khk, 1889).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

7. OLGA TERVE MEIE HÄRRA (Ran)

Rannu

netti_7_2720_(41)_1r

Talgu tänulaul

OLGA TERVE MEIE HÄRRA
üva ande andemasta,
paremad tõotamasta -
täis oli suuni, täis oli pääni,
täis olli onnista õluta,
täis olli kaunist kallakesta,
mõne päivasta mõduda.

Viis: Ell Kurno (80 a, pärit K-Jaanist) < Rannu khk, Valguta v – P. Tatz, 1910), teksti kirjutas üles H. Raag (H III 10, 100 (4) < Rannu khk, 1889).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

8. ILLIK OLLIN, HELLAD VENNAD (Ran)

Hollandi sulane. Peks mõisas

Rannu

netti_8_ERA_II_16_520_(10)_1r

ILLIK OLLIN, HELLAD VENNAD,
ollin Hollandi sulane
liiverlandi lammeriku.
Holland tegi uue kuue,
Liiverlant laia kasuka.

Säält sain sundija sulaseks.
Sundijal olid suured ruunad,
suured ruunad, laiad laigud,
laiad laigud, kõrged kõrvid. -
Need tahtsid suvel sugida,
talvel tahtsid tallitada,
hõbeharjala arida,
kuldakammila kasida -
ei jõudnud suvel sugida,
ega talvel tallitada,
hõbearjala harida,
kuldakammila kasida.

Siis pidi mind piitsul peksetama,
roosa varsil ropsitama.
Sain siis ma vaene mees valama -
Silla-Jüri silda mööda,
Pilli-Jüri peenard mööda,
Vahe-Hansu aida mööda -
püksit põigiti peosse,
kaltsut kaksite õlale,
püksit täisa püügelida,
kaltsud täisa kaanikuida.

Viis: Ann Tampere (61 a) (ERA II 16, 520 (10) < Rannu khk ja v, Uniküla, Andresjaani t – H. Tampere, 1929), teksti kirjutas üles H. Raag (H III 10, 111/2 (18) < Rannu khk, 1889).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

9. PEREMEES, PEREMEHEKENE (Ran/Võn)

Orja palk

Rannu/Võnnu

1_520_(10)_1r

PEREMEES, PEREMEHEKENE,
perenaine, naisukene,
maksa ära orja oma,
orja oma, vaese vaeva,
lese naise leiva saaki!

Kui sa ei maksa maagi pääli,
küll tasud taiva-anna,
maksad Maarija eena:
külimitud kaendla-alla,
vakad varvaste vahella.

Viis: Ann Tampere (61 a) (ERA II 16, 520 (10) < Rannu khk ja v, Uniküla, Andresjaani t – H. Tampere, 1929), teksti kirjutas üles H. Mikkel (H II 56, 568 (2) < Võnnu khk, 1895).

Tagged in: rannu_võnnu_ Read more... 0 comments

10. SAASSI MA SEDÄ NÄGEMA (Ran/Võn)

Sakste sajatus

Rannu/Võnnu

2_2719_(38)_2r

SAASSI MA SEDÄ NÄGEMA,
et nee saksa santenesse,
sinisärgil sitta loova,
punapüksil puid ragova!
Oles mulle meelivalda,
meelivalda, keelivalda:
ma panes ärrä ärjadesta,
kiltre adra kiilu sisse,
opmanni obusesta.

Viis: EÜS VII 2719 (38) < Rannu, tekst: Mai Puu (75 a) (EÜS VIII 267 (82) < Võnnu khk, Ahja v, vstmj – John ja Marta Kärt, 1911).

Tagged in: rannu_võnnu_ Read more... 0 comments

11. TERE SAKSA, NOORE SAKSA (Ran/Võn)

Palve sakstele

Rannu/Võnnu

3_99_(38)_2r

TERE SAKSA, NOORE SAKSA,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la,
tulge välja trepi pääle,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la,
saiske saali veere pääle,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la,
kaege vaese valla pääle,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la,
kuidas valda vaivatakse,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la,
peremehi piinatakse,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la.
 
Hobuse turjad tulda löövad,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la,
härja kintsud kibemid pilva,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la,
vitsad pikkad vihisevad,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la,
keppid pikkad klõbisevad,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la.
 
Rahvas õhkab raskes valus,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la,
suures hädas surma soovib,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la.
kiltre sõnal on vitsa valu,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la,
kubia sõnal on keppi valu,
ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la.
 
Viis: Ann Tampere (65 a) (ERA III 7, 99 (38) < Rannu khk ja v, Uniküla – H. Tampere, 1933), teksti kirjutas üles P. Rootslane (E 31583 (1) < Võnnu khk, 1897).

Tagged in: rannu_võnnu_ Read more... 0 comments

12. OH MINA VAENE VAIVAJUSS (Võn)

Kupja peksja

Võnnu

4_EÜS_VIII_309_(57)_2r

OH MINA VAENE, mh-ap phu-ha, VAIVAJUSS, mh-ap phu-ha,
kevajane, mh-ap phu-ha, teopoiss, mh-ap phu-ha,
ööse pessi, mh-ap phu-ha, mõisa rehe, mh-ap phu-ha,
päiva künni, mh-ap phu-ha, mõõdu maad, mh-ap phu-ha.
Vao künni, mh-ap phu-ha, tõise jäti, mh-ap phu-ha.
Kaesi mina, mh-ap phu-ha, mõisa poole, mh-ap phu-ha -
kubijas tulli, mh-ap phu-ha, mõisa poolt, mh-ap phu-ha,
kiltre kiriva, mh-ap phu-ha, kerku poolt, mh-ap phu-ha,
viis vitsa, mh-ap phu-ha, peon oll’, mh-ap phu-ha,
ja kuus malka, mh-ap phu-ha, kangli all, mh-ap phu-ha.
Kelle tarvis, mh-ap phu-ha, ne ju omma, mh-ap phu-ha?
Minu vaese, mh-ap phu-ha, kügra tarvis, mh-ap phu-ha.
Anni ma, mh-ap phu-ha, jalule teeda, mh-ap phu-ha:
juoske sinna, mh-ap phu-ha, juurte alla, mh-ap phu-ha,
kus olli hiire, mh-ap phu-ha, elanu, mh-ap phu-ha,
maa mardiku, mh-ap phu-ha, maganu, mh-ap phu-ha!
 
Säält mina lätsi, mh-ap phu-ha, toomikule, mh-ap phu-ha,
toomikust võti, mh-ap phu-ha, suure toki, mh-ap phu-ha,
pihlikest võti, mh-ap phu-ha, pika vitsa, mh-ap phu-ha,
keeruti ma, mh-ap phu-ha, kilterelle, mh-ap phu-ha,
kummuti ma, mh-ap phu-ha, kubijalle, mh-ap phu-ha,
kubijas jooske, mh-ap phu-ha, kusi takan, mh-ap phu-ha,
kiltrel härja, mh-ap phu-ha, juti sällan, mh-ap phu-ha.
 
Viis: Jaan Tsirk (65 a) (EÜS VIII 309 (57) < Võnnu khk, Ahja v, m – J. ja M. Kärt, 1911), teksti kirjutas üles H. Mikkel (H II 56, 583 (23) < Võnnu khk, 1895).

Tagged in: võnnu_ Read more... 0 comments

13. PERENAENE PALJU LAISKA (Ran)

Orja palk

Rannu

1_430_(7)_1r

Laisast perenaesest

PERENAENE PALJU LAISKA,
magap taren tanuta,
ilma vööta voodeena,
ei tema massa orja oma,
orja oma, vaese vaiva,
palgalisel parast jagu.

Kui tema ära koolenessa,
palju vaiva jälle näesse -
kõnnip taiva veerta mööda,
küünarpuu peuna,
kangapleeki kaenlaena:
„Tule ori, võtta oma,
tule, vaene, võtta vaeva!”

Ei tule ori oma võtma,
ei tule vaene vaiva võtma,
palgaline parast jagu.

Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 430 (7) < Rannu khk ja v, Neemisküla, Kärba talu, 1938), teksti kirjutas üles A. Tobber (H II 30, 262 (2) < Rannu khk, 1889).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

14. OLLIN ORJAS, KÄISIN KARJAS (Ran)

Hollandi sulane

Rannu

2_ERA_II_186_429_(2)_1r

OLLIN ORJAS, KÄISIN KARJAS -
Mes mul palgas paisati?

Vanad viisud, vanad rätid,
vana kakenu kasukas -
neid es võta mina vasta.

Tuudi lehmä liikus sarvi
tuudi härga pärdlispääda -
neid es võta mina vasta.

Tuudi lammas paari poige,
Tuudi hobu ohjad pääl -
Neid es võta mina vasta.

Tuudi preili peenikene,
anti mamsel manseldega -
ja ma võtin selle vastu!

Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 429 (2) < Rannu khk ja v, Sangla k < Neemisküla, Kärba talu, 1938), tekst: Liisu Kulla (E,StK 4, 15 (11) < Rannu khk – E. Ahas, 1921), täiendatud (EÜS VI 305 (14) < Rõngu khk, Rõngu v < Rannu khk – A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi < Liis Lamberg (69 a), 1909).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

15. LÄÄME SEDA TEEDA MÖÖDA (Ran)

Orjade tee

Rannu

3_ERA_III_7_98_99_(37)_2r

LÄÄME SEDA TEEDA MÖÖDA,
seda teeda tippilista,
tippilista, täppilista,
maada marjavarsilista,
kust on enne orjad läinud,
orjad läinud, orjad käinud,
vahel käinud vaised lapsed,
suvel hulkunud sulased.

Kui tules tulista lunda,
sattas rauasta raheta -
ikka peab ori ojuma,
ikka vaene vanderdama.
Ori peab oolik olema,
enne valget varane,
õhtu peab eitsi minema,
koidus peab kodu olema.

Viis: Ann Tampere (65 a) (ERA III 7, 98/9 (37) < Rannu khk ja v, Uniküla, Andresjaani t – H. Tampere, 1933), teksti kirjutas üles H. Raag (H II 30, 336 (9) < Rannu khk, 1889).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

16. ÄRA PEAN MINA MINEMA (Ran)

Ori lahkub

Rannu

4_EYS_III_2719_(37)_1r

Sulane läheb ära

ÄRA PEAN MINA MINEMA,
ära pean kallis kaduma,
ära häista rahvaista.

Tulgu paigale paremad,
asemele ausamaid,
siia kohta kuulsambid.
Siia ärgu tulgu tuima,
sia ärgu saagu santi -
siia tulgu toome rikkas,
saagu Saksama kuningas!

Olgu nõnda, kui ma olli,
tehku nõnda, kui ma tegin!

Viis: Ell Kurno (80 a, pärit K-Jaanist) (EÜS III 2719 (37) < Rannu khk, Valguta v – P. Tatz, 1910), teksti kirjutas üles H. Raag (H II 30, 348 (27) < Rannu khk, 1889).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

17. OH MA VEIKE VENNIKE (Ran)

Orjusest ostja

Rannu

5_ERA_II_186_429_(1)_1r

Teumehe laul

OH MA VEIKE VENNIKE,
Lakna Liisu lapsuke!
(Iga üks mind imetanud.)

Läksin tellertes teule,
pilli puhudes põllule,
pisut piima lähkerissa -
seegi kirju kitsepiima,
ammu seisnud apupiima.

Käisin teul kui tihane,
kandsin kotti kui kanake.
Kes mind ostis orjusesta,
päästis mõisa päevadesta,
lunastas lume sausta?

Hobu mind ostis orjusesta,
päästis mõisa päevadesta,
lunastas lume sausta,
lume käkkide käesta.

Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 429 (1) < Rannu khk ja v, Sangla k < Neemisküla, Kärba talu, 1938), teksti kirjutas üles E. Põderson (E 66163/4 (6) < Rannu khk, 1930).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

18. MITU ORJA ILMA PÄÄL? (Ran)

Rannu

6_2720_(41)_1r

Mitu orja?

MITU ORJA ILMA PÄÄL?
Kümme orja ilma pääl.
Ma olin ilmas üksi orja,
teupoiss oli teine orja,
korraline kolmas orja,
neitsik mõisas neljas orja,
viinamees oli viies orja,
kingissep oli kuues orja,
sepakene seitsmes orja,
karjamees oli katsas orja,
öövaht oli üheksas orja,
kündeja oli kümnes orja.

Viis: Ell Kurno (80 a, pärit K-Jaanist) (EÜS III 2710, (41) < Rannu khk, Valguta v – P. Tatz, 1910), teksti kirjutas üles E. Põderson (E 66161 (4) < Rannu khk, 1930).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

19. OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS (Ran)

Sundija sulane. Pillipuhuja. Oleks see mees minul! Kalajõgi

Rannu

7_2719_(38)_2r

OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS,
olin mina Hollandi sulane.
Pidi mind piitsku peksetama,
raudarooska rapsitama -
sain mina vaene mees valama!

Valsin vaheaida mööda,
Kiidäl (?) küla kopelt mööda.
Sain mina suure saare alla -
saare alt ma leisin sarve.
Nakkasin sarve ajama,
nakkasin pilli puhkuma.

Rootsi kuningas kuulatas:
„Oleks see meesi meie meesi!
küll see meesi maksaks marja -
suust ma söödas suhkarit,
pea päälta pähkenit,
joodas apu taariga,
söödas rõõsa piimaga!”

Kalad kullesid jõena,
augid suured, laugid otsas,
purikatel kirjud külled.

Viis: EÜS VII 2719 (38) < Rannu; Tekst: Juuli Sõber (86 a) (ERA II 78, 284 (5) < Puhja khk, Kavlida v, Puhja k < Rannu khk – R. Viidebaum, 1934).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

3. SIIJÄ KÜLÄ KÜKÄTÄNÜ (San)

Korratu küla

Sangaste

4_EYS_V_157_(99)_1r

SIIJÄ KÜLÄ KÜKÄTÄNÜ,
siijä talu tak´astedu,
siin uone urtsa-artsa,
tsia-paha’ tsilge-tsälge,
mulgu muaga topitu,
saina’ saviga paigatu.

Siin suiguri sulase’,
norutaja’ noore-mehe’!

Neli neitsit teil tarena,
kolm om noorta noorikut -
muru luuda nurisi,
ahu algu alali,
nii om neide luitsa anna’,
kui nee’ til´l´u tiis´u anna’,
nii om neide kopa anna’,
kui nee’ karja-koera anna’,
nii om neide livva veere’,
kui nee’ ruuna ruhe veere’.

Tulge meile kaemaia,
meil külä’ kui keriko’,
meil aija’ kui aleve’,
kullaristi’ kua pääl,
õperisti’ riida pääl,
vas´kiristi’ värte pääl!
Meil karratse’ katuse’,
aetugi aija-vitsa’.

Viis: Liisa Jõgi (umb 50a) (EÜS V 157 (99) < Otepää khk, Vidrike v< pärit Sangaste khk – A. Kiiss, 1908), tekst: Liis Kurg, 60 a (H II 5, 495/6 (147) < Sangaste khk – Joosep Hurt, 1877).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

20. OH MA VAENE OSTET ORI (San)

Sangaste

5_H_II_59_817_(11)_2r

OH MA VAENE OSTET ORI,
kinni kihlato solane! -
Üüse eitsin, päiva päidsin,
üüse hoidsi esa hobese,
päiva kaitse velle karja.

Mia saa üü hoidemast,
kua päiva kaitsemast?
Ese andi hiiru ruuna,
velle vereve lehmakese -
tuu sai üü hoidemast,
tuu päiva kaitsemast.

Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 817 (11)< Sangaste khk, Tõlliste v, 1898), tekst: Liis Grüner (65 a) (ERM 144, 14/5 (22) < Sangaste khk, v, Mäe k, Meleve-Matsi t – August Karu, 1920).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

21. KUUGU, KUUGU, PÄÄVÄKENE (San)

Sulane tahab süüa

Sangaste

6_EYS_VI_209_(86)_2r

KUUGU, KUUGU, PÄÄVÄKENE,
kuugu sina, päävä, korgeede,
lõhu, lõhu, pääväkene,
lõhu, päävä, lõunaede,
saada saksa söömale,
pere lõunata pidama.

Saksa söövä sada kõrda,
külälise kümme kõrda,
neitsu söövä neli kõrda,
kodurahvas kolmi kõrda,
karjalatse katsi kõrda. -
Mina üli ütsi kõrda,
mari vaene ilma üvätä,
ei ole üvvä maitsa saanu,
ualijmi huule pääle,
kesvälijmi keele pääle,
kaaralijmi kaala lääle,
läädsälijmi länikusta.

Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 209 (86) < Sangaste khk, 1909), viis: Ann Koppel (sünd Vaher, 76 a), teksti J. Tammemägi (H II 44, 625/6 (81) < Sangaste khk, Prangli v, 1893).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

22. OLES MINA ESI ÄRRÄ OLLU (San)

Kuulus kuhjalooja

Sangaste

7_EYS_I_18_(9)_1r

Oleks herra. Naiste nabrad

OLES MINA ESI ÄRRÄ OLLU,
sis künnas kivitse nurme,
kakkus sis söödü kandulise,
sis ties nabra nigu naise,
kuhiligu kui emanda!
Rõugu meil sis Rõngu näisse,
nabra paistus Paidele.

Viisi kirjutas üles M. Kampmann (EÜS I 18 (9) < Sangaste khk, Tõlliste v,), teksti Willem Korb (üleskirjutaja), Friedr. Kuhlbars (saatja) (H IV 3, 908 (25) < Sangaste khk, Uniküla k, 1890).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

23. SEU MÕISA IKS PÕRGU MÕISA (San)

Hirmus mõis

Sangaste

1.

8_a_EYS_VI_209_(87)_1r

2.

8_b_EYS_VI_209_(87)_2r

SEU MÕISA IKS PÕRGU MÕISA,
kuradite koolimaja,
kon nee orja opetas,
vaese latse vaevatas.

Kimpu panti kippe vitsa,
vaja pääle vaiva-roosa,
tooli pääle toome-nuija,
liha lei luu valule,
liha kunnär riveridse,
liha livvan lagusi,
veri pilli pikkerin.
Liha sei ta leevä iist,
vere jõi ta viina iist.

Parem põlv iks põrguen,
kui meie mõsijan -
põrgun paukva iks pajuurva,
libisevä leppälehe. -
Mõisan paukva pallapoole,
libises ame linane.

Viisid kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 209 (87) < Sangaste khk, 1909), teksti M. Lepp (H III 10, 595/6 (11) < Sangaste khk, Antsla v, 1889).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

24. MEIJE HERR OLL RIKAS MIISS (San)

Rikka ja vaese söök

Sangaste

9_EYS_VI_210_(91)_2r

MEIJE HERR OLL RIKAS MIISS,
kolmekümne mõisa miiss,
es saa süvvä, es saa juvva,
es saa trilli-tralli lüvvä.

Mina vaene vaiva miiss,
tillukõne teomiiss,
kate vaka vella (valla ?) miiss -
kül saa süvvä, kül saa juvva,
kül saa trilli-tralli lüvvä,
kül saa hobesel otre süvvä,
kaaru saava kana süvvä,
nisuvatsa om naise leib.

Viis: Ain Park (65 a) (EÜS VI 210 (91) < Sangaste khk, Keeni v, Keeni m – A. Kiiss, 1909), teksti kirjutas üles Kristjan Gross (H II 31, 773 (14) < Sangaste khk, 1888).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

25. LÄKE KOTA KAEMA (San)

Rikka ja vaese söök

Sangaste

netti_10__EYS_VI_208_(81)_1r

LÄKE KOTA KAEMA,
mis sääl kouan keedetäs,
vanan kouan vaaritäs?
Ära no keedä kitselihä,
ära no vaari va´skalihä -
kits om sika pruputedü,
lammas oisu haisutedü.
Es saa süvvä, es saa juvva,
es saa sa´ndele jagada,
ei ka heitä hilbakille.

Miie tapime vana varesse,
meil sai süvva, meil sai juvva,
meil sai sa´ndele jagada,
sai heitä hilbakille.
Suu sei, pää värisi,
jala joosi mõtsa poole.

 Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS VI 208 (81) < Sangaste khk, 1909), teksti Anette Raid (H III 23, 120/1 (3) < Sangaste khk, 1895).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

26. KONNES MA ORI ÜÜ MAGASI (San)

Orja uni. Ori taevas

Sangaste

12_H_II_59_817_(11)_2r

KONNES MA ORI ÜÜ MAGASI,
sulane vaene suigatasi? -
Suure soo keskeella,
laia laante vahelle!
Kivi olli külma külle alla,
mättas pikka pää alla,
sammal suuri jalutsėnna,
uinusi ori magamaa!

Kuule ei ori üles tõusta;
sisask lauli silma pääle,
kägu kukki kulmu pääle,
pihu lei pilli huule pääle:
“Tule sisse, orjakene,
istu maha tooli pääle!”
Ala anti kulda tooli,
kulda tooli, hõbe õrsi,
kätte anti kulda kanno,
hõbepikeri peona.
“Söö saia, joo õluta,
katsu keele karrastust -
küll sait maala verda süvva,
verda süvva, vetta juvva!”

Valati mina, valati,
esand esi tulenessa!
Mis tal käen vai olesse? -
kanga paki ka(ė)nnelenna,
küünarpuu pikka peona:
“Tule ori, võta hinda,
päivaline, päiva palka,
suviline, suve hinda!”
Taha ei mina orja hinda,
orja hinda, vaeste vaeva,
pea esi, peremi’kene,
pea perenaisekene:
kui sa es massa maa pääla,
tasu (es)vomana tarena -
ei ole taivan tasomista,
Maarja een ei massamist.
Joba Maarja mulle masse,
taivas kätte mull tasusi.

Peremėės, perenaiseke,
pere-ema linnukene,
istu maha tooli pääle,
seni kui tulda tůůdanessa,
halge ala lahutessa,
pantas t’e tunnis vai tulesse,
kates tunnis katelessa -
küll sis tulen tunnistedė,
katelen t’ė kaubeldė,
konas seid söame verda,
konas kakset kaala sooni. -
süvven seid süäme verda,
juvven kakset kaala sooni!

Üles kirjutanud J. Tamm (H II 59, 817 (11) ja H II 59, 821/2 (109) < Sangaste khk, Tõlliste v, 1898).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

27. PEREMEES PERET KOGUSI (San)

Orja palk

Sangaste

13_H_II_818_(13)_1r

PEREMEES PERET KOGUSI,
perenaine pillutenna -
keet ta känga katalena,
vana pastala paana:
„Söö, söö, sulane meesi,
näri, näri, näüdsik noori!”

Peremees peremekene,
perenaine naisekene,
massa ära orja oma,
orja oma, vaese vaiva!
Massa omale majale,
taso omale talole!

Kui sa ei massa oman majan,
taso omana tarena,
küll sa tasot taivaen,
massat maarja lävele,
küünärpuu sull käena,
lag´a kangas´ kangelan:
“Tule, ori, võta oma,
vaenelatsi, võta vaiv!”
Peä esi, peremekene:
kui sa es massa maa pääl,
taso omana tarena -
ole_i taivan tasomist,
maarja lävel massemist.

Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 818 (13) < Sangaste khk, 1909), teksti Joosep Hurt (H II 5, 575 (258) < Sangaste khk, 1877), täiendatud (H III 10, 553/4 (7) < Sangaste khk, Soontaga v – Peeter Roose, 1888).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

28. PEREMĖĖS, PEREMEHEKE (San)

Orja palk

Sangaste

13_a_H_II_818_(13)_1r

Massa ära orjavaeva!

PEREMĖĖS, PEREMEHEKE,
perenaine, eidekene,
massa ära orja hinda
massa ära vaese vaeva;
kui sa ei massa maa pääl
ei ka tasu ala taėva,
sis sa kõnnid põrguhenna,
küünarpuu pikka peuna:
„Tule. ori, otsi hinda,
tule, vaene, võta vaėva!”

Tule ei ori otsimaie,
vaene vaėva tahtemaie;
pannas tunnis su tulesse,
kates tunnis katelisse,
tuld sull ala tetanessa,
halge ala heidetesse.

(Lisatud noot)

Viisi ja vastava teksti üles kirjutanud J. Tamm (H II 59, 818 (13) < Sangaste khk, 1909) ja (H II 59, 803 (66) < Sangaste khk, Tõlliste v – J. Tamm < K. (?), 1898).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

29. KUNAS PÄÄSE MÕISIASTA (San)

Palve sakstele

Sangaste

netti_14_ERA_II_271_332_(14)_2r

KUNAS PÄÄSE MÕISIASTA,
saa saksu teenimasta,
tooli istuja toasta,
känga-kopsija koasta,
sini-põlli põrmandult?
Puolpää pääse mõisiasta,
saa saksu teenimasta.

Ärräkese’, provvakese,
tulge üles tooli pääle,
saiske saali veere pääle,
kae kuis valda vaivatas,
perüs-valda piinatas -
poisi’ aetas puudeede,
teo-poisi’ teibaede.

Paremb põlv´ om põrguena,
kui meie mõisaen:
põrgun paukva paiju ossa’,
libisese lepä lehe’ -
siin paukva pallapoole’,
libisese linatse amme’.

Viis: Helene Novek (sünd Villemson, 1879) (ERA II 271, 332 (14) < Sangaste khk, Kuigatsi v < Urvaste – Ilmar Novek, 1940), tekst: Ann Külvja (23 a) (H II 5, 559/60 (236) < Sangaste khk – Joosep Hurt, 1877).

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

30. KUBJAS TULLI KODU POOLT (San) 25 jul 17.00

Sangaste

netti_15_EYS_VI_210_(91)_2r

Kupjalt palutakse magamiseks luba

KUBJAS TULLI KODU POOLT,
mina joosi mõtsa poole.
Oh mu kulla kubjakene,
kas tah’t punda tubakut,
või tah’t toopijä õlut?
Lase varikun magada,
riida ala ringutämä,
aia ala aigutämä!
Üles ma kissi kivinurme,
üles ma lahi laaneveere,
ärja võõreldi vedäsi,
luu või sarve luigetälle.

Viis: Ain Park (65 a) (EÜS VI 210 (91) < Sangaste khk, Keeni v, Keeni m – A. Kiiss, 1909), tekst: Villem Falkenberg (H III 7, 164 (4) < Sangaste khk, Uniküla v – Friedrich Kuhlbars, 1869 (kogutud), 1889 (saadetud).

 

Tagged in: sangaste_ Read more... 0 comments

31qqqq . OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS (Puh)

Sarvepuhuja. Kalajõgi

Puhja

4_725_(43)_1r

OLIN MINA ORJAS, KÄISIN KARJAS,
olin mina ollandi (pereme´e) sulane.
Pidi mind piitsku peksetama,
raudarooska rapsitama!
Sain mina vaenemees valama:
valsin vaheaida mööda,
kiidäl (?) küla kopelt mööda.

Sain mina suure saare alla,
saare alt ma leisin sarve.
Nakkasin sarve ajama,
nakkasin pilli puhkuma.
Rootsi kuningas kuulatas:
„Oleks see meesi meie meesi -
küll see meesi maksaks marja!
Suust ma söödas suhkarit,
pea päälta pähkenit,
joodas apu taariga,
söödas rõõsa piimaga!”

Kalad kullesid jõena,
augid suured, laugid otsas,
purikatel kirjud külled.

Viis: Ann Minka ( EÜS VI 725 (43) < Puhja khk – M. Pehka, 1909), tekst: Juuli Sõber (86 a) (ERA II 78, 284 (5) < Puhja khk, Kavlida v, Puhja k < Rannu khk – R. Viidebaum, 1934).

Tagged in: puhja_ Read more... 0 comments

32. OI-TOI-TOI-TOI, TOMINGANE (Puh)

Puhja

2_727_(54)_1r

Imelik rüüd

OI-TOI-TOI-TOI, TOMINGANE,
minu rüid oli remelgane,
särk oli särja soomuksista,
kasuk kalanahasta,
püksid püi-viladest,
sukad soo-samaldest,
kingad kimle-karvadest.

Viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (54) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, 1909), teksti kirjutas üles Jüri Kuusmann (E 18548 < Puhja khk, Palupõhja, 1895).

Tagged in: puhja_ Read more... 0 comments

33. OLIN MA ENNE HÄRRA POISSI (Puh)

Sundija sulane

Puhja

5_725_(44)_1r

OLIN MA ENNE HÄRRA POISSI,
kündsin härra krainksid,
vana härra vainusid,
noore hära nupusid.
Sain ma sundija sulasiks;
sundijal olid suured ruunad,
suured ruunad, paksud paadid -
need tahtsid suvelda sugeda,
rauda-arjalda arida,
kulda-kammilda kasida.

Ei saanud nad suvelda sugeda,
rauda-harjalda arida,
kulda-kammilda kasida.

Pidi mind piitsul peksetama,
malgal maha võetama.
Sain ma vaene mees valama,
pika püksimees punuma,
püksid mul põigiti peosagi,
kaltsud mul kaksiti kaelassagi.

Sain ma suure saare peale,
suure saare ääre peale.
Hakasin tuba tegema,
ribudest ja räbudest,
pikemasta pilbastest,
pillirou pindudest.

Sai se sauna valmineksi,
Sina käisid suured saksad,
suured saksad, laeva saksad,
iga kuus kuninga saksad,
Iga reedi Ria saksad,
iga laupäev laeva saksad.

Oh te hullud saksakesed -
ega se pole teie laeva,
ega soome soolalaeva,
Virumaa ei viljalaeva -
se on minu venna sauna,
kus mo vennad vihtelevad,
õeksed käsi pesevad,
labajalga lopotavad.

Viis: Ann Minka (EÜS VI 725 (44) < Puhja khk – M. Pehka, 1909), teksti kirjutas üles Jüri Kuusmann (E 18547 < Puhja, Palupõhja – (1895).

Tagged in: puhja_ Read more... 0 comments

34. OH MA VAENE ORJAKENE (Puh)

Sulase söök

Puhja

7_1222_(7)_1r

Orja laul

OH MA VAENE ORJAKENE,
sandikene sannanaene,
piiran ümbre perenaase,
sammun ümbre saksa naese,
palun temält palakest,
nuijan leivä nurgakest -
leem mul leende lükati,
ualeem mul ukati,
tanguleem mul tallati,
kulbi tuhka topiti,
isi paale (pääle?) pekseti,
sandikeist viil sapsiti.

Viis: Kadri Puur (sünd Villemson, 80 a) (EÜS V 1222 (7) < Puhja khk, Kaimi k, Vanasse t – M. Kampmann, 1908), tekst: Eeva Vihand (78 a) (EÜS VI, 796/7 (60) < Puhja khk, Kavilda v – E. Eisenschmidt, 1909).

Tagged in: puhja_ Read more... 0 comments

35. ÄRA LÄÄ JA TÕOTA (Puh)

Sulane läheb ära

Puhja

8_EYS_V_551_(9)_2r

ÄRA LÄÄ JA TÕOTA, üles, üles:
siija jäta siidi (siigi: sellegi?) paika, üles, üles,
asemegi anna muile, üles, üles,
nukka noorile mihile, üles, üles -
tulgu paigule paremba, üles, üles,
asemele auusamba, üles, üles.
 
Kolga kingi kolmandale, üles, üles -
tulgu tõine, teku niida, üles, üles,
teku nee teonädali, üles, üles,
käigu kurja karjapäiva, üles, üles,
nätaku minu nädali, üles, üles,
käigu minu tähte päiva, üles, üles!
 
Viis: Mari Pehka (pärit Puhjast, 58 a) (EÜS V 551 (9) – M. Pehka, 1908); teksti kirjutas üles V. Mõts (H IV 4, 461/2 (6) < Puhja khk, Väike-Ulila v, 1888).

Tagged in: puhja_ Read more... 0 comments

36. LÄTSI MA, TILLUKE TEOLE (Puh)

Kuri kubjas

Puhja

10_716_(13)_1r

LÄTSI MA, TILLUKE, TEOLE,
väikene mõisa välja pääle.
kubijas kuri minule.

Kubijas, mo kullakene,
esand, ella lehekene,
lase mo vara vallale,
enne muida õdagulle!
Sis ma kutsu kubijasse,
õika eile esandasse. -
Kubijas, kuradi sulane,
põrgu põhja lavvakuke,
kubijalle kurja surma,
tettü lülli lüüsi pääle,
kaagi, karamerde lävele!
Sääl jo kukis kubija naine,
vaakis vardija emanda.

Viis: Kadri Hermann (65 a)(EÜS VI 716 (13) Puhja khk, M. Pehka, 1909), teksti kirjutas üles D. Sell (H I 3, 538 (6) < Puhja khk, S.-Ulila, 1888).

Tagged in: puhja_ Read more... 0 comments

37. TERE, ÄRTU ÄRRÄKENE (Puh)

Palve sakstele

Puhja

11_EYS_VI_716_(11)_1r

TERE, ÄRTU ÄRRÄKENE,
kuldakrooni provvakene,
tõse üles tooli pääle,
astu akna raami pääle,
vahi oma valla pääle -
kuidas valda vaevatas,
teopoige tiebatasse,
(teopoiga piinatas):
ega riidi riisutas,
ega puulba pessetas,
raha kaalast kakutas,
sõle rinnast riisutas.

Vald sii vaagup vardaenna,
teopoja teibaenna.

Kurat pantu kubijasse,
varas valla vanembasse

Ärrä kuulis sedä laulu,
pil’d ta pikeri peosta,
lask ta laasi laua päälta,
minu laulu kullemaie.

Laulnud: Kadri Hermann (umb. 65 a) (EÜS VI 716 (11) ja EÜS VI 742 (11) < Puhja khk, Ulila v, Ridaküla – M. Pehka ja Edg. Eisenschmidt, 1909), täiendatud (EÜS VI 836 (97) < Puhja khk, Kavilda v. – M. Pehka ja Edg. Eisenschmidt < Kadri Sütt (75 a), 1909) (EÜS 507 (7) < Puhja khk – M. Pehka < Mari Pehka (58 a), 1908).

Tagged in: puh Read more... 0 comments

38. OH MO ÄÄDA ÄRRÄKESTA (Puh)

Palve sakstele

Puhja

9_717_(16)_1r

OH MO ÄÄDA ÄRRÄKESTA,
kulda rooni provvakesta,
astu üles akna pääle,
kae vaese valla pääle,
kudas valda vaivatasse,
teopoisse piinatasse!

Kurat pantu kubijasse,
varas valla päälikusse,
ai ta valda vardaeide,
teopoja teibaeide.
Vald küll vaakis vardaenna,
teopoja teibaenna.
Siin et süvvas tuline sööki,
siin et juvvas tuline jooki,
tuli oli õlle toobi pääl,
kirg oli leiva kikku pääl.

Tulgu tulda taivaesta,
tõrva tõmbede vahelta -
ikki peap ori ojuma,
palgapoissi painutama.

Ärjä orjelta küsisi:
pallus päivi nüüd pühis,
pallus palve reediesse,
et saas sarve seisamaije,
ikke otsa engamaije.
Küüdil pää ärä kulunu,
Vallil sarve sammeltedu.

Viis: Adam Andik (päält 60 a) (EÜS VI 717 (16 v) < Puhja khk, Ulila v, Kaimi k – M. Pehka, 1909), teksti kirjutas üles D. Sell (H I 2, 514 (6 ja 8) < Puhja khk, Suure-Ulila v, 1888), täiendatud (H I 2, 507 (9) < Puhja khk, Suure-Konguta v – Jaan Loskit, 1888).

Tagged in: puhja_ Read more... 0 comments

39. TULEB JO POOLBÄ ÕDAGU (Puh)

Palju saksu

Puhja

12_EYS_V_551_(10)_1r

TULEB JO POOLBÄ ÕDAGU,
konas meid lahti lastanesse,
ja õdagulle õigatasse?
Kiidsuva keriku usse,
vaaguva vainu värate -
sis meid lahti lastanessa,
ja õdagule õigatessa.

Kubijas, mo kullake,
kilter ella vellekene,
lase meid varra vallale,
õigel ajal õdagulle;
siis ma kutsu kubijas,
hõika ella esandas;
sis ma kiida kilteris.

Kõik kottusse (1) kubijid täis,
puujuure junkurida,
kiviveere kilterida,
aijaveere aidamehi,
korat panti kubijas,
röövel valla valitsejas,
sunnik pantu sundijassa.

1 (kohad)

Viis: Mari Pehka (58 a) (EÜS V 551 (10) < Puhja khk – M. Pehka, 1908), teksti kirjutas üles V. Mõts (H IV 4, 464/5 (9) < Puhja khk, Väike-Ulila v, 1888).

Tagged in: puhja_ Read more... 0 comments

40. OLES MINU OLEMINE (Puh)

Puhja

13_EYS_V_550_(6)_2r

OLES MINU OLEMINE,
tõisest minu tegemine,
ma panes härra ärgates,
kubijas pääle kurgites,
isand pääle ikketes,
aidamees adra vagates,
opman kätte odates,
kilter see kriimus järele.

Viis: Mari Pehka (58 a) (EÜS V 550 (6) < Puhja khk – M. Pehka, 1908), teksti kirjutas üles Jaan Loskit (H I 2, 507 (10) < Puhja khk, Suure-Konguta v, 1888).

Tagged in: puhja_ Read more... 0 comments

41. MEIE HÄRRA - RIKAS HÄRRA (Rõn) (V-)

Rikka ja vaese söök. Rikas härra ja kehva mees

Rõngu

x

Jaanipäiva laul
 
MEIE HÄRRA – RIKAS HÄRRA,
jaaniko, jaaniko,
kolmekümne mõisa härra,
jaaniko, jaaniko,
ei saand süia, ei saand juua,
jaaniko, jaaniko,
ei saand trilli-tralli lüia
jaaniko, jaaniko.
 
Mina vaene kehva mees,
jaaniko, jaaniko,
kolme vaka vilja mees,
jaaniko, jaaniko,
saie süia, saie juua,
jaaniko, jaaniko,
saie trilli-tralli lüia,
jaaniko, jaaniko.

H IV 4, 499 (15) < Rõngu khk. – A. Käärik < (?) L. Uibu (1891).

Tagged in: rõngu_ Read more... 0 comments

42. JÄLLE LAULA TÕISIPÄIDI (Rõn)

Palve sakstele

Rõngu

8_64_(5)_1r

JÄLLE LAULA TÕISIPÄIDI,
kõrra tõisite kõnele:
oh me ennist härrakesta,
kulda krooni provvakesta!

Tule üles tooli pääle,
saisa saani veere pääle,
kae välja akenista -
kuis su ralda vaevatasse,
peris valda piinatasse!
Kes ai valla vardaede,
teopoisi teibaede -
valla vasgi vardaenna,
teopoisi teibaenna.

Viis: K. Orlov (EÜS VII 64 (5) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg tütre Linda abiga, 1909), teksti kirjutas üles Andres Käärik (H IV 4, 493 (9) < Rõngu khk < (?) L. Uibu, 1891).

Tagged in: rõngu_ Read more... 0 comments

43. OH MEE ÄRRA ÄRTUKEISTA (Rõn)

Palve sakstele

Rõngu

9_33_(7)_1r

OH MEE ÄRRA ÄRTUKEISTA,
kuldakrooni provvakeista!
Toeke siia tooli pääle,
istke saani veere pääle,
kuulge kuis küla kurnatakse,
peris valda vaevatakse,
peremehi piinatakse!

Kurat panti kubijase,
oora päälik opmanisa,
varas valla kohtumeheks,
nee ep küla kurnase,
peris valda vaevase,
peremehi piinase.

Laulnud P. Kurg (EÜS III 33 (7) ja (EÜS III 50 (7) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – Peeter Kurg, 1906).

Tagged in: rõngu_ Read more... 0 comments

44. KELLES MEIE TEEME TÖÖDA (Rõn)

Töötegu timukale

Rõngu

6_198_(12)_1r

Töö timukale

KELLES MEIE TEEME TÖÖDA,
teeme tööda, näeme vaiva?
Teeme tööda timukile,
näeme vaiva vargile.
Tunne es timuk tenata,
varas massa vaeva palka.
kiik me sõrme sõimatija,
käevarre vannutija:
„Siin om tikke tööda tennu,
vilets aiga viivitanu,
kuri tunni kulutanu!”

Viisi kirjutas üles P. Kurg: (EÜS XI 198 (12) < Rõngu khk, Pühaste, 1914), teksti A. Käärik (E 17461 (7) < Rõngu khk, 1895), täiendatud (H IV 4, 492 (8) < Rõngu khk – A. Käärik < (?) L. Uibu, 1891).

Tagged in: rõngu_ Read more... 0 comments

45. OLIN ORJAN, KÄISIN KARJAN (Ote)

Palve näljale

Otepää

6_EYS_V_158_(107)_2r

OLIN ORJAN, KÄISIN KARJAN,
oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,
käisin ma läbi küläna,
oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,
humalida otsimana,
oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,
villu vai vahetamana,
oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata.
Sai mina Saare mõisaesse,
oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,
Saare mõisa talli taga,
oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata.
 
Sääl ma nälga pallelina,
oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata:
„Kuule, kulla näilakene,
oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,
mine küll ära siista maalta,
oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,
mine küll sinna Soomemaale,
oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,
kon ei kolgita linuda,
oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata,
ei ka paugu pakkaliida,
oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, oi-oi-oi-oi, otsata!”
 
Viis: Emilie Birkenbaum (45 a) (EÜS V 158 (107) < Otepää khk, Ilmjärve v – A. Kiiss, 1908), teksti kirjutas üles: Joosep Silde (rätsep) (H III 22, 11 (3) < Otepää khk, Palupera, 1894).

Tagged in: otepää_ Read more... 0 comments

46. TERE, ILLUS ÄRRÄKENE (Ote)

Palve sakstele

Otepää

7_EYS_V_157_(100)_2r

TERE, ILLUS ÄRRÄKENE,
kuldakruuni provvakene!
Tule üles tooli pääle,
saista saani veere pääle,
kae vällä akenesta,
kuis su valda vaevatas,
peris valda piinatas:
kimpu pantu kipe vitsa,
vaja pääle vaeva roosa,
neide orje opeta,
leeva laste leeritada.

Viis: Emilie Birkenbaum (45 a) (EÜS V 157 (100) < Otepää khk, Ilmjärve v – A. Kiiss, 1908), teksti kirjutasid üles J. Kivisaar ja J. Birkenbaum (H II 31, 511 (10) < Otepää khk, 1889).

Tagged in: otepää_ Read more... 0 comments

47. KURAT PANTU KUBIJAS (Ote)

Hirmus mõis

Otepää

8_EYS_V_141_(20)_2r

KURAT PANTU KUBIJAS,
varas valla päälikus,
ke aa’ valla vardade,
teopoisi teibade.
Kubijas kullakene,
lase varra vallale,
aja pääle õdagule.

Viis: Morits Petäi (64 a) (EÜS V 141 (20) < Otepää < Kambja khk, Kammeri v – A. Kiiss, 1908), teksti kirjutas üles J. Birkenbaum (H II 31, 512 (11) < Otepää khk, 1889).

Tagged in: otepää_ Read more... 0 comments

48. SAASSI MA SEDA NÄGEMA (Ote)

Kättemaks sakstele

Otepää

10_EYS_V_150_(62)_1r

SAASSI MA SEDA NÄGEMA, til-li-tal-li, e-li-tel-li,
kui me saksa santma lääva, til-li-tal-li, e-li-tel-li,
sinisärgi sitta vedama, til-li-tal-li, e-li-tel-li,
punasärgi puid raguma, til-li-tal-li, e-li-tel-li,
ahasärgi hake vedama, til-li-tal-li, e-li-tel-li.
 
Viis: Kusta Ilves (67 a) (EÜS V 150 (62) < Otepää khk, Vastse-Otepää v, Loku t – A. Kiiss, 1908), teksti kirjutas üles Villem Vaher (H II 31, 40 (3) < Otepää khk, V-Otepää v, 1889).

Tagged in: otepää_ Read more... 0 comments

49. LÄTSI MA TILLUKE TEOLE (Ote)

Kuri kubjas

Otepää

11_EYS_V_148_(53_2r

LÄTSI MA TILLUKE TEOLE,
väetikene vällä pääle.
Pandse ma kotti koera sälga,
kalakarbi kassi sälga,
esi iste hiire sälga,
riista panni rotti ratta pääle,
kirve kilgi kelgu pääle.
Sis lätsi mõisa nurme pääle,
mõisa nurme nukka pääle.
Mutsuti härjä muasse,
vajoti adra vaosse,
pistsin piidsa penderisse,
piidsavarre vahterisse.
Sis mina kündse kümme vakku,
kümme vakku, sada sahku.
Sis jätti pulli puhkamaie,
vana sõnni saisamaie,
esi heitsi ka magama,
pendre pääle ma puhkama.
Pandse püksi pää ala,
kalsa risti kaala ala.
Sääl tuli kubjas mõisa poolta,
kepp täl vilkus, käsi välkus,
saksa särk lei „tausend Teifel”.
Kubias mo manu tulli:
„Oot sa, kelmi, pää, kelmi!
Kos sa, kelmi, eilä ollid,
mis sa eilä teole es tule?”
Mina kubjad pallemaie:
„Kubjakene, kullakene,
ma käisi eilä kosjuella
aie aida asjasida!”

Kutsun ma kubia saajale:
„Hoian su osa alale,
panen su pala paigale!”
Mis ma kubjal tõotasin?
Kirjud kindad, hallid paelad.
Mis ma kubjal süvvä anna?
Ussi huule, konna keele,
rotti reie, sääse seere,
parmust nee paremba pala.
Kubjas, kulla vellekene,
laskse lahti mõisa käräst,
es ole hirmu naha peräst!

Viis: Peeter Treial (62 a) (EÜS V 148 (53) < Otepää khk, Neeruti v – A. Kiiss, 1908), tekst: Leeni Põder (H II 31, 289/91 (2) < Otepää khk, Neeruti v – J. Illa, 1889).

Tagged in: otepää_ Read more... 0 comments

50. SIIST OM ENNE HÄRRÄ KÄÜNÜ (Ote)

Kuri mõis

Otepää

12_EYS_V_138_(7)_1r

SIIST OM ENNE HÄRRÄ KÄÜNÜ,
härrä käünü, jälje jäänü,
siit om viidü viisulise,
siin om käünü kängalise.
„Tere, ärtu härräkene,
kullakrooni provvakõnõ!
Istu maha tooli pääle,
saista saali veere pääle,
kae akna raami pääle,
sis sa kae vällä akenesta,
kuidas valda vaivatas,
teopoiga piinatas!
Kurat om pantu kubijas
varas valla päälikus!”
Vald küll vaakus vardan,
teopoiga teibal.

Mis olli põlvõ põrgun,
seep olli meie mõisan:
ussõ kiitsva kikkani,
värje vaakva valgõni
kirg olli kikku leevä pääl,
tuli õllõ toobi pääl.

Viis: Jüri Illak (55 a) (EÜS V 138 (7) < Otepää khk, Päidla v – A. Kiiss, 1908), teksti kirjutas üles Jaan Jürgenson (H I 3, 563 (1) < Tartu < Otepää khk, 1891), täiendatud (H III 21, 895 (6) < Otepää khk, Palupera v – J. Kukrus, 1895).

Tagged in: otepää_ Read more... 0 comments

51. OLLI MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN (Rõn)

Nälja peletamine

Rõngu

1_39_(38)_1r

Nälg

OLLI MINA ORJAN, KÄISIN KARJAN,
käisin ma, käbi, külana,
umalida ostemaie,
villu vai vahetama.

Sai ma Saare mõisavasse,
Saare mõisa talli taga,
sääl ma nälga pallelina:
„Kuule, kulla nällakene,
Mine küll ära siita maalta,
mine küll sinna Soomemaale,
kon ei kolgita linada
ega pauguta pakalista!”

Viisi kirjutas üles P. Kurg (hr. Bruusi abiga) (EÜS III 39 (38) < Rõngu khk, 1906), teksti Andres Käärik (E 18151 (4) < Rõngu khk, 1894).

Tagged in: rõngu_ Read more... 0 comments

52. ÕUELE KOLMED VÄRAVAD (Ran)

Kolm hälli. Orjaks kasvatatud

Rannu

1r_v18_2718_(33)

ÕUELE KOLMED VÄRAVAD, kiike, jääle,
väljale kolmed orassed, kiike, jääle,
tapule kolmed umalad, kiike, jääle,
emal kolmi tütarlasta, kiike, jääle.
Kolm oli hälli neil toassa, kiike, jääle -
üks olli sängile sääetud, kiike, jääle,
teine pantud parde külgi, kiike, jääle,
kolmas liidetud laesse, kiike, jääle.
 
Mis oli pantud parde külgi, kiike, jääle,
seda suitsu suigutelles, kiike, jääle,
kibe vingu kiigutelles, kiike, jääle.
 
Sell käisid kolmed kosilased, kiike, jääle:
üks olli viksi Villandista, kiike, jääle,
teine tarka Tarvastista, kiike, jääle,
kolmas oli oma külasta, kiike, jääle.
 
„Neiukene, noorekene, kiike, jääle,
kas sina lähed Villandissa, kiike, jääle,
vai sina tahad Tarvastisse, kiike, jääle,
või kaldud oma külasse, kiike, jääle?”
 
„Ei ma lää oma külasse, kiike, jääle,
oma küla küürakille, kiike, jääle,
oma valla vaivatulle, kiike, jääle,
enne nähtut näljastelle, kiike, jääle.
 
Ei ma läha Villandisse, kiike, jääle -
Villandis om viisud suured, kiike, jääle,
Viisud suured, paelad pikkad, kiike, jääle,
aega lääb arutussaani, kiike, jääle,
päev lääb paela pästassaani, kiike, jääle.
 
Ma lään targal Tarvastisse, kiike, jääle:
Tarvastis om naesed targad, kiike, jääle,
naised targad, poisid pikkad, kiike, jääle,
tütrikud imeilusad, kiike, jääle.”
 
Kes olli liidetud laessa, kiike, jääle,
seda oidsid orjapoisid, kiike, jääle,
kasvatasid karjapoisid, kiike, jääle.
See oli orjale ojonud, kiike, jääle,
palgapoisil paiseenud, kiike, jääle.
 
„Emakene memmekene, kiike, jääle,
see põle minugi süidi, kiike, jääle,
et olen orjale ojonud, kiike, jääle.
Viisid sauna vihtelema, kiike, jääle,
vihtsid sellele vihale, kiike, jääle,
mis ka orja enne vihtnud, kiike, jääle;
pessid sellele seebile, kiike, jääle,
mis ka orja enne pesnud, kiike, jääle.
Viisid saunast vihtelemast, kiike, jääle,
pannid orja voodiesse, kiike, jääle,
palgapoisi padjatesse, kiike, jääle -
Sest olen orjale ojonud, kiike, jääle,
karjapoisile kasunud, kiike, jääle!”
 
Viis: Ell Kurno (80 a, pärit K-Jaanist) (EÜS VII 2718 (33) < Rannu khk, Valguta v – P. Tatz, 1910), teksti kirjutas üles H. Raag (H III 115/7 (21) < Rannu khk, 1889).

Tagged in: rannu_ Read more... 0 comments

x

Read more... 0 comments

x

Read more... 0 comments

x

Read more... 0 comments

x

Read more... 0 comments

x

Read more... 0 comments