Päevatööd

KES MEIST EI RÄÄGIKS MÕNIKORD OMA TÖÖGA VÕI TÖÖVAHENDIGA? – Seda eriti siis, kui asi ei edene? See on meiega kaasa tulnud ajast, kui kõnetati päikest ja tuult, kõnetati käsikivi, sirpi ja vikatit, aga ka põldu ja heinamaad, kõnetati lehmi ja härgi. Tööd ja tegemised on ikka olnud seotud loodusega.

Käsikivilaulud, kudumine
Suvi ja sügis
Vihm, karjaselaulud

Heinatöö, lõikuslaulud, kündmine
Rehepeks, talgulaulud
Metsa ja marjule, puuvedu, vihtade tegemine

__T u b a s e d__ t ö ö d__

Read more... 0 comments

1. KIVIKENE, KULLUKENE

Eks võind meres mürada

Palamuse

1_2

Nõrk orjatüdruk
 
KIVIKENE KUL´LUKENE,
mis sa tulid meie maale,
meie pihtu piinama,
käevarsi vaevama,
käevarsi vaevama ja
õlanukki õeruma?

Oleks me pead pihlakasta,
õlanukid õõnapuused,
käevarred kuslapuused,
sõrmed sõstrapuu lülista –
siis ma peaksin piitsahoobid,
kannaks mõned kaikahoobid.
enam kui halvad haugutused
ja need kurjad kuulutused.

Kivikene ku’llukene,
mis sa tulid meie maale?
Eks sa võind mere’es mürada,
mere laines lüüa laksu!

Viis ja tekst: Helene Maasen (EÜS V 1183 (38) < Palamuse khk – J. Välbe, 1908) ja (H III 15, 71/2 (13) < Palamuse khk, Kaarepere, 1891).

Tagged in: palamuse_tööd_ Read more... 0 comments

2. KIVIKENE, KIIKSUKENE

Eks võind meres mürada

Kodavere

2_2

Käsikivilaul

KIVIKENE, KIIKSUKENE,
voenud sa meren mürädä,
mere kalda all kajada,
ku saed meie müräda,
meie koagude kajada.

Meks siis musta meie leeva?
Küll o musta, küll magusa!
Kana lennas seena peale,
leie tolma leeva sisse.
Selleks musta meie leeva.

Viis: Kadri Ots (84 a) (EÜS II 291 (80) < Kodavere khk, Alatskivi v – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles Villem Kirik (H III 9, 362 (4) < Kodavere khk, Pala v, Moku k, 1888).

Tagged in: kodavere_tööd_ Read more... 0 comments

3. NEIUKENE NOORUKENE

Kuduja

Ta-Maarja

1_kuduja_2r

NEIUKENE NOORUKENE
tule tännä, näitä vällä,
mes oled kukkeni kudanud,
kika-ani kirjutanud,
kas om otsani ilusad,
vai om veereni vereväd.

Äial särki, ämmal särki,
äijäl särki peenikene,
ämmal särki laia laadi.
Õhta õmblen õe särgid,
videvikul venna särgid,
pimestikul peiu särgid.

Üles kirjutatud Otsa saunanaiselt (H II 44, 104/5 (12) < Ta-Maarja khk, Pilka v – H. Raag, 1892).

Tagged in: ta_maarja_tööd_ Read more... 0 comments

__S u v i__j a__s ü g i s__

Read more... 0 comments

1. JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA

Suvi ja sügis

Kursi/Laiuse

1_1r

JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA,
lehta puussa, rohtu maassa,
allentab eiina arussa,
nõtkotab nõmmessa padakas,
kõigub soossa kuusejalga,
obu irnub Iiumaala
varssa karjub kaugeela.

Vikat viib eiina arusta,
nuga nõmmesta padaka,
kerves soosta kuusejalga,
unt sööb iiesta obuse,
karu varsa kaugeelta.

Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII 297 (33) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj, Pööra k – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles J. Remmelgas (H II 56, 22 (12) < Laiuse khk, Reasvere v, 1895).

Tagged in: kursi_laiuse_tööd_ Read more... 0 comments

2. JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA

Suvi ja sügis

Laiuse

2_2

JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA, kaasike,
lehta puussa, rohtu maassa, kaasike,
allentab eiina arussa, kaasike,
nõtkotab nõmmessa padakas, kaasike,
kõigub soossa kuusejalga, kaasike,
obu irnub iiumaala, kaasike,
varssa karjub kaugeela, kaasike.
 
Vikat viib eiina arusta, kaasike,
nuga nõmmesta padaka, kaasike,
kerves soosta kuusejalga, kaasike,
unt sööb iiesta obuse, kaasike,
karu varsa kaugeelta, kaasike.
 
Viisi kirjutas üles C. Pillesson (EÜS VII 549 (120) < Laiuse, 1911), teksti J. Remmelgas (H II 56, 22 (12) < Laiuse khk, Reasvere v, 1895).

Tagged in: laiuse_mets_tööd_ Read more... 0 comments

3. NÜÜD EP ON ILUS ELADA

Kevad põllul

Kursi

3_1r

NÜÜD EP ON ILUS ELADA,
nüüd ep on kaunis kasuda –
nüüd ju lehte lippu puussa,
lehte puussa, rohtu maassa,
odraoras aljendeles,
kaeraoras katab maada,
nisud tupista tulevad,
uad õisida ajavad,
erned lestu lepitavad,
läätsad säärile siavad,
kapsas käärib äili-päili,
kaali piassa raudamütsi,
õuna istub alla mulla.

Viis ja tekst: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII 297 (33) ja EÜS VIII, 243 (39) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj, Pööra k – J. ja M. Kärt, 1911)

Tagged in: kursi_tööd_ Read more... 0 comments

__V i h m__j a__k a r j a n e__

Read more... 0 comments

1.ÜLE, ÜLE, VIHMAKENE!

Vihm mujale maale

Kodavere

1_1r

ÜLE, ÜLE,VIHMAKENE, elle-elle, leelo-leelo,
üle vihmanuke’ne, elle-elle, leelo-leelo!
Vii vihma Venemaale, elle-elle, leelo-leelo,
a’a uugu Arjumaale, elle-elle, leelo-leelo –
sääl vihma oodetasse, elle-elle, leelo-leelo,
egä päev palleldasse, elle-elle, leelo-leelo.
 
Venemaal jo vili põlesse, elle-elle, leelo-leelo,
Venemaal on mehed mustad, elle-elle, leelo-leelo,
mehed mustad, naesed laesad, elle-elle, leelo-leelo,
poisid kannukarvalised, elle-elle, leelo-leelo,
tüterid jo igitigi’sed, elle-elle, leelo-leelo.
 
Meie maal on mehed valged, elle-elle, leelo-leelo,
mehed valged, naesed virgad, elle-elle, leelo-leelo,
poisid poolesakselased, elle-elle, leelo-leelo,
tüterid jo kullakarvalised, elle-elle, leelo-leelo.

Laulnud Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (1) ja EÜS II, 446 (184) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Tagged in: kodavere_tööd_ Read more... 0 comments

2.MINE, VIHMA, VENEMAALE!

Vihm mujale maale

Ta-Maarja

2_2

 Karjaste vihma peletuse laul

Õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo!
MINE, VIHMA, õõ-e-oo, VENEMAALE, õõ-e-oo,
õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo!
Vennemaal kõik, õõ-e-oo, vilä palava, õõ-e-oo,
õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo!
Saaremaal kõik, õõ-e-oo, sauna suitsasõ, õõ-e-oo,
õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo!
Sata, vihma, õõ-e-oo, Saaremaale, õõ-e-oo,
õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo!
Saaremaal on, õõ-e-oo, mehe musta, õõ-e-oo,
õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo!
Mehe musta, õõ-e-oo, naise laisa, õõ-e-oo,
õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo!
Tütrik on kui, õõ-e-oo, tõrvaskand(u), õõ-e-oo,
õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo.

Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 39 (101) < Ta-Maarja khk, 895-1896); tekst: Juhan Makstein (46 a) (E 83802 < Ta-Maarja khk, Raadi v – M. Makstein, 1933).

Tagged in: ta-maarja_tööd_ Read more... 0 comments

3. ÄRA SADA,VIHMAKENE!

Vihm mujale maale

Ta-Maarja/M-Magdaleena

3_2

Vihm, üle

ÄRA SADA, õlle-õlle, VIHMAKENE, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Kasta muid(a), õlle-õlle, ää kasta mind(a), õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
 
Mul põle kodu, õlle-õlle, kos ma kuivan, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
ega tare, õlle-õlle, kos tahenen, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
põle, kes kolgib, õlle-õlle, kuivad särgid, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
vaalib valged, õlle-õlle, käissed, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
 
Vii sa vihma-, õlle-õlle, -ke Virussa õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
aja oogu, õlle-õlle, Arjumaale, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
 
Virumaal on, õlle-õlle, mehed mustad, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
mehed mustad, õlle-õlle, naised laisad, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Tüdrukud, õlle-õlle, igitigised, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
poisid kannu-, õlle-õlle, karvalised, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
 
Meie maal on, õlle-õlle, mehed valged, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
mehed valged, õlle-õlle, naised virgad, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Tüdrukud on, õlle-õlle, tuli-ilusad, õlle,
õlle, õllele, õlle, õlle, õllele,
poisid poole-, õlle-õlle, saksalased, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!

Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 34 (93) <Ta-Maarja khk, 1895-1896); teksti G. Tenter (H II 28, 394/5 (75) < M-Magdaleena khk, 1888).

Tagged in: m-magdaleena_ta_maarja_tööd_ Read more... 0 comments

4. MI' NÜÜD SATAD, VIHMUKENE?

Vihm üle vaeslapsest

Kodavere/Torma

4_2

MI’ NÜÜD SATAD, VIHMUKENE?
Likkes teet sa linnukese,
likkes suine, likkes päine,
likkes suine suilindu,
likkes päine pääsukene,
kaalani emakanal’!
 
Ole ei kodu, kun’ ma kuiva,
ega tare, kun’ tahene.
Ole tare ei esa tettu
ega paari velle pantu –
võõras, võõras, sõtsikene,
võõrasesa tennu tare,
võõrasveli panden paari,
võõras nurga nukerdenu,
võõras o’ tala tahunu,
võõras kivi kikerdenu.
 
Ku'(h)u ma see lige lauta
või mina märga pääle päästa?
Liivale (ma) lige lauti,
mäe pääle päästi märja –
liivale lige ligeni,
mäele märja mädani!

Viis: Kadri Ots (84 a) (EÜS II 291 (80) < Kodavere khk, Alatskivi v – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles Wilh. Pärt (H III 9, 239/40 (3) < Torma khk, 1888).

Tagged in: kodavere_tööd_ Read more... 0 comments

5. MI' NÜÜD SATAD, VIHMUKENE?

Vihm üle vaeslapsest

Torma

5_1r

MI’ NÜÜD SATAD, VIHMUKENE,
likkes tetta linnukese,
likkes suine, likkes päine,
likkes suine suilindu,
likkes päine pääsukene,
kaalani emakanal’!

Ole ei kodu, kun’ ma kuiva,
ega tare, kun’ tahene.
Ole tare ei esa tettu
ega paari velle pantu –
võõras, võõras, sõtsikene,
võõrasesa tennu tare,
võõrasveli panden paari,
võõras nurga nukerdenu,
võõras o’ tala tahunu,
võõras kivi kikerdenu.

Ku'(h)u ma see lige lauta
või mina märga pääle päästa?
Liivale lige lauti,
mäe pääle päästi märja –
liivale lige ligeni,
mäele märja mädani!

Viis: Ann Traks (Vainu Ann (72 a), 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k) (ERA III 6, 21 (19) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, 1930); teksti kirjutas üles Wilh. Pärt (H III 9, 239/40 (3) < Torma khk, 1888).

Tagged in: tööd_torma_ Read more... 0 comments

6. KARJUSSIDA VAESIDA

Karjasepõli

Ta-Maarja

6_2

Karjase kaebus. Karjuste laul
 
KARJUSSIDA, õlle-õlle, VAESIDA, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
halva ilma, õlle-õlle, armetusi õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Mittu külmä, õlle-õlle, külmetava, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
mittu talve õlle-õlle, tallitava, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
kas tulep või, õlle-õlle, tulista lunda, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
sadab salli-, õlle-õlle, -tu raheda õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
 
Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 34 (93) < Ta-Maarja khk, 895-1896); teksti Joh. Mägi (H II 29, 500 (44) < Ta-Maarja khk, Kavastu, 1890).

Tagged in: ta-maarja_tööd_ Read more... 0 comments

7. KÜLA KARJATSE, KANASE

Ajage kari siia

Palamuse

7_2

Ajage kari meile

KÜLA KARJATSE KANASE, õõ-õõ-ee,
aage kari meie poole, õõ-õõ-ee,
meie aame teie poole, õõ-õõ-ee!
Ehitäme elmelinna, õõ-õõ-ee,
kuame kume-keriku, õõ-õõ-ee;
teeme sisse siidilaiva, õõ-õõ-ee,
välja teeme väitselaiva, õõ-õõ-ee,
otsa teeme ubinalaiva, õõ-õõ-ee.
 
Kend tuli välja, ostis väitse, õõ-õõ-ee,
kend tuli otsa, ost’ ubinä, õõ-õõ-ee?
Veli tuli välja, ostis väitse, õõ-õõ-ee,
onu tuli otsa, ost’ ubinä, õõ-õõ-ee.

Viisi kirjutas üles C. Pillesson (EÜS VII 549 (121) < Palamuse khk, umb 1911); teksti H. Maasen (H III 8, 535/6 (2) < Palamuse khk, 1889).

Tagged in: palamuse_tööd_ Read more... 0 comments

8. SÜÜ, SÜÜ, MEIE KARI!

Söö, kari!

Kodavere

8_2r

Karjatse laul

SÜÜ, SÜÜ, MEIE KARI,
süü seda, mis ma söödan,
juu seda, mis ma joodan,
süü seda söödirohtu,
laku seda luaneeina,
kuni tõuseb tõrvalilli,
kuni kasvab kanarpikku,
kuni ajab angervaksa!

Õlle-õlle, õitse,
killa-kalla, karja!

Laulnud Krõõt Anask (79 a) (EÜS II 753 (117) ja EÜS II 643 (144) < Jõhvi < Kodavere khk, Kokora v, Pärsikivi k – P. Penna ja K. Luud, 1905).

Tagged in: kodavere_tööd_ Read more... 0 comments

9. SÜÜ, MEIE KIRJU KARJA!

Söö, kari

Kodavere

9_2

SÜÜ, MEIE KIRJU KARJA, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
süü sedä söödirohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
laku laia laanerohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
kuni tõuseb tõista rohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
kuni pistab piibelehte, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
ajab üles angervaksa, oie leelo, ot-tebe leelo-lee!
 
Pilalile Peebukene, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
a’a siia karjakene, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
siin on kallis karjarohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
valgepää vasika rohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee!

Laulnud Mari Poks (66 a, s. Lõhmus) ( EÜS II 280 (29) ja EÜS II 338 (49-29) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Tagged in: kodavere_tööd_ Read more... 0 comments

10. KUS SA LÄHÄD, KARJAKENE?

Õlletamine

Kursi

10_2

Karjase mäng

KUS SA LÄHÄD, õlle, KARJAKENE, õlle?
Karja ella, õlle,
karja kulla, õlle!
Kus sa lähäd, õlle, lehmakene, õlle?
Lehma ella, õlle,
lehma kulla, õlle!
Kus sa lähäd, õlle, Punnik-lehma, õlle?
Lehma ella, õlle,
lehma kulla, õlle!
Kus sa lähäd, õlle, Mustik-lehma, õlle?
Lehma ella, õlle,
lehma kulla, õlle!
Kus sa lähäd, õlle, Päitsik-lehma, õlle?
Lehma ella, õlle,
lehma kulla, õlle!

Karja hoides, loomasid ei sõimatud ega vannutud loome kunagi, vaid see sündis alati mahedal laulu häälel looma nime nimetades. Lehmadele ja lammastele õlletadi, härgadele ja oinastele mitte.

Laulnud Anu Riomar (H II 50, 271 (6) < Kursi khk, Puurmanni v – J. Riomar (kooliõpetaja) oma emalt, 1895)

Tagged in: kursi_tööd_ Read more... 0 comments

11. EMÄKÕINE ENNEKÕINE

Kaua karjas käinud

Ta-Maarja

11_2

Karjalaul

EMÄKÕINE, õlle-õlle, ENNEKÕINE, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Karjan kasvi, õlle-õlle, liiga pikäs õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Ma oles viibin, õlle-õlle, vikkatile, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
panden sirbil, õlle-õlle, mu siduma, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Tüdsev oles, õlle-õlle, kasunu tüüle, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
viks oles kasunu, õlle-õlle, vikatihe, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
 
Nüüd ei massa, õlle-õlle, ma midagi, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele –
kodu ei massa, õlle-õlle, ma kottikest, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
seinä veeren, õlle-õlle, seklikest, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Nüüd ole ilma, õlle-õlle, ma irvite, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
kik mul annav, õlle-õlle, albu sõnu, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Kes mind kuul, õlle-õlle, kõik mind kuuluts, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
kes mind näeb, õlle-õlle, kõik mind nääguts, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
 
Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 34 (93) < Ta-Maarja khk, (1895-1896); teksti Joh. Mägi (Lõhmusmägi) (H II 29, 443 (10) < Ta-Maarja khk, Kavastu v, 1890).

Tagged in: ta_maarja_tööd_ Read more... 0 comments

12. KARJATEEL ON KURJA PÕLVE

Karjasepõli. Orjusest ostja

Ta-Maarja/Äksi

12_2

KARJATEEL ON KURJA PÕLVE,
kui see kuri teomehe põlve,
kui see vali vaimupõlve.
Vesi mul alla, vesi peala,
vesi varvaste vahela!
Küünar vetta alla külle,
sääse vaksa alla sääre.

Kui minul teas teinepooli,
mõistas ära meesi noori,
minu tiava nutevada –
ta tuus tuulesta hobuse,
päästas saaresta sadula,
päitsed päeva poegatelta;
tules minu viima virvekesta,
saama saare lillekesta.
Viis minu vihma oogutesta,
päästas päivista pahasta,
lunastas lume sausta.

Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 34 (92) < Ta-Maarja khk, 1895-1896); teksti J. Walk (H II 28, 267 (3) < Äksi khk, Kärkna v, 1889).

Tagged in: äksi_ta-maarja_tööd_ Read more... 0 comments

13. MUUD KÄISID KIRIKUTEEDA

Karjase pühapäev

M-Magdaleena

13_2

MUUD KÄISID KIRIKUTEEDA,
mina käisin karjateeda,
muud laulsid kirikulaulu,
mina laulsin karjalaulu,
muud kuulsid kirikukella,
mina kuulsin karjakella,
lepikussa lehmakella,
haavikussa hobuste kella.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2015) < M-Magdaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); teksti A. Tubin (E 70441 (31) < M-Magdaleena khk, 1930).

Tagged in: m-magdaleena_tööd_ Read more... 0 comments

__H e i n a t ö ö__

Read more... 0 comments

1. LÄHME LUHTALE LOOLE

Lustiga loole. Kellele teeme heinu

Äksi

1_3

Heinateolaul

LÄHME LUHTALE LOOLE, heinale, kullale,
aru alla eenamaale, heinale, kullale,
ehk on luhas loogu võtta, heinale, kullale,
aru all eena ilusa, heinale, kullale!
 
Oi-oi-oi-oi oidukesta, heinale, kullale,
oidus ilus heinakesta, heinale, kullale.
Seni heinamaa ilusa, heinale, kullale,
kui on heina niitemata, heinale, kullale,
seni kaared kaunikesed, heinale, kullale,
kui on loogu võttemata, heinale, kullale,
seni saod on saledad, heinale, kullale,
kui on saod vedamata, heinale, kullale,
seni kuhjad kullased, heinale, kullale,
kui on kuhjad vedamata, heinale, kullale.
 
Niitsin viie vikatiga, heinale, kullale,
sabli (1) sada rihaga, heinale, kullale,
sain ma sada saokesta, heinale, kullale,
viisi-kuusi kuhjakesta, heinale, kullale.
Ei neid söönud sõahobused, heinale, kullale,
ega tahtnud talli täkud, heinale, kullale.
Sealt said äia ärjad süia, heinale, kullale,
küla küedud pullikesed, heinale, kullale.
 
Kellel riisun ristik-eena, heinale, kullale,
kellel kaabin kaste-eena, heinale, kullale?
Jumalal on jutiklehma, heinale, kullale,
Maarijal on maariklehma, heinale, kullale –
teil´ leian kuusi kuhakesta, heinale, kullale,
leian sada saukesta, heinale, kullale!
 
(1) Algul olnud sablisid
 
Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 88 (11) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930); tekst: Helene Maasen (H III 8, 778/80 (6) < Äksi khk, 1890), täiendatud (H II 49, 539/40 (2) < Äksi khk – Hermann Raid, 1894).

Tagged in: äksi_tööd_ Read more... 0 comments

2. LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE!

Looja lehm sõi heinad

Kursi

2_1r

Looja heinateol. Heina lõppetus!

LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE, heinale, kullale,
lähme, kullad, koare peale, heinale, kullale,
lähme Loojale loole, heinale, kullale,
Maarialle heinamoale, heinale, kullale,
Looja loogo võttemaie, heinale, kullale,
Maari heina niitemaie, heinale, kullale!
Looja loogo, kuiva loogo, heinale, kullale,
Maari heina, kaunis heina, heinale, kullale.
 
Kes küll sõivad luhaheinad, heinale, kullale,
krõmsutid kõrred kõverad, heinale, kullale?
Jumalal oli jutiklehma, heinale, kullale,
Maarial oli maariklehma, heinale, kullale
need küll sõivad luhaheinad, heinale, kullale,
krõmsutid kõrred kõverad, heinale, kullale.
 
Viis: Jaan Puusepp (80 a) (EÜS VIII 285 (10) – Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles Aadu Tiidur (H III 8, 19 (3) < Kursi khk, Härjanurme v, 1889).

Tagged in: kursi_tööd_ Read more... 0 comments

3. LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE!

Looja lehm sõi heinad

Kursi

3_1r

LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE,
lähme kullad koare peale,
lähme Loojale loole,
Maarialle heinamoale,
Looja loogo võttemaie,
Maari heina niitemaie.
Looja loogo, kuiva loogo,
Maari heina, kaunis heina.

Kes küll sõivad luhaheinad,
krõmsutid kõrred kõverad?
Jumalal oli jutiklehma,
Maarial oli maariklehma –
need küll sõivad luhaheinad,
krõmsutid kõrred kõverad.

Viis: Madli Saeble (82 a) (EÜS VIII 290 (19) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles Aadu Tiidur (H III 8, 19 (3) < Kursi khk, Härjanurme v, 1889).

Tagged in: kursi_tööd_ Read more... 0 comments

4. MEIL ON ILLUS OIDUKENE

Vihun viie vikatiga

Laiuse

4_2

Heinalaul

MEIL ON ILLUS OIDUKENE, helelee,
oidus illus einakene, helelee!
Niitis viisi vikkatida, helelee,
kaarutas rehha kahheksa, helelee!
 
Senni heinamaa illusa, helelee,
kui on eina niitemata, helelee,
senni kaared kaunikesed, helelee,
kui on loogu võttemata, helelee,
senni need saadud saggedad, helelee,
kui on kuhja loomatagi helelee!
 
Viis: Juula Prosin (70 a) (EÜS V 1186 (56) < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Reasvere k – J. Välbe); teksti kirjutas üles Dr. H. v. Jannau (GEG, EH 127, 19/20 (14) < Laiuse khk, Leedi, 1857).

Tagged in: laiuse_tööd_ Read more... 0 comments

5. VIKAT NIIDAB, MA VILISTAN

Vikat niidab, ma vilistan

Äksi

5_3

VIKAT NIIDAB, MA VILISTAN, heinale, heinale,
uidu-tuidu turba-eina, heinale, heinale,
ubaleht oli õrna eina, heinale, heinale!
Niitsin viie vikatiga, heinale, heinale,
Saod aasin saja rihaga, heinale, heinale.
Viisi-kuusi kuhjakesta – heinale, heinale,
kuhjad paistsid Kuremaale, heinale, heinale,
saod küll paistsid Saksamaale, heinale, heinale!
Ei neid söönud äia ärjad, heinale, heinale,
äia ärjad, ämma lehmad, heinale, heinale,
mesimarja memme lehmad, heinale, heinale!
 
Laulnud Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 88 (11) ja ERA II 29, 319 (15) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930).

Tagged in: äksi_tööd_ Read more... 0 comments

6. NIITSIN VIIE VIKATIGA

Kellele teeme heinu

Äksi

6_3

Heinateolaul

NIITSIN VIIE VIKATIGA, heinale, kullale,
saputin sada rehala, heinale, kullale.
Sain mina sada saukesta, heinale, kullale,
viisi-kuusi kuhjakesta, heinale, kullale.
Ei neid söönud äia härjad, heinale, kullale,
äia härjad, ämma lehmad, heinale, kullale,
küdi küürakud hobused, heinale, kullale.
Mina kuulin, kostsin jälle, heinale, kullale,
„Lass tuleb kodu teuruuna, heinale, kullale,
küll see murrab mustad heinad, heinale, kullale,
krõmsutab kõrred kõverad, heinale, kullale!

Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 88 (11) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930); teksti kirjutas üles Helene Maasen (H III 8, 756/7 (4) < Äksi khk, 1890).

Tagged in: äksi_tööd_ Read more... 0 comments

7. KÜL MA LÕIKAN, EI MA JÕUA

Väsinud lõikaja. Naiste nabrad

Äksi

7_3

KÜL MA LÕIKAN, EI MA JÕUA, heinale, kullale,
ei mu esi ei edene, heinale, kullale,
ei mu põlluke põgene, heinale, kullale
ega vällake vähene, heinale, kullale.
 
Ei ma tea ega mõista, heinale, kullale,
mis peaks minul olema, heinale, kullale
kas on minu jõudu võetud, heinale, kullale
või on käed kinni pandud, heinale, kullale,
et minu esi ei edene, heinale, kullale,
ei mu põlluke põgene, heinale, kullale
ega vällake vähene, heinale, kullale.
 
Tõtake õed, tõeste, heinale, kullale,
vennake, viha pärasta, heinale, kullale,
et me’e otsaje ujume, heinale, kullale,
et me’e veerdeje viame, heinale, kullale,
penderaie pillutame, heinale, kullale.
 
Mis mina lõikan, see ma keidan, heinale, kullale,
mis ma keidan, see kogutan, heinale, kullale,
mis ma kogun, see teen kuhja, heinale, kullale.
Alla panen haavalehti, heinale, kullale,
pääle panen pärnalehte, heinale, kullale,
keskeelle keeran kulla, heinale, kullale,
vahele vana hõbedad, heinale, kullale.
Alt ei pääse hallitama, heinale, kullale,
päält ei pääse päevatama, heinale, kullale,
keskeelt ei kopitama, heinale, kullale.
 
Teeme nabrad nii kui naesed, heinale, kullale,
kuhelikud kui emandad, heinale, kullale,
rõugud Rõngu neitsikesed, heinale, kullale.
Kuhel paistis Kuura mäele, heinale, kullale,
akki paistab Harjumaale, heinale, kullale,
rõuku Rõngu mõisaaie, heinale, kullale.
 
Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 88 (11) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930); teksti kirjutas üles Jaan Walk (H II 28, 277/8 (11) < Äksi khk, Kärkna v, 1889).

Tagged in: äksi_tööd_ Read more... 0 comments

8. TULE UUGU, VÕTA LUUGU!

Võta naine töölt

Kodavere

2_tuleuugu_2r

Looviis

TULE, UUGU, VÕTA LUUGU,
tule, kasse, kassa eina!

Veli ellä, veljekene,
sihi naista sirbi päältä,
vahi naista vaalu päältä,
rehavarsilta valata,
kas on nirgil niitemaie,
kerges kokko keerämaie!

Laulnud Kadri Ots (84 a) (EÜS II 291 (80) ja EÜS II 386/7 (117 < Kodavere khk, Alatskivi v – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Tagged in: kodavere_tööd_ Read more... 0 comments

__L õ i k u s l a u l u d__

Read more... 0 comments

1. MEIE VELLEL SUURE NURME

Venna nurmed. Jätan lindude süüa

Torma

1_2

Lõikuselaul. Vilja korjamine

MEIE VELLEL SUURE NURME, helelee, helelee,
suure nurme, laia välja, helelee, helelee.
Tennu lina liivakulle, helelee, helelee,
tennu kaara kallakulle, helelee, helelee,
odra oru otsa peale, helelee, helelee.
 
Üks oli põldu herneiida, helelee, helelee,
teine põldu rukkipõldu, helelee, helelee,
kolmas põldu kardulida, helelee, helelee.
 
Lõpe, lõpe, põllukene, helelee, helelee,
Kui sa ei lõpe, siia jätan, helelee, helelee!
Siia jätta sirgu süia, helelee, helelee,
siia kurgede koguda, helelee, helelee,
pääsukeste päie võtta, helelee, helelee,
jätan lõokeste lõigata, helelee, helelee.
 
Lõo sööva, ei nad leika, helelee, helelee,
pääsu sööb, pääd ei võta, helelee, helelee,
kure sööva, ei nad korja, helelee, helelee,
sirgu sööva, ei nad seo, helelee, helelee.
 
Viisi kirjutas üles K. A. Hermann (EÜS IV 310 (564) < Põltsamaa < Torma); teksti E. J. Õunapuu (E 40516 (73) < Torma, 1900).

Tagged in: tööd_torma_ Read more... 0 comments

2. MINU ISAL PIKAD PÕLLUD

Lõpe, põld

Ta-Maarja/Palamuse

2_2r

Lõpe, põld

MINU ISAL PIKAD PÕLLUD,
pikad põllud, laiad väljad –
otsad joosevad ojasse,
peenrad pikad pei ääre.
Küll ma lõikan, ei ma jõua!

Lõpe otsa põllukene!
Kui sa’i lõpe, sia jätan,
sia jätan sirgu süüa,
sirgu süüa, kärba käia,
aastast ani magada,
pävast pardi praatsutada.

Lõpe ike, põllukene,
et saas kõrred karjal käia,
orud saas hobuste joosta,
mäed saas täku mängitada,
laaned lamaste laduda,
kivid kitse keerutada!

Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 39 (102) < Ta-Maarja khk, 1895-1896); teksti Helene Maasen (E 52074 < Palamuse khk, Kaarepere).

Tagged in: palamuse_ta-maarja_tööd_ Read more... 0 comments

3. MIS MA LÕIKAN, SEE MA KEIDAN

Naiste nabrad. Kuulus kuhjalooja

Kodavere/Torma

3_1r

MIS MA LÕIKAN, SEE MA KEIDAN, õigake, lõigake,
see ma kokkuje kogusin, õigake, lõigake,
see ma napraje nabisin, õigake, lõigake,
kuhelasse kukutasin, õigake, lõigake,
vahelikku valmistasin, õigake, lõigake.
Tegin nabra kui see naese, õigake, lõigake,
kuheliku kui kuninga, õigake, lõigake,
vaheliku kui vanema, õigake, lõigake,
akki Harju neitsikese, õigake, lõigake,
rõuku Rõugu noorehärra, õigake, lõigake.
 
Panin alla haavaoksad, õigake, lõigake,
panin peale pärnakoored, õigake, lõigake,
vahele vanahõbeda, õigake, lõigake,
keskeella keerakulla, õigake, lõigake.
Virust tõin ma suure vigla, õigake, lõigake,
Harjust tõin ma suure hargi, õigake, lõigake,
kuhelikkuda koguda, õigake, lõigake,
nabra päije pääle panna, õigake, lõigake,
et ep saa alta hallitada, õigake, lõigake,
ega päälta päevatada, õigake, lõigake,
vahelt vaske roostetada, õigake, lõigake,
keskelt kulda koppitada, õigake, lõigake.
Kuhel paist’ Kuura mäele, õigake, lõigake,
akki Harju teerajale, õigake, lõigake,
rõuku Rõngu mõisaasse, õigake, lõigake.

Viis: Ann Suitt (49 a, sünd Helmes, 26 aasta eest Kavastu rännanud) (EÜS II 285 (50) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 489 (15) < Torma khk, 1895).

Tagged in: kodavere_tööd_torma_ Read more... 0 comments

4. TÕMMAKEM, ÕED, TÕESTE!

Mis meid otsas ootab. Halb sirp

Kursi

4_1r

TÕMMAKEM, ÕED, TÕESTE, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ,
vinnakem viha pärasta, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ.
Et me otsani ujume, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ,
et me saarte sajame, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ,
saame saare tutmeni, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ.
Otses saab õlut juua, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ,
veeres viinade vihada, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ,
kaldaas saab kala-leiba, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ,
peenderas saab piima-leiba, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ.
 
Jumal aga sundku seppa sõrmed, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ,
kärvaku käed kõverad, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ,
ei teinud sirpi teravad, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ,
kummutanud rauda kõverad, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ!
 
Laulnud Jaan Puusepp (80 a) (EÜS VIII 285 (10) ja EÜS VIII 228 (12) < Kursi khk, Puurmani v – J. ja M. Kärt, 1911, 1912).

Tagged in: kursi_tööd_ Read more... 0 comments

5. ASUGE ESIDE PEALE

Halb sirp. Mis meid otsas ootab. Põllud põdema

Laiuse

5_2

Lõikuse juures

ASUGE ESIDE PEALE, helelee,
seatke põllo serva peale, helelee!
Sirp on kurja seppa tehtud, helelee,
raud on rammade taotud, helelee,
sirp on kurja, ei koggoje, helelee,
elle rauda heidetiko, helelee.
 
Ellakene vennakene, helelee,
te mulle tinnane sirpi, helelee,
lasse vaskine vallada, helelee,
keeda kulda keskeella, helelee
siis ma lammin välja laia, helelee!
Et me otsaje ujume, helelee,
et ma pigun peenderaje, helelee
otsas saab õllesta jua, helelee,
peenderas saab piimaleiba, helelee.
Kased valgeed valluvad, helelee,
leppad sirged sinavad, helelee.
 
Ma pannin põllo jo põddema, helelee,
välja laia jo vässima, helelee;
põe, kulla põllukene, helelee,
vässi, vilja väljakene, helelee,
siis saavad sirbid seisemaje, helelee,
elle rauda hingamaje, helelee.
Kohhus käia kurjal ilmal, helelee,
aeg on käia halval ilmal, helelee,
nüid lubba lummel saddada, helelee.
 
Viis: Prosin (70 a) (EÜS V 1186 (56) < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Reasvere k – J. Välbe ); teksti on üles kirjutanud Dr. H. v. Jannau (GEG, EH 127, 17/8 (12) < Laiuse khk, Leedi, 1857).

Tagged in: laiuse_tööd_ Read more... 0 comments

6. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!

Jätan lindude süüa

Torma

6_1r

Lõikuselaul

LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE,
kui ei lõpe, siia jätan,
sirgu süia, tondi viia.
Kui sa lõped, ära korjan
ja siis talvel salve valan.
Viskan sirpi järel sind.

Laulnud Ann Traks (Vainu Ann (72 a), 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k) (ERA III 6, 21 (19) ja ERA II 30, 31 (7) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, P. Ariste, 1930).

Tagged in: tööd_torma_ Read more... 0 comments

7. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!

Jätan lindude süüa

Torma

7_1

LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!
Kui sa ei lõpe, siia jätan,
siia jätan sirgu süüa,
sirgu süüa, kärba käia,
siia kure kuigutada,
lõokese lõpetada,
siia pääso pääle tulla,
tedrele teha pesada.

Siia kurge jätnud kuue,
siia tetre jätnud teki,
pääsoke peolinuksi,
harakas aluspalaka,
vares oma halli vati.

Mis mina lõiksin, see mina keitsin,
see mina kokku kogusin.
Naber sai naesel, teine teisel,
kuhel sai kokku kuuel neiul,
vihk sai viiel laisal poisil.

Viis: Ann Traks (Vainu Ann (72 a), 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k) (ERA III 6, 21 (19) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, 1930); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 490 (16) < Torma khk, 1895).

Tagged in: tööd_torma_ Read more... 0 comments

8. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE !

Jätan lindude süüa

Torma

8_2r

LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, helelee, helelee!
Kui sa ei lõpe, siia jätan, helelee, helelee,
siia jätan sirgu süüa, helelee, helelee,
sirgu süüa, kärba käia, helelee, helelee,
siia kure kuigutada, helelee, helelee,
lõokese lõpetada, helelee, helelee,
siia pääso pääle tulla, helelee, helelee,
tedrele teha pesada, helelee, helelee.
 
Siia kurge jätnud kuue, helelee, helelee,
siia tetre jätnud teki, helelee, helelee,
pääsoke peolinuksi, helelee, helelee,
harakas aluspalaka, helelee, helelee,
vares oma halli vati, helelee, helelee.
 
Mis mina lõiksin, see mina keitsin, helelee, helelee,
see mina kokku kogusin, helelee, helelee.
Naber sai naesel, teine teisel, helelee, helelee,
kuhel sai kokku kuuel neiul, helelee, helelee,
vihk sai viiel laisal poisil, helelee, helelee.

Viisi kirjutas üles K. Ruut (EÜS V 1446 (27) < Torma khk); teksti E. J. Õunapuu (H II 50, 490 (16) < Torma khk, 1895).

Tagged in: tööd_torma_ Read more... 0 comments

9. KÜLL MA LEIKAN, EI MA JÕUA

Halb sirp

Torma

9_1r

Lõikaja laul

KÜLL MA LEIKAN, EI MA JÕUA,
küll ma väänan, ei vähene,
küll ma katsun, ei kahane,
ei minu eeke edene,
ei minu põlluke põgene.

Sirp on kurja, ei ta kogu,
sirp on kurja sepa tehtud,
raud on raibete tautud,
kõverkäte koputatud.

Nüüd aga hakkan sajatama,
tütar vaene vandumaie:
susi söögu sepa sõrmed,
tallaku taguja näpud,
kärvaku käed mõlemad!

Viis: Ann Traks (Vainu Ann (72 a), 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k) (ERA III 6, 21 (19) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, 1930); teksti kirjutas üles J. Rosenthal (H III 9, 287/8 (9) < Torma khk, Avinurme v, Laekannu k, 1889).

Tagged in: tööd_torma_ Read more... 0 comments

10. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!

Jätan lindude süüa

Kodavere/Torma

10_1r

LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, õigake, lõigake,
vähene sa, väljakene, õigake, lõigake,
kahane sa, kaerakene, õigake, lõigake,
saa otsa, odrakene, õigake, lõigake!
 
Kui sa ei lõpe, siia jätan, õigake, lõigake,
siia jätan sirgu süüa, õigake, lõigake,
sirgu süüa, kärbi käia, õigake, lõigake.
Siin on sirku seisatanud, õigake, lõigake,
siin on kärpa käinud läbi, õigake, lõigake,
siin on pardid paterdanud, õigake, lõigake.

Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 283 (38) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 323/5 (16) < Torma khk, 1894).

Tagged in: kodavere_tööd_torma_ Read more... 0 comments

11. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!

Jätan lindude süüa

Kodavere

11_1r

Lõpe, põld

LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, õegake, lõegake!
Kui sa ei lõpe, siia jätän, õegake, lõegake,
siia jätän sirgu süvvä, õegake, lõegake,
sirgu süvvä, nirgu neelda, õegake, lõegake,
pääsukese pääle käiä, õegake, lõegake!

Laulnud Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 283 (38) ja EÜS II 344 (59) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905)

Tagged in: kodavere_tööd_ Read more... 0 comments

12. LÕPE, LÕPE, RUKKIKENE!

Jätan lindude süüa

Kodavere

12_1r

Lõpe-laul

LÕPE, LÕPE, RUKKIKENE, lõpele, lõõrile,
kui sa ei lõpe, siia jätän, lõpele, lõõrile,
siia jätän sirgu süvvä, lõpele, lõõrile,
sirgu süvvä, nirgu neeldä, lõpele, lõõrile,
nirgu neeldä, jänesse järädä, lõpele, lõõrile.
A´a otsa õekene, lõpele, lõõrile,
veere viirde, väljäkene, lõpele, lõõrile!
 
Laulnud Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (5) ja EÜS II 447 (185) < Kodavere khk, Peipsiääre v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Tagged in: kodavere_tööd_ Read more... 0 comments

13. LÕPETAME SELLE PÕLLU

Mis meid otsas ootab

Kodavere/Torma

13_1

LÕPETAME SELLE PÕLLU, lõpelee, lõpelee,
vähendame selle välja, lõpelee, lõpelee,
kahandame selle kaera, lõpelee, lõpelee,
teeme otsa selle odra, lõpelee, lõpelee!
 
Hakkame arule käima, lõpelee, lõpelee,
arupõldu põimimaie, lõpelee, lõpelee,
aruvälja väänamaie, lõpelee, lõpelee!
Arus olid pikad põllud, lõpelee, lõpelee,
pikad põllud, laiad väljad, lõpelee, lõpelee:
otsad joosevad ojasse, lõpelee, lõpelee,
rannad joosevad rabasse, lõpelee, lõpelee,
ääred järve kaldaasse, lõpelee, lõpelee.
 
Kunas otsa me’ ojume, lõpelee, lõpelee,
kunas saare me’ saame, lõpelee, lõpelee,
peenderasse pillutame, lõpelee, lõpelee?
Otsas saab õluta juua, lõpelee, lõpelee,
saares saame saia süüa, lõpelee, lõpelee,
peenderasse piimaleiba, lõpelee, lõpelee.
 
See põle laisa laamimine, lõpelee, lõpelee,
põduriku põimimine, lõpelee, lõpelee,
kiduriku kiskumine, lõpelee, lõpelee
seal saab tervel teha tööda, lõpelee, lõpelee,
hädane ära sureksi, lõpelee, lõpelee,
laiska vakkuje vajuksi, lõpelee, lõpelee,
põdur põllu peenderasse, lõpelee, lõpelee.
 
Viis: Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (5) < Kodavere khk, Peipsiääre v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 488 (14) < Torma khk).

Tagged in: kodavere_tööd_torma_ Read more... 0 comments

14. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!

Jätan lindude süüa. Väljad karja käia

Laiuse

14_2

Lõpe, põld
 
LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, helelee,
kui ei lõpe siia jätan, helelee,
sirgu süia, värvu viia, helelee,
jänestele järada,helelee,
küla lammasste laduda, helelee,
küla sigade siduda, helelee,
küla põrsaste pugeda, helelee,
kui ei lõpe, siia jätan, helelee!
 
Laulnud Juula Prosin (70 a) (EÜS V 1186 (56), EÜS V 1114 (125) < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Reasvere k – J. Välbe)

Tagged in: laiuse_tööd_ Read more... 0 comments

15. ESI PIKKA, MINA PISUKE

Põld paneb lõikaja põdema. Väljad karja käia

Äksi

15_2r

ESI PIKKA, MA PISUKE, lõpelee, lõõrile,
väli laia, mina väätu, lõpelee, lõõrile,
nurm on suuri, mina noori, lõpelee, lõõrile
ära väljake väsitab, lõpelee, lõõrile,
põlluke paneb põdema, lõpelee, lõõrile,
eed laiad ikkemaie, lõpelee, lõõrile,
nurmed suured nutemaie, lõpelee, lõõrile.
 
Lõpe otsa, põllukene, lõpelee, lõõrile,
vähene sa, väljakene, lõpelee, lõõrile,
et saaks kõrred karjal käia, lõpelee, lõõrile,
orud saaks hobuste joosta, lõpelee, lõõrile,
mäed täkkul mängida, lõpelee, lõõrile,
kivid kitse keerutada, lõpelee, lõõrile,
laaned lammastel laduda, lõpelee, lõõrile!
 
Kui ei lõpe, siia jätan, lõpelee, lõõrile,
siia jätan sirgu süüa, lõpelee, lõõrile,
sirgu süüa, kärbi käia, lõpelee, lõõrile!
 
Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 88 (11)< Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930, Fon 317 d); teksti kirjutas üles Juhan Lepik (koguja) (H II 28, 262 (2) < Äksi khk, Kärkna v – Jaan Walk (saatja), 1889).

Tagged in: äksi_tööd_ Read more... 0 comments

16. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!

Väljad karja käia. Jätan lindude süüa

Torma

16_2

Lõikuselaul

LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE,  helelee, helelee,
käi kokku, käärukene, helelee, helelee,
et saaks väljad karja käia, helelee, helelee,
mäed sälu mängatada, helelee, helelee.
 
Lõika, lõika, sirbikene, helelee, helelee,
saa otsa, saarekene, helelee, helelee,
vähene sa,väljakene, helelee, helelee,
kogu, kulla rauakene, helelee, helelee.
 
Lõpe, lõpe, põllukene, helelee, helelee!
Kui sa’i lõpe, siia jätan, helelee, helelee,
siia jätan sirgu süia, helelee, helelee,
kõrred veiste veeretada, helelee, helelee,
kesad kitse keerutada, helelee, helelee,
nirgu näljase närida, helelee, helelee.

Viisi ja teksti on üles kirjutanud K. Ruut (EÜS V 1446 (27) < Torma khk).

Tagged in: tööd_torma_ Read more... 0 comments

17. PEREMEES, PEREMEHIKE

Halb sirp. Päid jäänud põllule. Pane lammas laua peale

Laiuse

17_1

Lõikuslaul

PEREMEES PEREMEHIKE,
perenaine naesukene –
ära sa võta vihaksa,
ära sa pane pahaksa,
et jääb kõrsi kõikumaie,
et jäeb varsi’ vaarumaie:
see’p ei ole minu süüdi,
see on sitta sirbi süüdi,
see on sandi raua süüdi.

Peremees peremeheke,
perenaine naesukene,
tõotsid tõrre oluta,
vaadi viina vihada.
Pane lammas laua peale,
teine teise otsa peale,
kena oinas keskeelle.

Peremees peremeheke,
perenaine naesukene,
tee sa lahti laiad uksed,
lahti laiemad väravid –
sisse siidised tulevad,
kalevised kapsatavad.

Viis: Aleksander Välbe (57 a) (EÜS V 1184 (40) < Laiuse khk – J. Välbe, 1908) (< K-Jaani); tekst: Kai Sepp (56 a) (H, Ostrov 85/6 (20) < Laiuse khk, Kurrista v, Aidu k – stud. G. Johannson, 1887).

Tagged in: laiuse_tööd_ Read more... 0 comments

18. PEREMEES, PEREMEHEKE

Halb sirp

M-Magdaleena/Äksi

18_1r

PEREMEES, PEREMEHEKE,
ära ole minule kurja,
et jäid kõrred kõikumaie,
et jäid varred vaarumaie,
et jäi päida pääle põllu –
see pole minugi süidi,
see on kurja sirbi süidi.
Sirp on kurja, ei koguta,
raud on ramma, ei ta raiu.

Kurat suntgu sepa sõrmed,
põletagu sepa põlved,
kärvaku käed mõlemad:
teinud sirbi siira-saera,
heleraua heiteriku,
kuluraua kurderiku –
jätab kõrred kõikumaie,
jätab varred vaarumaie,
jätab päida pääle põllu.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2016) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); teksti Jaan Valk (H II 28, 276 (10) < Äksi khk, Kärkna v, 1889).

Tagged in: äksi_m-magdaleena_tööd_ Read more... 0 comments

19. LÄÄME NÜID UUELE IILE

Ta-Maarja

19_2r

Rukkilõigulaul

LÄÄME NÜID UUELE IILE,
tõise vastsele vaole,
esi uusi hoidemede,
vagu vastane valvamede!

Pästäme valla peiu jala,
pästäme valla kaasa jala,
paneme peni piindreesse,
varese paneme vaole.

Peni hauk meil piindra pääl,
vares vaak vao helile.
Oodi uuta lõigajeta,
vagu valla võtajata.

Tänu olgu Loojale,
tänu olgu Loojale,
et las meid kuival kogude,
selge ilmal sidude,
jätä´s kõrda kõikumaie,
jätä´s pääda pääle nurme,
sisaskile sinna tulla,
lõokesel lõõritada.

Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 34 (92) < Ta-Maarja khk, 1895-1896); teksti Joh. Mägi (Lõhmusmägi) (H II 29, 442 (8) < Ta-Maarja khk, Kavastu v, 1890).

Tagged in: ta-maarja_tööd_ Read more... 0 comments

20. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE!

Sirbiviskamise laul

Torma

20_1r

SIRISE, SIRISE, SIRBIKE,
kõrise, kõrise, kõvera rauda!
Kelle sirp eele mengu,
selle meel mehele mengu!

Vanaeit korjas sirbid kokku, kui rukkilõikus lõppes ja viskas sirbid eemale.

Laulnud Andrese Kadri (69 a) (ERA III 6, 23 (23) ja (ERA II 30, 108 (1) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, P. Ariste, 1930).

 

Sirise, sirbikene!

26_1r

SIRISE, SIRISE, SIRBIKE,
kõrise, kõrise, kõber raud,
kelle sirp sie ette jõuab,
selle peidmes mütsi ostab,
tuleb talvel kosja sind.

Vanainimene korjas lõikuse lõppedes tüdrukute sirbid kokku ja viskas need eemale ning sõnas neid sõnu.

Laulnud Ann Traks (Vainu Ann (72 a), 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k) ( ERA III 6, 21 (18) ja (ERA II 30, 32 (8) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, P. Ariste, 1930).

Tagged in: tööd_torma_ Read more... 0 comments

21. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE!

Sirbiviskamise laul

Kodavere

21_1r

Rukkilõikuse lõpetus

SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE,
kõrise, kõrise, rauakene!
Kelle sirp siin ette sõvvab,
selle peigmees vasta jõvvab.

Sirpi viibutati ja visati üle õla 3 korda. Läks sirp kummuli, siis pidi viskaja sel aastal surema.

Laulnud Mari Poks (66 a) (EÜS II 283 (40) ja EÜS II 345 (61) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

 

Sirbiviskamise laulud Sohvi Sepalt Kodaverest

1.

22_3r

2.

23_4r

3.

24_3

4.

25_3

Laulnud Sohvi Sepp (83 a) RKM III 3, 52 (28), 54 (30,31) < Kodavere khk, Torila k – A. Garshnek, 1955); (RKM II 5, 403 (4)  – H. Tampere, 1954).

Tagged in: kodavere_tööd_ Read more... 0 comments

22. MEIE MAA MEHED MADALAD

Laiuse

27_1

MEIE MAA MEHED MADALAD,
adrakandijad kavalad,
teevad linad liivakulle,
kaerad välla kallakulle,
odrad välla orgudesse,
mäe peale mängiodrad,
tanavisse tantsukaerad.

Tulli kulli Kuuramaalta,
sinisarve Saksamaalta,
tulli pulli Pohlamaalta,
kes sõi linad liivakulta,
mäe pealta mängiodrad,
tänavista tantsukaerad.

Viis: Kadri Tädimees (62 a) (EÜS V 1187 (65) < Laiuse khk, Tähkvere v – J. Välbe, 1908); tekst: Jaak Lillekampf (H, Ostrov 107/8 (47) < Laiuse khk, Laiuse v, Sootaga k – G. Johannson, 1887).

Tagged in: laiuse_tööd_ Read more... 0 comments

23. LINA TEGIN LIIVAKUSSE

Lina kasvas kui linti

Laiuse

28_1r

Lina kasvule

LINA TEGIN LIIVAKUSSE, helelee,
odrad tegin orumaasse, helelee.
Seal kasvis lina nii kui linti, helelee,
linakupar nii kui kulda, helelee.
Sealt ma raamsin rüpe täie, helelee,
isa hõbehõlma täie, helelee,
ema kuldse kuue täie, helelee,
rohelise rokka täie, helelee,
kalevise kaltsu täie, helelee,
sõlmitud sõbade täie, helelee.
 
Viis: Juula Prosin ( EÜS V 1187 (62) < Ta < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Reasvere k – J. Välbe, 1908); tekst: Julie Sepp (H III 9, 167 (2) < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Tuimõisa kool, 1888).

Tagged in: laiuse_tööd_ Read more... 0 comments

24. LINAKENE LINNUKENE

Lina elulugu

Palamuse

29_2

LINAKENE LINNUKENE,
tuhat surma sulle loodu,
sada surma sulle tehtu:
sinu likku viidanesse,
kivi pääle pantanesse,
siis sinu välja võetesse,
siis su parsil pantanesse,
roobitsele ropsitesse!

Viis ja tekst: Helene Maasen (EÜS VI 1183 (38) Palamuse – J. Välbe) ja (H III 8, 411 (16) < Palamuse khk, Luua, 1888)

Tagged in: palamuse_tööd_ Read more... 0 comments

25. LINAKENNE, LINNUKENE

Lina elulugu

Kodavere/Ta-Maarja

30_1r

LINAKENNE, LINNUKENE, üles,
tuhat surma sulle toon ma, üles,
sada surma sulle saadan, üles,
harja pidi haarates, üles,
kiudu pidi kistoes, üles,
lina likku viitamesse, üles,
ja leost väljä toodamesse, üles.
 
Panti su palkidel vajume, üles,
kolkitsel küll kolkides, üles,
roobitsel sind ropsites, üles.
Pandi kinni pundanessi, üles,
saadeti siis saksa kätte, üles,
saks saatis sadade maale, üles.

Viis: Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (2) < Kodavere khk, Peipsiääre v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905): teksti kirjutas üles Joh. Mägi (Lõhmusmägi) (H II 29, 442 (9) < Ta-Maarja khk, Kavastu v (1890).

Tagged in: kodavere_ta_maarja_tööd_ Read more... 0 comments

__K ü n d m i n e__

Read more... 0 comments

1. OH MINU HÄIDA HÄRGASIDA

Tore kündja

Laiuse

1_1r

Hea kündja

OH MINU HÄIDA HÄRGASIDA,
paremaida paarisida!
Läksid möirates mäele,
karates kaevu künale,
ike vaskina peassa,
rahe raudana seessa.
Tina siis tilk’sid härja sarved,
kulda käärisid adrakured.
Hästi mina kündsin härra väljad,
risti-rästi Riia väljad,
parajaste papi väljad,
põigiti Põltsamaa orassed.

Viis: Jüri Remmelgas EÜS V 1185 (51) < Laiuse – J. Välbe, 1908); teksti kirjutasid üles J. Välbe ja H. Sulg (EÜS V 1112 (122) < Laiuse khk, Laiuse v, 1908).

Tagged in: laiuse_tööd_ Read more... 0 comments

2. PERENAENE PETTIS MINDA

Sulase kättemaks

Laiuse

2_1r

Kündja laul

PERENAENE PETTIS MINDA,
keetis mulle keepudru,
andis mulle haganast leiba.

Oot, oot, oot ja noo, noo, noo,
las’ lähen väljal kündemaie –
vao mina ajan, vaksa jättan,
jättan künkad künni sisse,
et on rohul ruumi kasva,
paju puhme all’ pugeda.
Siis jäeb vili vilkumaie,
odrapead oigamaie,
siis jäeb pere pilla-palla,
pere lapsed laiukilla.

Viis: Jüri Remmelgas (EÜS V 1185 (51) < Laiuse – J. Välbe, 1908); teksti kirjutas üles M. Ostrov (H, Ostrov 9/10 (8b) < Laiuse, 1887).

Tagged in: laiuse_tööd_ Read more... 0 comments

3. PERENAENE PETTIS MINDA

Sulase kättemaks

Laiuse

3_1r

Kündja laul

PERENAENE PETTIS MINDA,
keetis mulle keepudru,
andis mulle haganast leiba.

Oot, oot, oot ja noo, noo, noo,
las’ lähen väljal kündemaie –
vao mina ajan, vaksa jättan,
jättan künkad künni sisse,
et on rohul ruumi kasva,
paju puhme all’ pugeda.
Siis jäeb vili vilkumaie,
odrapead oigamaie,
siis jäeb pere pilla-palla,
pere lapsed laiukilla.

Viisi kirjutas üles M. Korts (EÜS IV 182 (208) < Laiuse khk, Laiuse v, 1891); teksti M. Ostrov (H, Ostrov 9/10 (8b) < Laiuse, 1887).

Tagged in: laiuse_tööd_ Read more... 0 comments

4. MIS SOAB MINUSTA MEHESTA!

Laisk kündja

Laiuse

4_1r

Tööd tegemata

MIS SOAB MINUSTA MEHESTA, õhtule, õhtule,
puna peaga poisikesest, õhtule, õhtule?
Minu kesa kündemata, õhtule, õhtule,
rauapuu jäi raiumata, õhtule, õhtule,
adrakured kuusikusse, õhtule, õhtule,
sahad jäänd alles sepale, õhtule, õhtule!

Viis: Kadri Paadimees (60 a) (EÜS V 1188 (66) < Laiuse khk, Tähkvere v – J. Välbe, 1908); teksti kirjutas üles J. Remmelgas (H II 56, 15 (1) < Laiuse (1895).

Tagged in: laiuse_tööd_ Read more... 0 comments

__T a l g u l a u l u d__

Read more... 0 comments

1. TAHTSIN MINNA TALGUSELE

Tahtsin minna talgusele

Torma

1_1r

Talguse laul

TAHTSIN MINNA TALGUSELE,
tahtsin talguse õluta.
Ei annud isa hobesta,
vend ei vaski valliida,
õde hõbesõrmussida.
Läksin oma hobusega,
läksin vana valjastega,
igapäese päitsetega.

Tuli vasta valelikku,
keset teeda keelekõlku:
„Juba söödud söögikorrad,
juba joodad joogikorrad,
tantsitud on tantsuringid!“
Ei mina hoolind seegipärast,
läksin ikki talguselle:
söömata olid söögikorrad,
joomata olid joogikorrad,
tantsimata tantsuringid!

Aitima pere-isale,
aitima pere-emale
seda heada andemasta,
kallist kätta keanemasta!
Täis olen suuni, täis olen peani,
täis olen suuni suhkurida,
täis olen peani pähkelida,
silmini sealihada,
kurguni kanamunada.

Viisi kirjutas üles M. Sild (E 64736 < Torma khk, Avinurme v, Piilsi k, 1930); teksti E. J. Õunapuu (H II 50, 323/5 (16) < Torma khk, 1894).

Tagged in: tööd_torma_ Read more... 0 comments

2. TEU MA TEGIN TARVASTUSSE

Teolise leivakott

Äksi/Palamuse

2_2r

Rehelaul

TEU MA TEGIN TARVASTUSSE,
rehe peksin Pirmastusse,
karjakorra Karksiesse.
Läksin Tarvastu teole,
lass oli seljas, laps oli süles,
pudrupott oli puusa peal,
kördilänik külle peal.
Kolm oli räimi rätikusse,
üks sai süüa, teine müüa,
kolmas jäi veel kodu tuua,
perenaisi meelitata.

Viis ja tekst: Helene Maasen (EÜS V 1183 (38) ja E 52304 < Palamuse khk, Kaarepere – J. Välbe, 1908).

Tagged in: äksi_palamuse_tööd_ Read more... 0 comments

3. HELLAKENE VENNAKENE

Katki lõin koodi

Äksi

3_2

Rehepeksulaul

HELLAKENE VENNAKENE,
tegi mull’ koodi kuslapuusta,
koodi varre vahtarasta.
Käskis koodile kuluda,
rehavarrele vanada.
Mina olin maani kavala,
lõin ma lapiti ladeta,
lõin ma servi seina mööda,
paigu paljast maada mööda,
katki koodi kuslapuusta,
katki varre vahtarasta.

Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 89 (13) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930); teksti kirjutas üles Helene Maasen (H III 8, 759 (8) < Äksi khk, 1890).

Tagged in: äksi_tööd_ Read more... 0 comments

4. MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA

Teretamata möödaminejale

Kodavere/M-Magdaleena

4_2

Teretamata möödaminejale

MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA, õdagoole, õdagoole,
mööda läks poissi porri-silma, õdagoole, õdagoole,
ei ta toonud tervisida, õdagoole, õdagoole,
ei annud jummalada appi, õdagoole, õdagoole.
 
Jummal teadku, mis tal õli, õdagoole, õdagoole,
kas õli kida keele peala, õdagoole, õdagoole,
vai õli muhku moka peala, õdagoole, õdagoole,
sinimuhku silma kulmul, õdagoole, õdagoole,
et ei toonud tervisida, õdagoole, õdagoole,
annud jummalada appi, õdagoole, õdagoole.
 
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280 (27) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles K. E. Martinson (E 18110 (2) < M-Magdaleena khk, Saare v, 1895).

Tagged in: kodavere_m-magdaleena_tööd_ Read more... 0 comments

5. MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA

Teretamata möödaminejale

M-Magdaleena

5_1r

MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA,
mööda läks poissi porri-silma,
ei ta toonud tervisida,
ei ta annud jummalada appi.
Jummal teadku, mis tal õli,
kas õli kida keele peala,
vai õli muhku moka peala,
sinimuhku silmakulmul,
et ei toonud tervisida,
annud jummalada appi.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2016) < M-Magdaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); teksti K. E. Martinson (E 18110 (2) < M-Magdaleena khk, Saare, 1895).

Tagged in: m-magdaleena_tööd_ Read more... 0 comments

6. KES NOO UHKE OLLENESSE?

Teretamata möödaminejale

Palamuse

6_2

KES NOO UHKE OLLENESSE,
kes noo kõrgi kõndinesse? –

Julgu ei „jumal appi“ anda
ega tuua tervisida.

Mööda läävä mürgü tüki,
kavvest käänvä ravva kange.

Egä ei sünni suurte sekkä,
mahu ei kõrke kõrvale.

Suure löövä suu peale,
kõrgi löövä kõrva peale,

uhke löövä otsa peale,
näljatse löövä näo peale.

Viis: Helene Maasen (EÜS V 1183 (38) < Palamuse khk – J. Välbe, 1908); tekst: Ann Väät (92 a) (E 46947 (2) < Palamuse khk, Pedasi – H. Karro, 1909).

Tagged in: palamuse_tööd_ Read more... 0 comments

__M e t s a__j a__m a r j u l e__

Read more... 0 comments

1. LÄKSIN MÄELE MARJULE

Marjule minemise laul

M-Magdaleena

1_1

Marjad söödud. Marjule

LÄKSIN MÄELE MARJULE,
linna alla lillikille,
Pärnu alla pähkelille.
Sialt oli maias marjad söönud,
libe lillikad libanud,
jätnud varred vaeste’elle,
tühjad varred tütterille.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2023) < M-Magdaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); teksti G. Jürgenson (H II 28, 800/1 (11) < M-Magdaleena khk, Saare v, (1890).

Tagged in: m-magdaleena_tööd_ Read more... 0 comments

2. NEITSIKESED NOOREKESED

Marjule minemise laul

Kursi

2_1r

Marjul käimise laul

NEITSIKESED NOOREKESED,
lähme marjule madalad,
sinisõrmed sõsterile,
varvasjallad vaarikile,
punapärjed pähkelile!

Siit on maias marjad söönud,
libbe lillakad lõginud,
jätnud varred vaevisele,
pooled varred poegadele,
tühjad varred tütterile.

Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 295 (30) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Pööra k – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles H. Paap (H III 8, 74 (10) < Kursi khk, 1889).

Tagged in: kursi_tööd_ Read more... 0 comments

3. LÄKI MÄELE MARJULE!

Marjule minemise laul

Kodavere

3_1

Marjule minnes lauldi:
 
LÄKI MÄELE MARJULE,  elle, elle, leelo leelo,
alla mäele toomingile, elle, elle, leelo leelo,
pääle päeva pähkelile, elle, elle, leelo leelo!
 
Laulnud Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280 (24) ja EÜS II 335 (43) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Tagged in: kodavere_tööd_ Read more... 0 comments

4. LÄÄME NÜID LEHTIL, NÄIU NOORE!

Ladvad lindudele

Ta-Maarja

4_2

Vihtu otsimise laul

LÄÄME NÜID LEHTIL, NÄIU NOORE,
lääme lehtil lepikusse,
vao vitsa varikusse.
Murrame oksa ja kakume katsi,
jätäme järel iluoksa
käol tulla ja linnul minnä.
Kui tule(b) kägu meie maale,
ei ole puud pääle tulla,
sisaskil sihen eläde.
Kägu ei kukku kivile,
sisask ei laula laastule –
kägu kukk’ puile puhtaile,
varikmaile valgeeile,
sisask laul’ maile sirgeeile.

Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 39 (102) < Ta-Maarja khk, 1895-1896); teksti Joh. Mägi (Lõhmusmägi) (H II 29, 439 (3) < Ta-Maarja khk, Kavastu v, 1890).

Tagged in: ta-maarja_tööd_ Read more... 0 comments

5. VAIE, VAIE, VAIDE MEHED

Puuvedu

M-Magdaleena

5_1

Mehed puid vedamas

VAIE, VAIE, VAIDE MEHED,
Kuriste ja Kaave mehed,
vana Riie Roode mehed! –
Läksid metsast puida tooma.
Panid metsast puida peale,
panid metsast pal´ka peale,
aruküinist ainu peale.
Ärg läks ähkides määle,
isi õisates järele.

Viisi kirjutas üles J. Välbe (EÜS V 1178 (7) < M-Magdaleena khk, Elistvere v< Eeva Reimann (?), 1908); tekst Kristjan Kärnali naiselt (H II 28, 64 (11) < M-Magdaleena khk, Elistvere v, Igavere k – A. Mauer, 1880 kogutud, 1888 saadetud).

Tagged in: m-magdaleena_tööd_ Read more... 0 comments

6. LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE

Kodarapuude otsimine

Torma

6_1r

LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE
pühapäeva hommikulle,
argipäeva aegudelle.
Leidsin salgu saaremetsa,
teise salgu sarapuida,
kolmas salk oli kuslapuida,
neljas salk oli neidapuida,
viies salk oli visnapuida,
kuues salk oli kuagapuida.
Sealt mina raidsin rataspuida,
koputasin kodarapuida,
isa küll härja ikkesida,
ema küll lehma lüpsikida,
õele kurikaijada.

Viis: A. Reilian (< Kask, naine) (GEG, DH 519, 11 (5) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij, 1884); tekst: Kristjan Aun (E 39973 (5) < Torma – E. Õunapuu, (1900).

Tagged in: tööd_torma_ Read more... 0 comments

7. IIDU, TIIDU TILLU METSA

Puuvedu

M-Magdaleena

7_1

Puude raiumine

IIDU, TIIDU TILLU METSA,
tagast paistis palju metsa.
Seal mina raidsin rataspuida,
kõlksutasin kodarapuida,
isa härja ikkepuida,
ema kirstukaane lauda,
sõsaralle sõidusaani,
vennale veduregeda.

Viisi kirjutas üles J. Välbe (EÜS V 1178 (7) <M-Magdaleena khk, Elistvere v < Eeva Reimann (?), 1908), teksti Al. Artis (H II 28, 348 (10a) < M-Magdaleena khk, 1888).

 

Tagged in: m-magdaleena_tööd_ Read more... 0 comments

8. TULGE TEIE, TULGE TEIE MEIEGA!

Tooge meile toomingaid

Kursi

TULGE TEIE, TULGE TEIE MEIEGA,
tulge teie, tulge teie meiega!

Meie jälle, meie jälle teiega,
meie jälle, meie jälle teiega!

Tooge meile, tooge meile toomingida,
tooge meile, tooge meile toomingida,

meie vastu, meie vastu vaarikida,
meie vastu, meie vastu vaarikida,

magusida, magusida maasikida,
magusida, magusida maasikida,

libedida, libedida lillakida,
libedida, libedida lillakida,

muredida, muredida mustikida,
muredida, muredida mustikida,

sõgedida, sõgedida sõsterida,
sõgedida, sõgedida sõsterida,

pimedida, pimedida pihlakida,
pimedida, pimedida pihlakida!

Laulnud Jaan Puusepp (80 a) (EÜS VIII, 286 (13)  ja EÜS VIII, 233 (16) < Kursi khk, Puurmani v – J. ja M. Kärt, 1911).

Tagged in: kursi_tööd_ Read more... 0 comments

3. PEREMEES PEREMEHEKENE

Orja palk

Kodavere

3_1r

PEREMEES PEREMEHEKENE, kaasike, kaanike,
perenaene naesukene, kaasike, kaanike,
lase orjad õhtuelle, kaasike, kaanike,
vaesed lapsed varju alla, kaasike, kaanike!
Kudas peab ori ojuma, kaasike, kaanike,
vaene lapsi vanderdama, kaasike, kaanike!
Massa ära orja palka, kaasike, kaanike,
vaeselapse vaevapalka, kaasike, kaanike!

Laulnud Liisa Kast (53 a, sündinud Ta-Maarja khk, Kavastu v, Tähemaa k) (EÜS II 276 (6a) ja EÜS II, 303 (3) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Tagged in: kodavere_ori_tööd_ Read more... 0 comments