Halb sirp. Mis meid otsas ootab. Põllud põdema
Laiuse
Lõikuse juures
ASUGE ESIDE PEALE, helelee,
seatke põllo serva peale, helelee!
Sirp on kurja seppa tehtud, helelee,
raud on rammade taotud, helelee,
sirp on kurja, ei koggoje, helelee,
elle rauda heidetiko, helelee.
Ellakene vennakene, helelee,
te mulle tinnane sirpi, helelee,
lasse vaskine vallada, helelee,
keeda kulda keskeella, helelee –
siis ma lammin välja laia, helelee!
Et me otsaje ujume, helelee,
et ma pigun peenderaje, helelee –
otsas saab õllesta jua, helelee,
peenderas saab piimaleiba, helelee.
Kased valgeed valluvad, helelee,
leppad sirged sinavad, helelee.
Ma pannin põllo jo põddema, helelee,
välja laia jo vässima, helelee;
põe, kulla põllukene, helelee,
vässi, vilja väljakene, helelee,
siis saavad sirbid seisemaje, helelee,
elle rauda hingamaje, helelee.
Kohhus käia kurjal ilmal, helelee,
aeg on käia halval ilmal, helelee,
nüid lubba lummel saddada, helelee.
Viis: Prosin (70 a) (EÜS V 1186 (56) < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Reasvere k – J. Välbe ); teksti on üles kirjutanud Dr. H. v. Jannau (GEG, EH 127, 17/8 (12) < Laiuse khk, Leedi, 1857).