2. VÕERAS MEMME, VÕEGAS MEMME

Oma ja võõrasema ootavad koju

Kursi

2_1r

Vaeselapse laul

VÕERAS MEMME, VÕEGAS MEMME,
võeras taati, võegas taati,
kui kuulis mind kodu tulema,
välläotsessa olema,
kuulis laanes laalevade,
tänavas aga trallitava,
võttis sundida sulasta,
kästa kärmast käskijalga:

„Mine, sundija sulane,
käi minu kärmas käskijalga,
võta võtemed võrelta,
aeda targemit tarelta,
keera kinni kerstu kaaned,
lüü sa lukku luugi uksed,
uksed ummis rõngaesta.
Ju tuleb kuri koduje,
külla sööja, külla jooja,
külla kandija küläje,
küll talluta taguvärati.“

Mina aga mõistsin kostsin vasta:
„Võeras taati võegas taati,
mis külla kannan ma külaja,
mis tallun ma tagu värati –
loos on so lusikavarred,
piibelis so piimapiisad,
raamatus so leivaraasud.
Võtan võida – jo vähaneb,
katsun kala – jo kahaneb,
lõikan leiba – jo ta lõpeb.“

Oh mu oma memmekesta,
või minu ella taadikesta:
kui kuulis nind kodu tulema,
välläotsessa olema,
kuulis laanes laalevaade,
tänavas aga trallitava,
võtis sundida sulasta,
kästa kärmas käskijalga:

„Mine, sundija sulane,
käi minu kärmas käskijalga,
võta võtemet võrelda,
aida targemilt tarelta,
keera lahti kerstu kaaned,
löö sa lahti luugiuksed.
Jo tuleb tütar koduje,
jo tuleb abi majasse.
Kibu nuustikud nurukse,
tuba luuda jo tahakse,
ahi algusi paluksi,
pada vetta palvelaksi.
Pane piimad pleesimaie,
lapse leemed leesimaie!“

Laulnud Ellu Sõster (48 a) (EÜS VIII 281 (2) ja EÜS VIII, 213/4 (2) < Kursi khk, Puurmanni v, vstmj < Põltsamaa khk, Lustivere v, Tõrve k – J. ja M. Kärt, 1911).

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu