Kuri perenaine. Kuri kodu
Kodavere
Karjatse (orja) laul
KODO MINNÄ VAI EI MINNÄ, elle-elle, leelo-leelo,
kodo kuri perenaene, elle-elle, leelo-leelo,
annab süvvä ja aagutab, elle-elle, leelo-leelo,
paneb lauda ja pahandab, elle-elle, leelo-leelo,
tõstab ruuga ja tõreleb, elle-elle, leelo-leelo,
leeväkikud kirja paneb, elle-elle, leelo-leelo,
piimätilgad piibelisse, elle-elle, leelo-leelo.
Siin on suured sutemetsad, elle-elle, leelo-leelo,
karu kõrged varikud, elle-elle, leelo-leelo,
siin võib susi suurustada, elle-elle, leelo-leelo,
karu kõrgeelt kõnelda, elle-elle, leelo-leelo.
Mina susi sugulane, elle-elle, leelo-leelo,
mina karu kasulapsi, elle-elle, leelo-leelo,
mina (h)undi onotütär, elle-elle, leelo-leelo.
Ega (h)unt mull’ undrukut anna, elle-elle, leelo-leelo,
karu kaalarätikesta, elle-elle, leelo-leelo,
susi soome (sööma?) põllekesta, elle-elle, leelo-leelo.
Susi söönu vai surenu, elle-elle, leelo-leelo,
karu murdnu vai kadunu, elle-elle, leelo-leelo,
susi tulnu soomikusta, elle-elle, leelo-leelo,
laiakäppa laamikusta, elle-elle, leelo-leelo.
Laulnud Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280 (24) ja EÜS II 332/3 (40) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905).