Kingitused kiigesepale
Kodavere/Äksi
MIS MINA ANNA KIIGESSEPAL, kiigele, kiigele,
mis ma anna või tõota, kiigele, kiigele?
Siga seitsema suvine, kiigele, kiigele,
sii ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele!
Ei ta lepi ega meeli, kiigele, kiigele.
Mis ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele?
Lammas viie villaline, kiigele, kiigele,
sii ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele!
Ei ta lepi, ei ta meeli, kiigele, kiigele.
Mis ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele?
Vana lehm ja vangud sarved, kiigele, kiigele,
sii ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele!
Kas nüüd lepib kiigesseppa, kiigele, kiigele?
Ei nüüd lepi, ei nüüd meeli, kiigele, kiigele,
Mis ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele?
Tõuti oma tõise õeda, kiigele, kiigele.
Kas nüüd lepib kiigesseppa, kiigele, kiigele?
Ei nüüd lepi, ei nüüd meeli, kiigele, kiigele.
Mis ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele,
mis ma anna või tõota, kiigele, kiigele?
Tõuti esi ennastagi, kiigele, kiigele.
Kas nüüd lepib kiigesseppa, kiigele, kiigele?
Küll nüüd lepib kiigesseppa, kiigele, kiigele,
küll nüüd lepib, küll nüüd meelib, kiigele, kiigele!
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280 (28) < Kodavere khk, Kavastu v,
Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Maret Koorits (76 a) (H II 50, 831 (113).