11. LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE

Arg kosilane

Kodavere

17_laksinmetsa_1r

LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE,
eramaid mina õtsimaie,
kaeramaid mina katsumaie,
rukkimaid muretsemaie.
Johtusin nelja näiu peäle,
kogemata kõlme peäle.
Es õle püssi püüda neidu,
es õle võrku võtta neidu.
Läksin kodu itketenna.
Vasta tuli eite, vasta taate,
vasta nied vanad mõlemad:
„Mis sa itked, poegadani?“

Mina mõistsin, vasta kostin:
„Miks ei itke, eidekene,
miks ei itke, taadikene. –
Läksin metsa kõndimaie,
eramaid mina õtsimaie,
kaeramaid mina katsumaie,
rukkimaid muretsemaie.
Johtusin nelja näiu peäle,
kogemata kõlme peäle.
Es õle püssi püüda neidu,
es õle võrku võtta neidu.“

Vastas eite, vastas taate:
„Oh te hullud nuored mehed!
Ega näiu püssil püüda,
püssil püüda, võrgul võtta –
hunta püssil püüdanessa,
kalu võrgul võetanessa.
Näiu viinul viidanessa,
näiu saajul suadanessa,
õlletuobil õtsitasse,
kaljatuobil katsutasse!“

Viis: Ann Peep (56 a) (EÜS II 292 (86) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k (< Kolga-Jaani khk) – A. Liiv ja J. Raja, 1905), tekst: Kadri Kriit (H II 4, 566/7 (37) < Kodavere khk, Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik ja J. Härms, (1887).

Tagged with: ,
Posted in Noorus