12. KUU TÕUS’ KUME JÕESTA

Arg kosilane

Kodavere

12_1r

KUU TÕUS’ KUME JÕESTA,
päev Pärnu lätteesta,
agu Narva allikusta.
Valati mina valati,
kust see tõusis meie velle?
Viru piigade seasta,
(H)arju Anne kaendelasta,
rühke Reeda rüpe seesta.

Veli tuli kukesse koduje,
poolest ööst esä majasse.
Visas kinda kirstu pääle,
kübara kinnaste pääle.
Iste kurva istemäna,
laskis leina lina pääle.
Kesse kurba tält küsisi,
või ta leina lepitele?
Ema kurba talt küsisi,
veli leina lepitie:
„Oh minu ellä noori poiga,
nüüd oled nooren Narva kännu,
pilleten su Viru piiga,
auguten su (H)arju Anne!“

„Emäkene ennekene,
ma näin hulga näidusida,
neiu mängivä mäelä.
Es ole julgust juurde minna,
söänt ei sülle rabada.
Oles ta püssil püünetävä,
oles ta noolil nopitava!“

„Oh minu ella noori poiga,
hunt on püssil püünetävä,
kala on noolil nopitava!“

Laulnud Leena Nirk (EÜS II 277 (13) ja EÜS II 318/9 (17) < (?) Kodavere khk, Kavastu v, Meoma k, Undissaare t (< Karksi khk, Pöögle v) – A. Liiv J. Raja, 1905).

Tagged with: ,
Posted in Noorus