Tunnen tuima. Hoiatus pika naise eest
Kodavere
VELI, HELLA VELLEKENE, kaske, kaske,
kui lääd naista võttemaie, kaske, kaske,
võta õde õlma alla, kaske, kaske,
õde tunneb tuimad neiud, kaske, kaske,
õde laidab laisad neiud, kaske, kaske.
Tuemal tutsakud juuksed, kaske, kaske,
laesal laiad labajalad, kaske, kaske,
kurjal mustad silmakulmud, kaske, kaske,
vihasel silmad vesised, kaske, kaske,
Veli, hella vellekene, kaske, kaske,
ära võta pitka naesta, kaske, kaske,
pitk lääb pingile magama, kaske, kaske,
heidab seäred seena peäle, kaske, kaske,
labajalad lava peäle, kaske, kaske.
Võta naene tillukene, kaske, kaske,
sest saab kangaste kuduja, kaske, kaske,
lõvvendite lõksutaja, kaske, kaske,
palangite paagutaja, kaske, kaske.
Võta aga naene lühikene, kaske, kaske,
lühikene lüpsab lehma, kaske, kaske,
käsi nukkes uodab karja, kaske, kaske,
üle mäe, üle mägede, kaske, kaske,
üle suo, ule soride, kaske, kaske,
üle pikka pihlikmetsa, kaske, kaske,
läbi suure lavametsa, kaske, kaske,
labi lõhmusse võsada, kaske, kaske.
Viis: Sohvi Sepp (83 a) (RKM II 57, 383 (3) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – H. Tampere, 1954); tekst: Jüri Lõhmus (H II 4, 682 (51) < Kodavere khk, Rannamõisa v, Raatvere k – M. Koik ja J. Härms, 1887), täiendatud (H I 2, 384/5 (2) < Kodavere khk, Kokora v – J. Tubin, 888).