1. EMAKENE MEMMEKÕINE

Haned kadunud

Ta-Maarja

haned_1_2r

EMAKENE, MEMMEKÕINE,
muile andis muuda tööda,
sulasille suuri töödä,
neitsikulle nõtru töödä,
mulle andis hõlbukesta,
hõlbukesta, kõlbukesta,
andis mulle anid hoida,
anid hoida, kanad kaitsta,
vasikad mull’ valitseda,
pardsid viile vedädä.
Aa’si ma anid vesile,
pardsid peti perve alla,
kanad keerutin kesäle,
vasikad ma võsale.
Esi isti õmblemaie,
peenikesta neebeldama.
Tuli susi soomikusta,
laiakäppa laanesta,
aas mu anid vesilta,
pardsid pettis perve alta,
vasikad mull’ võsasta,
kanad kesalta keerutas.
Mina imme ikkemaie,
tüttar noori nuttemaie.
Lätsi ikkuna koduje,
Küsis ema, küsis isa:
„Mis sa ikked, tüttär noori“
„Mis ma ikken, isäkene,
Mis ma ikken, emakene –
muile andsid muuda tööda,
sulasille suuri töödä,
neitsikulle nõtru töödä,
mulle andsid hõlbukesta,
hõlbukesta, kõlbukesta,
andsid mulle anid hoida,
anid hoida, kanad kaitsta,
vasikad mull’ valitseda,
pardsid viile vedädä.
Aa’si ma anid vesile,
pardsid peti perve alla,
kanad keerutin kesäle,
vasikad ma võsale.
Esi isti õmblemaie,
peenikesta neebeldama.
Tuli susi soomikusta,
laiakäppa laanesta,
aas mu anid vesilta,
pardsid pettis perve alta,
vasikad mull’ võsasta,
kanad kesalta keerutas.“
„Ärä ikke, tüttär noori,
ma saada orjad otsimaie,
palgalised koosutama,
leske latsed leedemaie.“

Mina, tüttär, vasta kosti:
„Ori otsib õrve puida,
palgaline parre puida,
leske latsi leina puida.
Lase mu esi otsimaie –
esi otsi oma ani,
esi otsi kanakarja,
esi otsi pardsiparve,
esi valitse vasigu.
Emäkene memmekene,
tuu mu siidi sinisukka,
tuu mu siidi seerepaela,
lähen esi otsimaie.“

Otsin orud, otsin mäed,
otsin pikad Peipsi perved,
ei ma es leia kanakesi.
Lätsin Mõru mõisana,
Mõru mõisa välja pääle.
Küsitelin kündijata,
kündijata, äestajata.
Ei see kündija kõnelnud,
Ei see äestaja ütelnud.
Võtsin kündija kübärä,
äestaja hää hobesta,
sis võt kündija kõnelda,
äestaja üteldagi:
„Neiukene noorekene,
mine Mõru mõisaasse.“
Säält sain kanad ma kädeje,
anikesed alta õue,
vasikad sain võsikusta
pardsid põllu peendralta.

Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 39 (102) < T-Maarja khk, 1895-1896), teksti Johann Mägi (H II 29, 500/4 (45) < T-Maarja khk, Kavastu v, 1890).

Tagged with: ,
Posted in Lüro-eepilised laulud